Karl
August Hermann
Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl
August Hermann 1851 .aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri
1909.aastal.
Ema
suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud
geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult
kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja
naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga
emotsionaalselt jutukeses’’Kullerkupukene’’- ’’Väike
mälestus õrnast lapsepõlvest’’.Samas on ta kirjeldanud
koduküla kaunist loodust suure hingehellusega..
Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see
Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tzoann
Õppematerjali autor
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K
Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur.
peamiselt Tartu- ja Viljandimaa lauljad ja pillimehed, publikut oli 15000. Peadirigendid: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähtsus: Laulupeod tugevdasid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust ning tõestasid nende kõrget kultuuritaset. Andsid tõuke Eesti kooriloomingu arenguks. 8. Esimesed asjaarmastajad heliloojad: Aleksander Kunileid (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed) , Karl August Hermann (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). A. Kunileid - (1845-1875) on jätnud jälje eesti muusikaajalukku isamaaliste lauludega. Oli silmapaistev koorijuht ja esimese laulupeo peadirigent. Koorilaulude kogu: ,,Wanemuise kandle healed''. Elatist teenis Venemaal muusikaõpetajana ning suri noorelt Ukrainas. (,,Mu isamaa on minu arm'', ,,Sind Surmani''.) Aleksander Kunileid Eluaastad: 1845 - 1875
laulma ka segakoorid ning viiuliorkestrid. Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest
Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa harmoniseeringu asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Tekstid võttis enamasti rahvaluulest, aga kasutas ka kaasaegsete luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal
klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes
mitmeid oma heliteoseid. 1910. asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna.1911 sai ta Saksa Heliloojate Liiduhindamiskomisjoni liikmeks. 1914 omandas Tobias Saksa kodakondsuse.suri kopsupõletiku tagajärjel ning maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 7. juunil 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid