geograafia referaat (0)

1 kool nimi Šveitsi loodus ja rahvastik Geograafia referaat 7.  klass Juhendajad linn 2021


2 Sisukord Sissejuhatus 3 Asend 4 Loodus 5   Kliima 5   Pinnamood 6   Veestik 7   Taimestik 8   Loomastik 8 Rahvastik 9 Tavad ja kombed 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud materjalid 12 Sissejuhatus Valisin teemaks just selle riigi, sest olen kaudselt sellega kokku puutunud ja selle riigi eluolu on mulle huvitav tudunud.


3 Šveits   on   merepiirita   Kesk-Euroopa   riik.   Seal   on   üks   mägisemaid   maastikke   maailmas, millele viitavad ka lõunaosas asuvad Alpid ning muud mäestikud. Samuti on seal rikkalik taime- ja loomariik. Šveits on üks jõukamatest iseseisvatest riikidest maailmas. Asend Šveits (ametlikult Šveitsi Konföderatsioon) on riik Kesk-Euroopas.  Riik asub Kesk-Euroopa Edelaosas ümbritsetud viie riigiga. Šveits jaguneb geoloogiliselt viieks regiooniks: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Seda   piiravad   põhjast   Saksamaa,   läänest   Prantsusmaa,   lõunast   Itaalia,   idast   Austria   ja Liechtenstein. See asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Šveitsil puudub merepiir.


4 (Šveitsi asendikaart, 2016) Loodus Kliima Šveitsi   viie   regiooni   vahel   esineb   väga   suuri   kliimaerinevusi.   Erinevate   piirkondade temperatuuride  erinevusi tekitab  erinev  kõrgus merepinnast  – Šveitsi  madalaim  looduslik punkt asub merepinnast 193 m kõrgusel ja kõrgeim punkt enam kui 4600 m kõrgusel. Suures osas riigist valitseb Kesk-Euroopalik kliima temperatuuridega suvel 18 °C ja 28 °C ning talvel -2 °C ja 7 °C kraadi vahemikus. Juunist septembrini on hea aeg Šveitsis matkamiseks ja vaatamisväärsuste avastamiseks, detsembrist aprillini on avatud suusakuurordid Alpides. 


5 Pinnamood Üldiselt on Šveits väga mägise maaga. Põhjas ja läänes on aga maastik palju tasasem, kui lõunas. Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Pinnamoe järgi eristub seal kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Šveitsi platoo. Juura mäestik, oma madalate ahelikega, katab kümnendiku riigi territooriumist, Alpid aga 58% ehk tunduvalt rohkem. 50 kilomeetri laiune  ja keskmiselt  395 meetri  kõrgune platoo piirneb  edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Riigi tuntumad mäetipud on lõunapiiril asuvad Dufourspitze (Monte Rosa, 4634 m) ja Matterhorn (Cervino, 4478 m) ning kõrgemad Weisshorn - 4512m, Dom - 4554m ja Monte Rosa - 4634 m.


6 Veestik Šveitsist   algavad   kaks   tähtsat   Euroopa   jõge   -   Rein(1   230   km)   ja   Rhone(813   km).   Riik moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini Jõe kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.  Šveits on   tuntud   ka   oma   kaunite   ja   silmapaistvate   järvede   poolest   nagu   Boden,   Genf,   Lugano, Maggiore, Zürichi järv jt.


7 Taimestik Šveitsis on on väga mitmekesine taimestik ja loomastik ning pea pool 40 tuhandest taime-, looma-   ja   seeneliigist   elab   metsas.   Puuliikidest   esineb   enim   pööki   ja   kuuske,   mis moodustavad 70% puistutest. Šveitsis on suure tähelepanu all taimestikukaitse. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega, kus kasvavad peamiselt  männid ja lehised. Nad on levinud kuni 1400 meetri kõrgusele mägedes. Madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpi taimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, šveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Loomastik Paljud põlised loomad on kahjuks kadunud. Metsades võib näha rebast, ümisejat ja mägikitse. Linde   leidub   aga   rohkem,   kellest   tuntumad   on   rähn   ja   sinine   pilalind.   Suhteliselt   tiheda asustuse   tõttu   on   Alpide   loomastik   vaene.   Metsloomad   elavad   tänapäeval   veel   peamiselt looduskaitsealadel. Siin leidub mägi- ja kaljukitsi, lindudest kaljukotkaid, kivi-kaljukanu, alpi hakke jt. Rahvastik Šveitsi   rahvaarv   on   8   466   017   (2017).   Populatsiooni   kasv   oli   kõige   suurem   pärast   teist maailmasõda  ning on ka praegu kasvutrendis, kuid immigratsiooni  tõttu. Šveitsil  on neli


8 ametlikku  riigikeelt:  saksa keel (63,7% kogu rahvastikust;  koos teiste  riikide  kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani   keelte   hulka,   räägib   ainult   väike   kogukond   (0,5%;   0,6%)   riigi   kaguosas Graubündeni kantonis. Üle 75% elanikest elab Šveitsi keskosas, Alpide ja Jura mägede vahel. Rahvastiku suurus on otseselt seotud maastiku oludega, näiteks elab suur osa inimesi põhja ja lääne pool aga mitte lõunaosas. Enamus riigi populatsioonist elab linnaaladel, kusjuures on siiski Šveitsis linnastumine madal ning elatakse palju maal. Ka suurima linna populatsioon on võrreldes   naaberriikidega   pisike.   Suurimad   linnad   on   Bern(121,631),   Basel(164,488), Geneve(183,981),   Zurich(341,730).   Pealinn   riigis   puudub,   kuid   kuid  de   facto  pealinnaks peetakse Berni. Tavad ja kombed Üldiselt   on   levinud   teadmised   Šveitsist,   kui   kellade   ning   joodeldamise   sünnimaast,   aga tegelikult on seal peidus veel palju enamat. Kõige mõistlikum on riigi imetlemiseks lennukit kohale jõudmiseks kasutada ning sealt edasi minna rongile, millega liiklemine on seal väga tavapärane. Samuti on rong hea valik, sest juttude järgi saab täpsete sõiduaegade järgi isegi kella õigeks keerata. Sellise transpordiga sõites aga pole kuidagi võimalik avastada tõeliseid


9 võlusid Šveitsis, on näha ainult majad ja puud ning mitte palju rohkemat, need tõelised ilud ja võlud peituvad kaugemal. Kui aga õhtul vaikuses mööda pisikest linna ringi jalutada, võib kohata  Šveitsilikku  täpsust arhitektuuris  ning imekauneid  maju  pärit  19. sajandist. Šveits oleks ka väga armas koht näiteks mesinädalateks - rahulik, kaunis, mõtlik ja hämmastavalt romantiline. Hotelli süsteemist kiirgab sealsete kodanike usaldust ja austust turistide vastu - tasutakse alles lahkumisel ning uksest sisse astudes pole tihti inimesi nähagi ja toavõti võetakse ise. Šveits on aga väga kallis riik ning samuti on seal tohutult kallis söök.  Toitudest on märkimisväärne juust, mida süüakse absoluutselt igas vormis: raklett, fondüü, kartulid juustuga jne. Võib kohata väga palju erinevaid maitseid ja roogi, mis pole alati kõige harjumuspärasemad, kuid tasuvad proovimist. Haridussüsteem Šveitsis on väga mitmekesine, sõltudes erinevatest keeltest, mis jaotatakse siinkohal   peamiselt   saksa,   prantsuse   ja   itaalia   keeleks.   Haridusministrit   riigil   pole   ning määratakse vaid õppeaasta ja koolikohustuse pikkus. Šveitsi haridussüsteemi peetakse üheks parimaks, kuigi on seal väga palju erinevusi kantonite vahel, kuna igal kantonil on lubatud luua oma reeglid koolikohustuse osas. Kokkuvõte Šveits on merepiirita mitte kõige suurem riik Kesk-Euroopas, mida piirab 5 riiki. Pinnamood on   seal   väga   mägine   ja   kliima   üsna   Kes-Euroopalik.   Liigirikas   taimestik   ja   loomastik. Rahvaarv on üle 8 miljoni.  Kogu info uurimise käigus sain teada palju varjatud saladusi Šveitsi kohta. Kasutatud materjalid Sissejuhatus, Šveits https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits Sissejuhatus Šveits https://sveits.weebly.com/loodus.html Asend, Šveitsi asendikaart  https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Switzerland_in_Europe.svg#/media/ Fail:Switzerland_in_Europe.svg


10 Loodus, kliima https://reisi.guru/riikID/56 Loodus, pinnamood https://miksike.ee/docs/referaadid/shveits%20_liina.htm Loodus, pinnamood https://reisi.guru/riikID/56 Loodus, pinnamood https://sveits.weebly.com/loodus.html Loodus, veestik https://sveits.weebly.com/loodus.html Loodus, veestik https://miksike.ee/docs/referaadid/shveits%20_liina.htm Loodus, taimestik https://miksike.ee/docs/referaadid/shveits%20_liina.htm Loodus, loomastik https://miksike.ee/docs/referaadid/shveits%20_liina.htm Loodus, loomastik https://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-55-2.htm Rahvastik https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits Rahvastik  https://www.arcgis.com/apps/Cascade/index.html? appid=8656074b0ec6435295017dbaf7a58204 Tavad ja kombed, reisija nurga alt  https://kodu.ut.ee/~swen/random-stuff/blog/eurocrypt2004.html Tavad ja kombed, haridussüsteem https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veitsi_hariduss %C3%BCsteem