seina, kust läbi paistab kabel, niivõrd eriline oli tema teos.) Täherlepanuväärve figuuride plastiline, skulptuurisarnane töötlus ja ühtne valgusekäsitlus. Paolo Uccello (1397-1475)- teos : Jaht Metsas Perspektiivi joonis. San Romano lahing I-III Domenico Veneziano (1400-1461)- tema teos Madonna. Sandro Botticelli (1445-1510)-kuulsaim vararenesanssi esindaja. Portree medaljoniga. Veenuse sünd. Ü Primavera ja detail KÕRGRENESANSSI ARHITEKTUUR 16. sajandil saab kunstielu keskuseks Rooma, kus asus paavsti residents ja kirikupeal ei saanud kunagi küllalt oma hiilgust ja vägevust rõhutamaks. Paavstide käsutada olid tohutud varandused ja nende ettevõttel arenes Roomas vilgas ehitustegevus. Kui 15. sajandi arhitektuuris esines veel killustatust hoone üksikosade vahel, või liigset detailiderohkust, siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse
Kuldlõiget tutvustas Lucas Pacioli (u. 1445-u. 1514) oma raamatus "Divina Proportione" (1509), kuid idee ise pärineb ilmselt antiigist. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. 3 VARARENESSANSSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: - proportsionaalsus - baasi ja kapiteeliga sambad - poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe
Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid………………………………………………
3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1
Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli. See oli eeskujuks kõigile selle ajastu arhitektidele. Pazzi perekonna kabel . Leidlaste Kodu Firenzes. Skulptuur Taastas iseseisva kunsti liigi õigused. Antiikkunsti mõjud. Süvenes looduslähedus. Rõhutati inimese individuaalsust. DONATELLO : tuntuim töö on ´´ Püha Jüri ´´ (marmorist) ´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas
15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid
Santa Maria della Vittoria Roomas, üks osa sellest Cornaro kabel seal asub Giovanni Lorenzo Bernini (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Armastab kõverat ja lainelist joont. Püha Agnese Agoonia kirik Borromini on autor. Maskaroon lõustmask, protoom kaelaga nägu. Kujud katusel tähendavad üldiselt barokki. Barokk võib olla, kas väga rahulik või vastupidi väga dünaamiline ja mäslevate vormidega. Orvand = rokai (rocaille) raamistus, piiritletud ala. Püha Peetri kirik Roomas, 324
Kõik kommentaarid