Arhitektuur Sai alguse 16. sajandil Ehitistele hakati ehitama kupleid Kõrgrenessansi keskuseks oli Rooma Eeskuju tuli antiikarhitektuurist Tuntumad arhitektid DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) DONATO BRAMANTE (1444 – 1514) Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626 Asub Vatikanis
skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid Octavia portikus. TÄNAPÄEVAL ·Läbi sajandite on seda teatrit kõige rohkem taastatud ning parandatud ·Osaliselt säilinud, kuid varemetes ·Teatri ülaosa jaotatud paljudeks Korteriteks ·Selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertide kohana KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm ·http://www.romaviva.com/colosseo-fori-imperiali/marcellus_theater.htm AITÄH
lapse (poisi ) juhendaja, ennustus, vanema põlvkonna jumalad (Maa ja taeva lapsed), alasti oleku koht, spordiharjutused, luule, puhkpill, üle-Ateenalised pidustused, tegevus, kub tegevus, lõbus tegevus, vaatamise koht, rikas koorijuht, tantsuplats, telk, seadeldis, tarkusearmastus, jagamatu osake, vaatlusel põhinev üldistus, arstivanne, uurimus, vormid, kõrgem filosoofiakool, filosoofide gümnaasium, ainuvalitseja, muusade pühamu, sammaskäik, leidsin. Vastused: 2.Kreeka-Mükeene kultuuriks nimetati, sest Mükeene linn oli Kreeka keskmeks (seal oli kultuur ka kõige arenenenum) ja sealt on kaevatud välja ka tänapäeval kõige suurem hulk erinevaid esemeid tollest ajastust. 3. Linnriigid (polised): Eanamasti üsna väike kogukond (paar erandit). Kõik linnriigi tõieõigluslikud elanikud (kodanikud) osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul
Omadussõnad Ühelõp. Kahelõp. Kolmelõp. * IV käändkonda kuuluvad: us-lõpulised meessoost sõnad u-lõpulised kesksoost sõnad * IV käändkonna Gen. sg. lõpp on –us IV käändkonna us-lõpulistest sõnadest on erandlikult naissoost nt: manus, ūs f – käsi domus, ūs / -ī f – maja, kodu acus, ūs f – nõel porticus, ūs f – sammaskäik Īdus, uum f – iidid (kuu 13. või 15. päev Roomas) Naissoost on ka puude nimed, nt Quercus, ūs f – tamm * V käändkonda kuuluvad ēs-lõpulised (peamiselt) naissoost sõnad * V käändkonna Gen. sg. lõpp on –eī
Igal sektsioonil, mille moo- dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve. Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike asjadega, kuulas kaebusi ja võttis vastu ministreid. Külaliste ootamispaigaks oli väike, kuid kaunilt kujutatud Cuarto Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali. Selles lossi suurimas saalis asus ka troon ning seintel on araabia-keelne kiri ,,Mina olen palee süda". Puitvõlvidega laed on kaetud tähekujuliste motiividega, mis püüavad luua ettekujutust Koraanis mainitud seitsmest taevast. 2 MAAPEALNE PARADIIS Residentsi tagapool asub kõige uhkem osa, mis oli emiiri ja tema perekonna privaatne puhkepaik
Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Püramiidid on teadaolevalt suurimad ehitatud kivist struktuurid muinasajast. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Templid Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. Templid Üks kuulsamaid templeid on Ramses II matusetempel. Tempel on raiutud kaljumassiivi. Templi lasi ehitada Ramses II, Hetiitidega rahu sõlmimise auks. Suure templi kõrval asub hulga väiksem tempel- Hathori tempel, selle pühendas Ramses II oma tähtsaimale naisele Neferetile. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid.
See oli Michelangelo projekt. Seda oli nüüd vaja suurendada, ehitati juurde pikihoone. Kahekorruseline fassaad jälle, et tekitada maalilisust. Keskukse kõrvale on paigutatud paarissambaid, et tõsta esile keskset osa. Kui ehitati see hoone juurde, selgus, et suur kuppel jääb tahaplaanile. Siis Lorenzo Bernini projekteeris kiriku ette platsile ovaalse väljaku, mis tõstis kiriku ja kupli uuesti esile. Väljakut ümbritseb kahekordne sammaskäik. Bernini kavandas veel mitmeid teisi väljakuid. Barokiajal saigi kombeks peale kirikute veel ka väljakute ehitamine, et tõsta teisi ehitisi esile.
Sellepärast, et kambrid olid tühjentatud juba varem ära. See näitas matusekombeid ja tolle aegset kunsti. 12. Millistest osadest koosnes tüüpiline egiptuse kompleks? Nimeta üks temple Egiptse kompleks koosnes väravaehitistest, mis asusid temple kitsa küljel. Selle juurest Niiluse äärest pidulik tee mida võisid järjestatud sfinkside kujud. Väravade ees lehvisid mastilised, värvilised lipud-Templi pea osaks oli ÕU, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õu-taga oli sammalsaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu sisenesid preestrid. Nt: KARNAK TEMPEL. 13. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaaraodele pandi kaasa kõige eluks kõik vajaliku asju. 14. Mis muutused toimusid vanas egiptuses vaarao Ehnatoni ajal?(kunstis, usus, ühiskonnas) Ehnatoni ajal usuti ainult ühte Jumalasse Aton, Tempel polnud hämaraid vaid vabalt kaunistatud . Jumalat kujutati päikesekettana
Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi. Ta keha oli tahutud elevandiluust, juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest.Zeusi parema käe peopesal seisis võidujumalanna Nike väike kuju.Kuju hävis tulekahjus. Halikarnassose mausoleum - oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 m (126 jalga) ja 32 m (105 jalga). Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 m (140 jalga). Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. Rhodose koloss - oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitus kestis kokku 12 aastat
Kõige suuremad olid cheopsi, chephreni ja mykerinose püramiidid. Tähtis püramiidide väli, kus on püramiidid koos sfinksiga. Egiptuse arhitektuur : Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Enamasti olid naabruses teiste tähtsate tegelaste mastabad, väikesed püramiidid ning templid. Templid jagati ülemiseks ja oru templiteks. Templi ehitus oli nelinurkne, kõrge müüriga ümbritsetud hoone. Tähtsamaks osaks templis oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Templid olid suures osas lahtised ja ilma kasuseta. Õue taga asus sammassaal ja mõned väikesed ruumid. Templil oli väravehitis ehk püloon, mis koosnes kahest kalduolevast kiviseinast. Templi ees olid obeliskid ja lipud. Egiptuse templi sambad meenutasid mõnda taime. Templeid rajati ka kaljude sisse, nt Hatshepsuti tempel, Luksori ja Karnaki templite kompleks. Egiptuse skulptuur: Iseloomustab väga hea anatoomne tundmine, väga suur üldistamisjõud, suur
• Erksate värvidega suurendas maali mõju Renessanss • 14. – 16. sajand, jagunes kolmeks etapiks (eelrenessanss, vararenessanss, kõrgrenesanss) • Humanism • Antiikaja väärtustamine • Käsitöölisest kunstnikuks • Moraalilangus, naudingud • Religioonile väliselt tähtis roll • Tekkis Itaalias Bramante Väike kabel ehk „Tempietto“ Bramante „Tempietto“ • Kõrgrenessanssi esikteos • Hea näide, kuidas antiikaeg mõjutas renessanssi arhtiektuuri: ▫ Sammaskäik Donatello „Gattamelata ratsamonument“ Donatello „Gattamelata ratsamonument“ • Valisin, sest oli esimene ratsamonument pärast antiiki • Reaalne ning kujutati sõdalast • Idealiseeritud portree Sandro Botticelli „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Valisin, sest: ▫ Piibli stseen ▫ Usuline ning antiikmütoloogiline teema ▫ Suuremõõtmeline ▫ Õlivärvidega tehtud ▫ Tegelasi kujutatakse tegevuses Barokk • 17. – 18. sajandi keskpaik
Ratsanikud lõunapoolsel friisil. Briti Muuseum Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005) Stoa Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga. Stoa võis olla ka mitmekorruseline või siis eraldi hoone, kuid enamasti piiras see mõnd suuremat rajatist - templikompleksi või agoraad http://www.youtube.com/watch?v=xhITIoZnnGo Parthenon http://www.youtube.com/watch?v=xP-FsX0QW88 Agoora http://www.youtube.com/watch?v=omhPDrVrvQY Erechtheion http://www.youtube.com/watch?v=vfugtySOIoI Ateena akropol
Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Mastaaba maa-alune hauakamber, selle kohal kastitaoline kiviehitis, kaldus külgseintega. Astmikpüramiid kõrgemaks ehitatud mastaaba. Dzoseri atmikpüramiid Sakkaras. Giza püramiidid. Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi
üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. · Halikarnassose mausoleum tekkis (um- bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg- miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. See oli suur ristkülik müüritis, mida kroonis sammaskäik, mis moodustas katusemoodi püramiidi. Ti- pus oli nelja hobu-sega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonu- ment. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi aus-tusavaldusi osutatama. · Pharose tuletorn Aleksandrias. · Aastal 279 e.Kr., pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu
loobutigi hiljem nende ehitamisest). Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad. Tekkisid omapärased nn. "surnute linnad," mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed. Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine ehitis. Selle peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammas- saal, sealt edasi mõned väiksed ruumid, kuhu tohtisid siseneda vaid preestrid. Läbi templi väravate võisid astuda vaid vabad inimesed (seega orjadele sisenemine keelatud). Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid.
korrus oli kandva funktsioonita, õhuline 15. sajandi keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Peale palazzode ja kirikute hoogustus renessansiajal raamatukogude, haiglate, kauba- ja kohtuhoonete ehitus. Iga linn sai endale ka esindusliku raekoja kus paiknesid raesaal, turuhall, apteek, arhiiv, tuletõrje ja mõnes paigas ka kabel ning vangla. Tüüpilised Palazzod Palazzo Strozzi ja Palazzo Pitti. Sammaskäik Capilla Pazzi, Florens Huvi hariduse ja kunsti vastu peeti Firenzes heaks tavaks. Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli perspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõtt maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte
Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN, kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav. Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. Motiiv --kunstiteose ainestiku koostisosa. Niss -- süvend seinas. Stukk -- kipsist, lubjast ja liivast segatud kivistuv mass, millest vormitakse või valatakse seinte ja laekaunistus, eriti palju kasutati baroki ja klassitsismi ajal. Arhitektuuriansambel - ehitiste grupp, mis moodustab ühtse terviku nii stiili kui materjali poolest Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt
Arhidektuur 16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist. Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Rooma peetri kirik - Michelangelo Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis Rooma Peetri kiriku ehituslugu. 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste
sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue Raekoja ehitamist aastal 1688 P.v. Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba
aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. 2) Halikaranssose mausoleum. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument 3) Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule
On oletatud, et niisuguse hoone ehitamiseks on 3 aastat liiga vähe, mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema
Tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templil oli spetsiaalne väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Selle juurde viis pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside ( inimese pea ja lõvi kehaga olendite) kujud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju. Uue-Riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes oli egiptlaste kujutluses liitunud päikesejumalaga ja kandis seepärast nime Amon-Ra. Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis.
tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). knot garden (< ingl.), inglisepärane parteraed (renessansiajal), põhines lookleva või põimitud lindimotiivi kasutamisel, sel viisil kujundati ka vappe ja omaniku initsiaale. Parteri põhjana kasutati meelsamini lilli. kolonnaad piilaritele või sammastele toetub talastik. krüptoportikus kaetud galerii e sammaskäik. ksüstos (kr. xystos) võimlemisharjutusteks mõeldud koht vanas Kreekas siseruumides. Sageli veekanaliga. kubism kunstivool, tekkinud Prantsusmaal 1907-1910. Lahutades reaalseid esemeid geomeetrilisteks algvormideks (kuupideks, keradeks jne), deformeerisid kubistid tegelikkust. Kubism on mitme tänapäevase formalistliku kunstivoolu eelkäija. labürint labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu
Rooma ehituskunsti ülimaks õitsejaks on keiser Augustuse aeg (a. 31 eKr 14 pKr). Augustus lõpetas Caesari poolt alustatud ehitused ja viis läbi hulga uusi. Caesari foorumi kõrvale ehitas ta Augustuse foorumi ja Mars Ultori templi, millest on säilinud ulatuslikke osi. A. 11 eKr lõpetas ta Caesari poolt alustatud Marcelluse teatri, mis mahutas 30000 pealtvaatajat (vt. Lisa 5). Teatrist välja viis sammaskäik Octavia portikus. Mõlemast on säilinud küllaldaselt varemeid sellelt, et neid rekonstrueerida. Keisri mausoleumist on järel vaid välismüür. Teistest Augustuse ajastu ehitistest on tuntumad egiptuse eeskujudel ehitatud Cestiuse püramiid ja leivategija Eurysacese haud (Vaga 1999: 112). Flaviuste ajastul (a. 69 96) püstitatud hoonetest on kuulsaim Flaviuste amfiteater Colosseum (vt. Lisa 1). Seda alustas Vespasianus, lõpetas a. 80 Titus ja see on suurim Vana-Rooma vare.
lähedal.Püramiidide ehitamisek tehtud kulutused olid siiski nii suured, et mõjusid kurnavalt majandusele. Osalt seetõttu loobuti ehitamisest ja maeti nad haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud. Püramiid ei onud üksikehitis vaid enamasti osa suurest kompleksist, nii kujunesid omapärased ,,surnute linnad" . Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Õue taga asus sammassaal, veel edasi mõned väiksemad ruumid, kus olid jumalakujud. Peafassaad sissekäiguga oli templi kitsal küljel. Otsetee viis väravast kõige pühama paiga suunas. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest kõrgest, längus esiseinaga müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks elemendiks sai sammas, mis enamasti meenutas mõnda taime papüürust, palmi, lootust jne. Kasutati ka 16 kandilist nn
Katus oli madal.Küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised.Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte,jämedalt tahutud kiviplokkidega.On jooni mis on seotud gootikaga.Vertikaalse suuna asemel horisontaalne.Esimene korrus,mis pidi kandma kaht ülemist,võis olla massiivsem ja raskepärasem.Esimene korrus- rustikas.Korruseid eraldas karniis.Majanurkades vapiornamentika.All suur sammaskäik,mis võis olla ka teistel korrustel. 11. Nimeta vararenessanssi skulptorid, kirjalda ja nimeta loomingut. Dontello-Püha Jüri,seisab kahel jalal.Taavet-keerukas kuju.Hakati looma ratsamonumente.(Gatlamelata ratsakuju-Padovas).Hobune seisab 4 jalal.Andrea del' verrocciho-Colleoni ratsakuju Veneetsias,hobune seisab kolmel jalal,lihaseline,propotsionaalnehobune ja inimene.Taavet-päris naiselik,viimistletud. 12. Millised muutused toimusid 15 saj. Skulptuuri alal
61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67. Sedööver meistritöö, keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks. 68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v. skulptuuris, plutod erinevad dekoratiivsete
5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas · Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud
*Pateetiline (16)- paatoslik, ülipidulik *Adjutant (20)-käsundusohvitser *Heerold (19)- ametlike teadete kuulutaja keskajal 5 Ptk IV-VI *Amfora (28) kahe kõrvaga antiikne 12) lüüra tüüpi pill, mida mängisid savinõu põhiliselt mehed *Kapitoolium ( 31) üks Rooma seitsmest *Stoa (37) sammaskäik künkast, millel asus sama nime kandnud *Pontifex maximus (lk 38) kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine,
Ülemist silindrilist osa liigendavad petiknišid ja kroonib ühest monoliidist väljatahutud nukkidega kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud
Peamiselt savist. Sumeri tsikuraat Istari värav Berliini muuseumis Egiptus · 2800 aastat eKr · Mastaba haudehitis, mitu ruumi. · Astmikpüramiid- järgnesid mastabadele. Vaarao hauakamber. Ehitamine võttis aega kogu vaarao elu. Neli võrdhaarse kolmnurga kujulist külge on suunatud 4 ilmakare poole. · Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees seisid obeliskid. Cheopsi püramiid Giza püramiidideväli Egiptuse templid Kreeta-Mükeene · 2600 aastat eKr · Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon)
Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". BAROKK-KUNSTI MÕISTED Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt Mütoloogia - müütide kogum muistsetest vägilastest ja kangelastest; õpetus v teadus müütidest Allegooria - mõistupilt; abstraktne mõiste piltlikul kujul, näiteks surm vikatimehena Eklektitsism - mitmesuguste vaadete, stiilide või teooriate mehhaaniline ühendamine; stiilide segu Natüürmort - (nature morte pr k-s surnud loodus); kunstiteos, mis kujutab
Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks ja see asus templi kitsalt küljel. Püloon koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud. Pülooni ees lehvisid mastide värvilised lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased, sest neid katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katusega sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi mõned hämarad ruumid, kuhu tohtisid minna ainult preestrid. Seal paiknes ka jumalakuju, tavaliselt väikses kantavas paadis, millega preestrid selle ainult suurte pidustuste ajal välja rahvale näha tõid. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedad ja kõrgemad ning neile toetuv talastik ja katus kõrgemal, kui teiste sammaste kohal
nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga, hilisemaid jumalaid kujutati inimese taolistena. 7.PEATÜKK Uue riigi arhitektuur, Egiptuse kujutav kunst 1. Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal?
tähendusega,samuti kastmis ülesandega.. kanalaed oli prantuse aia spetsialiteet ja seeläbi püüti seda tõlgendada kui stiliseeritud jõemaastiku. Erilise tähenduse said kanalid, kuji need toodi aia sevast keskele, nagu Vallerys. · Prantuse aias oli tähelepanu parteraia arendamisel et oleks tervikuna nähtav, piirdeaiad ja kõrgemad hekid jäeti ära, parterite vahel olid sammaskäik, galerii. Parter on prantuse aia tähtsaim komponenet, millest arendas Le Notre hiljem regulaaraias võimsad perspektiivid. 3. J. du Cerceau Charlevali lossi aed jätkab prantsuse kanalaia traditsiooni, kui seal rõhutati esimest korda prantuse aiakunstis lossi ja aia selget vormilist ühtsust. 4. E. du Peraci töötas arhitektina Henri IV ja Aumale krahvi teenistuses. Krahvile projekteeris Anet' lossi,
austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks 10 tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Aleksander Suur laskis Halikarnassose juba 333 eKr täielikult purustada, misjärel linn kaotas
antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas. Nümf uputas end, ei tahtnud Apolloni saagiks saada. Suur pühadus. Selles allikas pidid end pesema Apolloni preestrid, püütia. Koopast tuli mürgiseid aure ja ennustaja läks transi ja sonis. Maailma naba on Omphalos. Zeus lasi lendu 2 kotkast, seal said kokku
· Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka
· Moosese figuur Julius II-le, hauamonument lõpetamata, istuv figuur, näol raev ususttaganejate vastu · Surev ori · Sixtuse kabeli lagi ja altarisein freskod ,,Viimne kohtupäev", ,,Aadama loomine" · Medicite hauakabel Firenzes päevaaegade figuurid, nt. Giuliano de' Medici hauamonument Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur 16 sajandil BRAMANTE · Kabel Tempietto o Kahekorruseline ümarehitis, katab kuppel, ümbritseb sammaskäik, mis kannad II korruse rõdu, pole igast küljest vaadeldav · Rooma Peetri kirik tahtis et tuleks sure kupliga tsentraalehitis, kuid surma tõttu jäi ehitus pooleli, järgis ka Albertit, kelle ideaaliks oli kuup ja kera MICHELANGELO BUONARROTI · Jätkad Bramante tööd · Muutis kiriku põhiplaani tema kuppel mõju hõljuvana, kahe korruse vahel olid pilastripaarid · Põhiplaanilt algselt kreeka rist, hiljem ladina rist
4)Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 12-13 meetrit kõrge ja aujärjel istuvat Zeusi. Kuju oli nii suur,et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi.Kuju oli valmistatud kullast,elevandiluust ja eebenipuust ning kaunistatud oli vääriskividest. Kuu toon on valmistatud seedripuust. 5)Halikarnassose mausoleum Mausoleum valmis kiiresti,seda kaunistasid oma ja tähtsaimate kujurite reljeefsed friisid. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis ,mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik,mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus.Hoone tipus oli kvadriiga kujutis,milles olid kuninga ja kuninganna kujud. 6)Rhodose koloss Selle ehitus kestis kokku 12 aastat,kõrgus oli 37 meetrit. 7)Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas) Ehitati 3 sajandil,ehituseks kulus 12 aastat ja 800 talenti. Valgust andis tornitippu ehitatud ahi,põhiliseks ehitusmaterjalideks olid lubjakivitükid. Suurtest heledatest
Nende sees puudusid käigud, hauakambrid ja olid ka väiksemad. Obelisk päikesejumala auks püstitatud nelinurkne terava tipuga ehitis. Tempel nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud muust maailmast. Templi väravaehitis oli püloon. Püloonid, sambad ja müürid olid kaetud värviküllaste reljeefidega ja hieroglüüfidega. Templi peaosa oli õu - sinna võivad tulla kõik, ka lihtsad talupojad, seda ümbritses katusega kaetud sammaskäik. Õue taga oli sammassaal - sinna võisid minna ainult ülikud ja preestrid ja sealt edasi salajased ruumid, seal asus jumala kuju, sinna võisid siseneda ainult preestrid ja vaarao, kes oli elav jumal. Sambad toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel. Sammas koosneb kolmest osast · kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe · tüvi - kõige pikem osa · baas - laiend, mis toetub põrandale
Pompeji mattus vulkaanilise kivimi ja tuha alla, vajus kokku. Lapillid - suured lahmakad. Hakatakse välja kaevama 1748.a. Välja kaevatud asjad asuvad Napolis. Pompejilased valatakse kipsi. Tänavaületamise kivid. Appolloni figuur Aatriumelamu - 4-kandiline ruum, millel katust pole, on auk, mille all on bassein, kuhu kogutakse vett. See ruum ongi aatrium! Keskmisel elujärjel oleva roomlase maja. Kui on pood, siis on poe ruumid tänava poole avatud. Peristüül on sammaskäik, aga ka sammaskäiguga kujundatud siseõu. Seinamaalingud - Müsteeriumide Villas on punasel, intensiivsel taustal dionüüsiline stseen - mingid seksuaalriitused. Amfora - kahe kõrvaga suur nõu. Kork on ava ees + veel mingi vaha..
Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne · Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis · Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat · Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, ääristasid sfinksid · Pülooni ees mastidel värvilised lipud · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased, katsid reljeefid ja hieroglüüfid · Peaosaks õu, mida ümbritses katusega sammaskäik · Õue taga sammassaal, ainult preestritele-paiknes jumalakuju · Peasissekäigu juurest viis tee kõige pühama paiga suunas, seal tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedamad ja katus kõrgem. · Kapiteelid meenutasid taimi Uue riigi ajastul sai peajumalaks Amon, tema templite kujutamine oli kunsti peaülesandeks Suurimad templid asusid Karnakis ja Luksoris Lähedal ka Ramses II ja Hatsepsuti matusetempel
selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale. Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks. Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “vanaks” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja Poseidonios) ning “uueks” stoaks (Epiktetos, Musonius Rufus, Marcus Aurelius). Stoikute loogika. Tõene teadmine pärines stoa loogika kohaselt tajust. “Igasugune mõtlemine lähtub
mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid). Insulae. Domus on rikastele ja tavapopulatsioonile ehitatakse 3,4,5 korrulisi elamuid, millel on vahel ka rõdud. Esimese korruse korterid on ysna suured ja üür kõrge, ülespoole liikudes ruumis
polis õiglaselt ja harmooniliselt. Vooruste aluseks pidas hinge (tark omab ratsionaalset hinge, vapper hing ja ihaldav hing). Platoni riigivormid:ühevalitsus (monarhia), väheste valitsus ja enamuse valitsus. Platoni arvates on õigluse eelduseks ühisomand ning eraomandus on vastuolude ja tülide allikaks ega sobi kokku õiglase riigiga. Aristoteles oli Platoni õpilane (Akadeemias) ja oli Aleksander Suur'e õpetaja. Avas oma filosoofiakooli (peripateetikute kooli peripat 'kaetud sammaskäik'). Kuulsamad teosed on 'Poliitika' ja 'Ateena politeia'. Aristoteles arvas, et poliitika on praktiline teadus, mis tegeleb kodanike õnnelikkusega. Sarnaselt Platonile arvas, et ühiskonna kujunemise eelduseks on vajadus tööjaotuse järele, kuid ei pooldanud ühisomandi ideed. Arvas, et poliitilise võimu eesmärgiks on kodanike vabadus ja võrdsus. Arvas, et riik tekib perekond, asundus ehk kogukond, riik. Arvas, et poliitiline võim on seaduse, mitte inimese võim.
· Zenon Kitionist (336 -264 e.Kr.) · Koolkonna nimetus: · Iga ühes meist on Jumal, kes juhib meid saatuse poolt · Kui Zenon Kitionist tuli Ateena, siis rajas ta siin ühes juhitud teed. avalikus hoones, mida hüüti Stoa poikileks (see oli · MARCUS AURELIUS freskodega kaunistatud sammaskäik), oma kooli. (121 180) · Süsteemi iseloom: · Ta oli hilise stoitsismi kõige eredam esindaja võttes selle · Zenon sidus küünikute õpetuse Herakleitose omaga. õpetuse juba 12 aastasena vastu. · Stoikud jagasid oma süsteemi · Ta lähtub sellest nii oma isiklikus elus kui riigimehelikus
annaabi.ee 
