Eesti muusika pärast Teist maailmasõda (0)

Keskkool - Muusika - Muusika ajalugu

5 VÄGA HEA

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

1940.a kaotas Eesti iseseisvuse
Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega
Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks )
Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid
Eduard Tubin , Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus
Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma „nõukoguliku elu kajastavaid“ teoseid
1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma
Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi
Estraadilauljad ETV saade „Horoskoop“ ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut
Uno Loop , Els Himma , Marju Kuut , Heli Lääts
Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg , Arvo Pärt, Veljo Tormis , Uno Naissoo
V. Tormis „Kevade“ „Indrek“ „Suvi“
U. Naissoo „Juhuslik kohtumine “ „Armastus ja Iha“ „Viimne reliikvia“
E. Tamberg „Mis juhtus Andres Lapateusega“
A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele
1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis.
1974 „Värvilised unenäod“ „ Gerry “ „Hadorkovsky“ (2011)

Lavamuusika

Ooperi- ja balletilooming (1960-90)
Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper „Tasuleegid“ (1945) sisuks Jüriöö ülestõus
Rahvamuusika intonatsioonidega ballett „Kalevipoeg“ 1948
G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline
Tuntuim ooper „Tormide rand “ 1949
Koostöös Juhan Smuuliga „Pühajärv“
Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper
„Cyrano de bergerac“ 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett „Joanna Tentata“ 1971
Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper „Luigelend“
Regilaulule toetuv kantaat -ballett „Eesti ballaadid“ 1980
1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev
Raimo Kangro (1949-2001) ooper „Süda“ laulumängude paar „Uku ja Ecu“
Rockooper „Põhjaneitsi“ koos Andres Valgoneniga

Sümfooniline muusika

Jaan Rääts (1932)
Kontsert kammerorkestrile 1961
Kirjutas 8 sümfooniat 1957-1985
„Väike sümfoonia“ 1990
„Sümfoonia väikesele orkestrile“ 1991
Muusika iseloomustus: neoklassitsistlikud tendentsid erinevate kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, üllatuslikkus, motoorne liikumine
A. Pärt „Nekroloog“ 1960 esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas
„ Credo “ teos segakoorile, klaverile ja orkestrile 1968
„Sümfoonia nr. 1“ 1963
„ Sümf. Nr. 2“ 1966 ning 3 1971 ja 4
Tintinnabuli stiil (kujunes 1976.a) - kellukeste sarnane kõla (aluseks gregooriuse koraal, katolik liturgia)
E. Tamberg on kirjutanud 4 sümfooniat, kaks trompetikontserti (viiuli- klarneti -, fagoti-, saksofoni -, tšello-, flöödi-, ja tuubakontserdid)
Kontsert häälele ja orkestrile „Concerto grosso“ (1955)
1990 ekspressiivsus
„Ballettsümfoonia“ 1959

Rahvamuusika kasutamine

Ester Mägi 1922
Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis
Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo - ja koorilaule
Looming: sümfooniline teos „Bukoolika“ 1968
Klaveriteos „Vana kannel“ 1985
Naiskoorilaul „Vahtralt valgõ pilve peale“ 1984
Segakoorilaulud „Laulikutele“ 1987 ja „Mõtisklused“ 1978
Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 „Jälle ja jälle“
Veljo Tormis 1930
1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism
1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil
põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid
„Liivlaste pärandus“

Koorimuusika

G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM
Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi , K. Merilaasi, J. Smuuli sulest
Looming jaotub kolmeks:
a) lüürilised laulud („Sireli, kas mul on õnne“ „ Helin “ „Sinu aknal tuvid“)
b) loodusteemalised laulud ( „Laine tõuseb, laine vaob“ „Päike vajus pärnapuule“)
c) humoorikad laulud ( „Mind kutsuti pulma“ „Näärisokk“)
Kõige tuntum on sügavalt isamaaline „Mu isamaa on minu arm“ laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati
V. Tormis
Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul
Ka 1972. A valminud „Raua needmine “ põhineb „ Kalevala “ tekstil, mille on tõlkinud A. Annist
Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile
Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile „Lenini sõnad“ 1972
b) „Stagna-aja laulukesed“ 1978-1982
c) „Eestirahva erakonnamäng“ 1990
A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus
Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud
„Passio“ 1985/1992
„De Profundis“ 1977/1989
„De Teum“ 1990/2002
„Magnificat“ 1989
„Kanon pokajanen“ 1997
„Da Pacem Dominae“ 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi)
Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi
„ Aadama itk“ sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste)
(A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss)

Urmas Sisask 1960
Helilooja ja astronoom
Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul
Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika
Looming lihtsa ja kauni kõlaga
„ Gloria Patri“ 1988
„Magnificat“ 1990
„Eesti missa “ 1992
Kantaat „Ood armastusele“ 2000

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 44 allalaadimist

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda #1

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda #2

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda #3

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

besties Õppematerjali autor

Eesti muusika pärast II maailmasõda
Lavamuusika
Sümfooniline muusika
Rahvamuusika kasutamine
Koorimuusika
Erinevad Eesti heliloojad

muusika pärt helilooja tormis rahvamuusika veljo tormis ernesaks regilaulul kontsert

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusika kodune kontrolltöö

Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused

Muusika

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest. Esindajad: John Cage, Pierre Boulez. Eestist: Jaan Koha(`Rondo'), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(`Attacca').

Muusikaajalugu

doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................

Muusika

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656

Muusikaajalugu

doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu

doc

Veljo Tormis

.......................................................................................20 Lisa 1.........................................................................................................................................21 2 1 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus (7.08.1930) ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943

Muusika

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale

Muusika

docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust?

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid