Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-egiptus (0)

1 Hindamata
Punktid

Vana-Egiptus


Vana Egiptus
Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid . Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks.
4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850- 2050 e.m.a), Keskmine riik (2052- 1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad.
Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp – hieroglüüf.
Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a.
Püramiidid
Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a.
Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna.
Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse.
Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea).
Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja šaakalit.
Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega.
Püramiid – ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber , tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega.
Mastaaba – maa-alune hauakamber, selle kohal kastitaoline kiviehitis, kaldus külgseintega.
Astmikpüramiid – kõrgemaks ehitatud mastaaba.
Džoseri atmikpüramiid Sakkaras.
Giza püramiidid.
Uue riigi arhitektuur . Egiptuse kujutav kunst
Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid.
Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal , püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon)
Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks , Hatšepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel.
Hieroglüüf on piltkiri , mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest.
Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool , rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised.
Tuntumad jumalad
Vana Riik: Harus – hauka kujuline või hauka pea ja inimese kehaga . Valitseja abimees
Alam Egiptus : Seth – Tundmatu eluka peaga, kehastas korralagedust ja sõdu.
Anubis – Musta šaakali peaga jumal, surnute jumal.
Sobek – Krokodillipäine vetevalitseja.
Hathor – Lehmapäine, soosis armastust, tantsu ja muusikat.
Thath – Iibisepäine, kirjutamis - ja arvutamisoskuse kaitsja.
Uus Riik: AmonPeajumal
Ra (Re) – päikesejumal
Amon-Ra – uus peajumal, Amon ja Ra ühendati.
Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga olend .
Sfinks Chepreni püramiidi juures.
Arhitektuuri detailid
Obelisk – nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised.
Ben-ben monumendid – tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt
Püloon – väravaehitis
Sambad – sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria.
Ramses II koobastempel Abu-Simbelis.
Hatšepsuti hauatempel Deir-el-Bahris.
Kuningate org fassaad Obeliskidega .
Reljeefikunst
Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid
Süvendreljeef – kontuurid süvendatakse kujudesse.
Madalreljeef – kujutised tulevad tasapinnast välja.
Lehmalüps
Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid.
Valmistati ka seinamaale.
Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul.
Ehnatoniaegne kunst
Uue riigi ajal esimene katse muuta kunsti traditsioone toimus vaarao Amenhotep IV e. Ehantoni ajal. Preestrid hakkasid ohustama vaarao võimu jaAmenhotep IV kehtestas uue riigi usundi. Ainujumalaks kuulutati Ato. Amenhotep lahkus oma õukonnaga Teebast, et oma võim säilitada ja lõi uue pealinne Ahet -Aton.
Atoni Templid
Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid. Kui surnute riik asus varem loojangu suunas (Niiluse läänekaldal), siis nüüd tehti kalmistu päikesetõusu suunas (Niiluse idakaldal).
Kujutav kunst
Vaarao ja tema perekonna kujutamine sai kunstine peaülesandeks. Ehnatoni kujutati: lõdva keha, isegi haiglane poos, rõhutatud näojooned, unelev ja äraolev pilk ja salapärane muie.
Pärast Ehnatoni surma taastus polüteism. Võimule sai Ehnatoni väimees Tutanhamon . Pealinnaks sai uuesti Teeba (Ahet-Aton hävitati).
Samuti taastus vaaraode kujutamine vanas üldistatud, tardunud laadis.
Ehnaton perekonnaringis Ehnaton
Nofretete, Ehnatoni abikaasa Tutanhamoni kullast surimask
Tutanhamoni sarkofaagi sisemine kest
Seinamaalid ja sarkofaag Tutanhamoni hauakambris
Vana-egiptus #1 Vana-egiptus #2 Vana-egiptus #3 Vana-egiptus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elvis Juus Õppematerjali autor
sain 5+ õpetaja oli tööga rahul :)

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse antiikaeg
23
ppt

Egiptuse antiikaeg

Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk ­ nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid ­ tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon ­ väravaehitis Sambad ­ sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ­ ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Püra

Ajalugu
VANA-EGIPTUSE KUNST
59
ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse n?

10.klassi ajalugu
Vana-Mestopotaamia--Egiptuse-Assüüria-Babüloonia kunst
3
doc

Vana-Mestopotaamia, -Egiptuse, Assüüria, Babüloonia kunst

Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur ­ reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi

Kunstiajalugu
Egiptuse Uus Riik
4
doc

Egiptuse Uus Riik

Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi ­ Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis ­Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõdetakse ka valitsemis

Kunstiajalugu
Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid ­ 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured

Kunstiajalugu
EGIPTUS
4
docx

EGIPTUS

tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ­ ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 ­ 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased.

Ajalugu
Vana-Egiptuse kunst
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon ­ just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning püramiide, sest usuti, et nii tagatakse surnule igavene elu ja rahu teispoolsuses Traditsioonid ­ kunst oligi selline, nagu algselt tekkis Nn. Egiptuse poos ­ inimest kujutati mitmetest ,,tükkidest" kokkupanduna: silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2 on valminud rohkem, kui kahe ja poole tuhande aastase vahega, kuid ometigi peaaegu muutumatud. Arhitektuur VanaEgiptuse hooned on säilinud tänaseni ainult tänu egiptlaste leidlikkusele ­ nad kasutasid savi asemel kivi

Kunstiajalugu
Egiptuse kunst
2
doc

Egiptuse kunst

· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) ­ Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) ­ Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidis

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun