Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu Glycine max karvane sojauba Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm
kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt
· Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm
direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm
Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill
piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi
Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised
Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas,
Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane
Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole
Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Vilsandis on registreeritud üle 200 linnuliigi, kellest 112 liiki pesitsevad Eestis. Kõige kuulsamad neist on hahad, laidudel on neid pesitsemas tuhandeid paare. Vilsandis on väga rikkalik taimestik(u. 600 taimeliiki). Ligi kolmandik sealsetest taimedest on looduskaitse all (nt: taani- merisalat, rand- kesakann, rand-seahernes, arukäpp). TÄNAN tähelepanu eest Anna-Valeria Damaskina 10A klass
Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks.
- üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad
*Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
kaktustel õitsemise aeg. Foto 6: Siilkaktused (Echinocactus grusonii) 13 4. PÕLLUMAJANDUSTAIMEDE LOETELU Põllumajanduslikud taimed õuealal: Phaseolus coceineus – õisuba Lathyrus undulatus Boiss – laineline Foeniculum vulgare – harilik apteegitill seahernes Corylus avetlana – harilik sarapuu Lathyrus nusolia – oras-seahernes Phyllostachys viridiglaucescens – Lathyrus clymenum – kahevärviline rohekas seahernes sinine lehistähkbambu Petroselinum crispum – aedpetersell Rheum tibeticum – tiibeti rabarber
Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik
Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m sügavune Peitlemäe (ehk Kõlli) järv- kollakaspruuni veega vaikne metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Kooslused Metsad Mets katab ligikaudu 48% looduspargi pindalast. Valdavad on salumetsad, kus alustaimestiku iseloomulikeks liikideks on sinilill, metspipar, kevadine seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas. Kooslus
nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit. Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa) Euroopas esineb neli liiki
Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad - liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti
lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand- seahernest. Soomurakas Rand-seahernes Mets-kuukress Loomastik Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, aga ka suurkiskjatele -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Euroopa naarits Aulid Kaurid
Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid Kasutatud kirjandus 1. http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark 2. http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_Rahvuspark/ 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/lahemaa_rahvuspark.htm 4. http://www
taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid. Esimeseks püsivaks, liiva kinnistavaks koosluseks kõigil Eesti liivarandadel on merihumuri - liiv-vareskaera kooslus, mille analoogiks Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal on rand- luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagsihoidlikuma ilmega rand-orashein. 3) veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest
Väga liigirikas. Seal on väga erilisi Parasvöötme idaosas Venemaa niiske mereline on väga vahelduv ning sõltub loomi. Mussoonmets Kaug-Idas, Kirde- õhumass. Talvel aga ala geoloogilistest ehitustest. Näide: luuderohi, humal, mets- seahernes. Näide: pruunkaru, orav, ussuuri tiiger Hiinas, Jaapani mandriline õhumass Peamiselt on ikkagi pruun saarestiku Venemaa poolt. mullad. põhjapoolsetel saared. Parasvöötme Euraasia lääne osas. Põhja-Ameerika ida Suvel on soe. Talvel on külm. Sajab suvel
Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun
Angerpist + + + + Angervaks + + + + Metsmaasikas + + + + Ojamõõl + + + + + Soopihl + + + Lillakas + + + + + + + + + + Kevadine seahernes + + + + Heinputk + + Naat + + Jänesekapsas + + + + + Mets-kurereha + Õrn lemmalts Ubaleht + +
Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27. hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik. 35. kassiristik (Trifolium arvense) L. 36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L.
SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata) harilik lutsern (Medicago sativa) PEREKOND: mesikas (Melilotus) valge mesikas (Melilotus albus) PEREKOND: koldrohi (Anthyllis) harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) PEREKOND:nõiahammas (Lotus) harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) PEREKOND: hiirehernes (Vicia) harilik hiirehernes (Vicia ) PEREKOND:seahernes (Lathyrus) aas-seahernes (Lathyrus pratensis) PEREKOND:aeduba (Phaseolus) harilik aeduba (Phaseolus vulgaris) SUGUKOND: kurerehalised (Geraniaceae) PEREKOND: kurereha (Geranium) haisev kurereha (Geranium robertianum) aas-kurereha (Geranium pratense) SUGUKOND:piimalillelised (Euphorbiaceae) harilik piimlill (Euphorbia helioscopia) SUGUKOND:vahulillelised (Polygalaceae) PEREKOND: vahulill (Polygala) mõru vahulill (Polygala amarella)
Viidumäelooduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal. Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soon...
verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu Kadakas Mage sõstar Harilik kuslapuu Metskastik Lubikas Loodehmik Metsakäharik Verev kurereha Kassikäpp Nõmm-liivatee Kevadine seahernes Nõmme- metsad Hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas.
Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav
kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi linnustikus on arvukalt esindatud ka jääkoskel, sinikaelpart, merivart, merikajakas ja ristpart. Vilsandil kasvatatakse alates 1997 aastast ka jaanalinde, hetkel on neid seal kuus (2 isast ja 4 emast). Rahvuspargi ligi poolesajast taimeliigist asub üks viiendik oma levikuala piiril, tervelt kolmandik sealsetest taimeliikidest kuulub kaitstavate taimede nimekirjadesse (näiteks taani- merisalat, rand-kesakann, rand-seahernes, arukäpp jpt). Suurem osa kaitstavatest taimeliikidest kuulub kas lubja- või soolalembelistesse kooslustesse. Hahk; http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/hahk.jpg 3. Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis 3.1 Poolsaared Vilsandi rahvuspargi aladel on 14 poolsaart : 1)Eeriksaare poolsaar 2)Elda poolsaar 3)Juksirahu poolsaar 4)Kakru nukk 5)Kelba nukk 6)Kubjama säär 7)Kuusnõmme poolsaar 8)Maturahu poolsaar 9)Orjassaare nukk 10)Panga nukk
ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemaile 7
Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti. Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka harilik orashein, kerahein, punane aruhein, aas-seahernes, aasristik, mets-harakputk, maajalg, köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse
· Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed
rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed Puit Traheiidid Trahheiididele lisanduvad tr
(J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.1 Peipsi järve suurtaimestik Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem. (http://loodus.keskkonnainfo.ee, 26.03.2012) Peipsi järve taimestiku piiritlemine pole aga lihtne. Kõrgematel liivakallastel on iseloomulikud mereluidetelt tuttavad liigid liiv-vareskaer ja villane katkujuur. Vahel harva leiame teisigi mereliste alade taimi, nagu rand-seahernes Suurjärve idarannikul ja lääne- mõõkrohi Piirissaarel. Ilma järveta neid taimi seal ei kasvaks. Ühtekokku on Peipsi suurtaimede uusimas nimistus kohatud 122 (1997-2006) kõrgemate taimede liiki; määratud on nitellopsis, üks mändvetika- ja kuus suurte niitrohevetikate liiki ning üks punavetikas. Huvitav on see, et suurvetikategi hulgas on sääraseid, mida oli seni Eestis leitud vaid riimveest: rohevetikas ja punavetikas.
Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid.
Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas)
muld Nipponi dioskoor DISCOREA nipponica Kahekojaline Click to edit Master text styles 2-4 m kõrguseks Second level Third level Juulist augustini õitseb Fourth level Päike- poolvarjuline Fifth level Viljakat ja mitte liiga kuiva mulda Mets-seahernes LATHYRUS sylvestris 1,5 m kõrgune Click to edit Master text styles Second level Õied juunist septembri Third level Fourth level Fifth level Südajas aktiniidia ACTINIDIA kolomikta Kõrgus u 6m Click to edit Master text styles Kahekojaline Second level Third level
3 Teadusartiklid Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014).
Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk,
(põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi. Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused põlismetsad, rabad, niidud.... X Liigikaitse. Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad:
Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e Lõuna Malusi. Leidub haruldast rootsi kukitsat
· Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik -
küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele, pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub
ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas, 8 mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljusjt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikudon lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti
kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur, kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas-karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja
mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h. naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu-
paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel. Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas). Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad?
Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja
annaabi.ee 
