Veljo Tormis (2)

Veljo Tormis
Referaat
Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus.
Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit . Tema juhendaja oli A. Topman . Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950-1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja .
Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome- ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded „Regilaulik” ja „ Lahemaa vanad laulud”.
Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed . Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil („Varssavi sügisel“ 1961) esitatud eesti heliteos .
Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja „ Kalevala “-ainelise stseeni „Raua needmine “ (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised „Isuri eepos “ (1975) ja „ Ingerimaa õhtud“ (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse „Unustatud rahvad “. Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on „Kalevala XVII runo“ (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele.
Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat.
Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika . 1980. aastal valmis tal kantaat -ballet „Eesti ballaadid“.
Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid.
Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika - aastapreemia , 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia.
Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule. Tormise Ema kui ka vanaema laulsid ka tollaseid populaarseid laule.
Veljo Tormis tuli muusikasse 1950. aastate keskel, ajal, mil Eestimaa oli tuntavalt võõrvõimu all, eesti rahvuse (ja mitte ainult eestlaste!) säilimine hädaohus, kuid seda probleemi ei olnud lubatud sõnadega väljendada. Aga Tormise tundlik poeetiline muusikaline sõnum võimendub tema muusikas jõuliseks manifestiks, mis ei tunne keelepiire. See on mälestusmärk rahva kollektiivsele mälule, aegadest aega kestva rahva psüühilise seisundi kajastus.
Oma natuurilt on Veljo Tormis vokaalmuusika looja, kuid tema partituurid, kirjutatud koorile, on arenenud kaugele üle koorimuusika piiride, muutunud omamoodi sugestiivseteks koorisümfooniateks. Veljo Tormise loomingul on tugev osa ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljuste jõudmisel maailma lavadele - palju aastaid arenesid helilooja ja koor paralleelselt. Ikka nii, et Tormise uudisteos oli sündinud koostöös kooriga, kes seda siis ka erinevate maade kontserdilavadel ette kandis , hiljem ka arvukalt plaadistades.
Kasutatud kirjandus:
muusika õpik
www. emic .kul.ee/emik/Heliloojad/veljo_tormis
http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis
www.zzz.ee/edition49/composers/v_tormis/index