Réne Eespere (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on

Muusika

6

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Ester Mägi on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele, kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia. René Eespere Helilooja ja pedagoog sündis 14. Detsembril 1953.aastal. Ta on lõpetanud 1972.a Tallinna Muusikakeskkooli klaverierialal ja 1977. a Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal. Aastatel 1977-1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris. Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. R.Eespere on

Muusika

25

doc

Eesti heliloojad

tegutsemine ka koorijuhina on ajendanud teda looma oma kollektiividele pidevalt uut repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse. Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris. Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus

Muusika

23

doc

Urmas Sisask

Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud. Internaadituba jagas ta kahe abituriendiga. Kord leidis ta ühe kaaslase kapist astronoomiaõpiku, mis äratas temas huvi tähtede vastu. Toakaaslaste abiga alustas ta tähistaeva avastamist. Esimese tähtkujuna õppis ta tundma Suurt Vankrit. Sama aasta lõpus viidi Urmas üle Tallinna Muusikakeskkooli kolmandasse klassi, kus ta sai klaverit õppida. Teda juhendasid Anatoli Garsnek, Rene Eespere ja Mati Kuulberg. (Ibid, lk 24-25; UST 2009) Lapsena oli Urmas väga arglik ja endassetõmbunud, seetõttu oli tal raske uude kooli sisse elada. Teda ei mõistnud ei õpetajad ega ka kaasõpilased. Ainus, kes teda ei norinud ega mõnitanud, oli toakaaslane Valdo, kes oli temast noorem, kuid terane ja loogilise taibuga. Kahekesi viisid nad läbi rituaalseid toimetusi, näiteks õhtust pesemist, kus nad marsisammul kraanikausse tervitasid ja tänasid ning samal ajal end puhtaks pesid

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)