Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti rahvuspargid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Eesti  rahvuspargid
 
 
Lahemaa rahvuspark
1971 . aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest 
moodustab meri,  2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. 
Lahemaal  on 4 suurt  poolsaart
Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid.
 Lahemaa  rahvuspargist  lõuna pool asuvad suured  sood  ja  metsad , mis lisab veelgi eluruumi 
põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. 
 
 
Matsalu  rahvuspark
Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, 
sulgivate ja 
läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin 
oma
 pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad  veelinnud .
 
 
Karula rahvuspark
Karula metsades on ammustest  aegadest  olnud palju karusid, sellest  siis ka koha nimi. 
Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. 
Maastik  on väga vaheldusrikas. 
Rahvuspargi  metsad on  mitmekesised , kuid kõige rohkem on  esindatud  mänd. Rahvuspargis on 
palju 
haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. 
Park on  koduks  erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. 
 
 
Soomaa rahvuspark
Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark – 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. 
Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade,  soostunud  metsade ning lookleva sängiga jõgede  
kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn.“viiendat aastaaega” 
suurvett. 
Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, 
kobrastele, 
ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed  rabad  on koduks  paljudele  haruldastele 
linnuliikidele: 
kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. 
Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. 
 
 
Vilsandi rahvuspark
Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, 
uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke – nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. 
Vilsandis 
on registreeritud üle 200 linnuliigi, kellest 112 liiki pesitsevad Eestis. Kõige  kuulsamad  neist on 
hahad, laidudel on neid pesitsemas tuhandeid  paare . Vilsandis on väga rikkalik  taimestik (u. 600 
taimeliiki). Ligi kolmandik sealsetest  taimedest  on looduskaitse all (nt: taani- merisalat,  rand -
kesakann, rand-seahernes, arukäpp).
 
 
TÄNAN  tähelepanu eest
Anna-Valeria Damaskina
10A klass
 
 

Document Outline

  • Eesti rahvuspargid
  • Lahemaa rahvuspark
  • Matsalu rahvuspark
  • Karula rahvuspark
  • Soomaa rahvuspark
  • Vilsandi rahvuspark
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Eesti rahvuspargid #1 Eesti rahvuspargid #2 Eesti rahvuspargid #3 Eesti rahvuspargid #4 Eesti rahvuspargid #5 Eesti rahvuspargid #6 Eesti rahvuspargid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor damaskinalera Õppematerjali autor
Lahemaa rahvuspark
Matsalu rahvuspark
Karula rahvuspark
Soomaa rahvuspark
Vilsandi rahvuspark

Sarnased õppematerjalid

Eesti rahvuspargid
13
doc

Eesti rahvuspargid

ning hoitakse korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel. Karula inimene paikne ja traditsioone austav. Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse. Õppimist tahab keelgi. Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Rahvuspargi asukoha otsingutel lähtuti sellest, et oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega

Bioloogia
Eesti looduskaitse
26
pdf

Eesti looduskaitse

................................................................... 10 Kaitsealad ................................................................................................................................................................................................................. 12 Rahvuspargid . ................................................................................................................................................................................................................. 14 Kaitstavad looduse üksikobjektid . ..................................................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus
Eesti kaitsealad-referaat
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. 4 MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3

Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun