Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Šveits". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sveits, sveitsi, alpid, sveitsis, juura, mäestik, alpide, alpides, bern, genf, retoromaani, turism, kiltmaa, metsad, föderatsioon, põhiseadus, riigikeel, geoloogiline, madalik, kunst, järved, basel, berni, viieks, pinnamood, muusika, finantssektor, elukvaliteet, genfi, bernis, konföderatsiooni, seadusandlus, geoloogiliselt, graniidist, kurdmäestikSveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inimest
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp
..........................................5 1.3. Rahvastik.............................................................................................................6 1.4. Majandus............................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma uurimustöö teemaks valisin Sveitsi riigi, kuna olen seal ka ise käinud. See on huvitav ja väga imeilusa loodusega maa. Töö eesmärgiks seadsin üldinfo otsimise Sveitsi kohta. kuigi selle riigi kohta saaks palju pikemalt ja laiemalt erinevate teemade kohta kirjutada, teen oma uurimustöös kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast, rahvastikust ja majandusest. Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis
4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja
Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina
poolsaareni. Itaalia on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas. Itaaliale kuuluvad ka Sitsiilia, Sardiinia, Elba ja veel umbes 70 väiksemat saart. Itaalias ehk Apenniini poolsaarel on veel kaks sõltumatut väikeriiki: Vatikan Roomas ja San Itaalia Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia, kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaaliat asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaalia pealinn on Rooma, mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe
Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 5 1.2 Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari
Itaalia lipp Itaalia vapp MAAILMA RIIGID lk 97 MAAILMA RIIGID lk 97 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 5 Geograafiline asend: Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. Itaalia paikneb lähistroopilises vöötmes. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20 Looduslikud tingimused: Kliima:
Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia lipp on kolmevärviline. Itaalia vapile on kirjutatud ,, Respublica Italiana " ). Itaalia lipp. Itaalia vapp. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid
Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima, taimestik ja mullastik väga mitmekesised nt. juuli keskmiste temperatuuride erinevus võib riigis olla 5-6oC. 15% territooriumist asub polaarjoonest põhjas. Siseveekogud moodustavad
Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. (1) Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). (7 lk 160) 8 3. KESK-EUROOPA Kesk-Euroopasse jäävad Saksamaa, Tsehhi, Austria, Sveits ja Sloveenia. Saksamaa ulatub Lääne- ja Põhjamerest Alpi mäestikuni. (13) Kesk-Euroopa vanad mäed on tugevasti purustatud ja lõhutud üksikuteks pangasteks. Mäed on madalad (alla 2000 m), tasandatud pealispinnaga. Lääne pool asub Tsehhi massiiv siledaks kulutatud mäestikuala, mille laius võrdub enam-vähem pikkusega. Massiivi servadel kerkivad kurdpangasmäestikud, kus leidub endisi vulkanismi jälgi. Kesk-Euroopa vanade mäestike hulgas on kõrgeim Prantsusmaal
Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele
piirkondlikust esindajast. Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d´Italia 4 Usund: Katoliiklus Riigilipp: vertikaalselt roheline, valge, punane(Vaata Lisa 1,foto 1) Riigivapp: (Vaata Lisa 1, foto 1.1) Geograafiline asend: Lõuna-Euroopast hõlmab Itaalia kuulsa saapakujulise poolsaare, mis ulatub 800 km pikkuselt Vahemerre, ja arvukalt saari, neist suurimad on Sitsiilia ja Sardiinia. Põhjas moodustavad looduslikku piiri Alpid, pikuti läbivad poolsaart Apenniinid. Itaalia asub lähistroopilises vöötmes. Lõuna-Itaalia on seismiline, Etna ja Vesuuvi vulkaani poolest tuntud piirkond. Ühendatuna Vana-Rooma valitsuse ajal, lagunes Itaalia järgnevail aegadel mitmeks rivaalitsevaks riigiks, mis taasühinesid täielikult alles 1870. aastal. (Vaata Lisa 2, foto 2) Looduslikud tingimused Kliima: Lõuna-Itaalias valitseb vahemereline, põhjas mõõdukas kliima. Suvi on soe ja kuiv, seda eriti lõunas
Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia
1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil.
Seisuslik korraldus Aadli osakaal ühiskonnas, mõõga ja mantliaadel: Prantsusmaal, nagu Euroopas keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõgaaadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit.
Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel
Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine
käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas. Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal.
Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei
iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses (päripäeva põhjast:
Põhjamaades, Põhja-Baltikumis), uued kirjakeeled. - Luterlik töömoraal Reformatsiooni olulised voolud (1517-60) - Reformatsioon = uundus, ümberkorraldus. - Reformeeritud = Kõige laiem mõiste - Usupuhastus - Protestantism. protestant = avalikult tunnistav, reformatsiooni tulemus. - Evangeelne usk = aluseks UT evangeeliumid - Usupuhastusliikumine toimub põhjapool alpe - Esimesed keskused Wittenberg , Zürich (1524) ja Strassburg (1523), protestantism levib Saksamaalt kiiresti Sveitsi, madalmaadesse (Holland), Prantsusmaale, Böömimaale , Ungarisse (alt ülespoole) ja põhjamaadesse (ülevalt alla) 1. Luterlased (Wittenberg) - Saksamaal, Põhjamaades (1527,1530),P-Baltikumis - Linnakodanlus, vürstid-valitsejad, aadlikud. - Kirik allub maisele valitsejale - Õndsaks teeb jumala arm, usu juhtnöör piibel, nn üleüldine preesterlus. 2. Zwingli Sekt (Zürich) - Ulrich Zwingli (langeb ususõjas 1531) - Sveitsi linnad (nt Bern, Basel) - Linnakodanlus - Demokraatlik
Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut juhtus ta pealt nägema ning ta oli sokeeritud, kui nägi, et haavatud sõdurid piinlesid. Sveitsis tagasi olles kirjutas ta nähtud sündmustest raamatu. 1863 moodustatigi Punase
iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline
vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse. Uued kaubateed koondusid nüüd Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem juba Antwerpeni ja Amsterdami, jättes tagaplaanile seni kaubanduses domineerinud Vahemere-äärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Kui nael pipart maksis 1600. aasta paiku Indias vaid kolm penni, oli selle hind Inglismaale jõudes juba 20 penni. Kaneeli nael maksis Indias üheksa, Inglismaal aga juba 72 penni. Ühelt poolt pakkus uus ajastu kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis rikkuse kogunud kaupmees kaotada lühikese ajaga kogu oma vara ning lõpetada täielikus vaesuses
Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida ja olla valitud; südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile.
Paelkeraamika. Kultuur levis peamiselt Saksamaal, pisut ka Tsehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas. Elati kuni 50 m pikkustes majades. Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste inventar väga rikkalik. Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 45003500 eKr Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga. Eristas erinevaid vaikultuuride perioode, neist vanim sai nimeks Cortaillot ja noorem, keskneoliitilise dateeringuga Horgen. Saksamaal nimetatakse vaiehitisi Michelsbergi kultuuriks. Kultuurile oli iseloomulik rajada asulad järverandadele või otse järve postidele. Nii Cortaillot kui ka Horgeni nimiasulad on Sveitsis Neuchateli järve ääres. Majad paiknesid
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
annaabi.ee 
