Réne Eespere (0)

Saku Gümnaasium
René Eespere
Referaat
Juhendaja :
Koostaja :
2009
Sisukord:
Elulugu
Looming
Stiil
Tähtsus
Helilooming
Lisa: pilt

Elulugu

René Eespere (sündinud 14. detsembril 1953) on eesti helilooja. Eespere lõpetas aastal 1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garšneki kompositsiooniklassi. Aastail 1977–1979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris Aram Hatšaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor . Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas ") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer - ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor.

Looming

Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega “Inimene ja öö” (1976), “Fuuriad” (1977) ja “Kodalased” (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid ( Fjodor Dostojevski teosest “Vennad Karamazovid ” inspireeritud “ Passioon ” 1980/ 2001;“Müsteerium” 1981; “Mediteerium” 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.–90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust (koorilaul “Ärkamisaeg”, 1990; kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast", 1982; “2 jubilatsiooni” solistile, koorile ja orelile, 1986; “Vaikuse sümfoonia” solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; “Glorificatio” sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt. Eespere on kirjutanud ka klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,1988), flöödikontserdi (1995, Jean-Claude Gerard’i tellimus) ja vioolakontserdi (1997). 80. aastatel pälvisid tähelepanu tema baroksest repetitsioonitehnikast inspireeritud teosed (“Mängutoosid I-IV tšelestale 1979-82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982). Parima osa Eespere kammermuusikast moodustavad teosed, milles on ühendatud impressionistlik detailipeenus ja mitmekesine , kuid delikaatne stilisatsioon (“ Trivium ” flöödile, viiulile ja kitarrile, 1991; Flöödikontsert; Keelpillikvartett , 1999).
Eespere uuemas loomingus on tugevnenud kõlalis-tämbriline mõtlemine (“In dies” klarnetile ja käsikellade ansamblile , 1999). Uudseks jooneks on kõlaplastikas väljendatud muusikaline huumor (“Skulptuuri hommik” viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001). Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s.

Stiil

Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat . Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid , siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate lõpust said tema helikeele püsijoonteks tonaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja variantsus, milles ilmnevad nii minimalismi, eesti rahvamuusika kui ka baroki mõjud. Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad.

Tähtsus

Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul „Ärkamisaeg“.

Helilooming

• lühiballett "Inimene ja öö" (1977)
  
• ballett "Kodanlased"
  
• oratoorium "Vaikuse sümfoonia" (1989)
  
• kooriteosed:
  
  • "Passiones" (1980/2000)
    
  • "Müsteerium" (1981)
    
  • "Mediteerium" (1982/1985)
    
  • "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1983)
    
  • "Kaks jubilatsiooni" (1986)
    
  • "Glorificatio" (1990)
    
  • "Festina lente "(1996)
    
  • " Mater rosae" (2003)
    
  • "Ristimetsa ilmutus" (2004)
    
• lühiooper " Gurmaanid " (2002)
  
• ooper "Gurmaanid 2" (2005) Tunnustused
  

• 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia
  
• 2001 Valgetähe teenetemärgi 4. klass
  
• 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium "Ela ja sära
  

Kasutatud kirjandus:
http://www.erpmusic.com/photos/ReneEespere320.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Eespere
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eespere/elu.ht m