Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Alhambra loss (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


KOOL
KLASS

NIMI
ALHAMBRA LOSS
Referaat


Koht AASTA
ALHAMBRA LOSS
FAKTE
  • AEG: 1333-1391
  • STIIL: mauri
  • MATERJALID: marmor, keraamika , stukk, puit
  • TELLIJA: Jussuf I
  • Väljendab moslemite kujutlust maapealsest paradiisist

Alhambra loss- üks Euroopa kaunimaid ehitisi ning paik, kus õitses mauri kunst ja arhitek-tuur. See asub Lõuna-Hispaanias Granada linnas, mis on samanimelise provintsi pealinn. Loss, mis seisab Darro jõe kaldal 783 meetri kõrgusel Sabica mäel Sierra Nevada mäestiku jalamil oli mauri valitsejate residents. Platoo, mille millel Alhambra asetseb, on 740 meetrit pikk ja 205 meetrit lai.
Selle tellijaks oli Nasridi soost emiir Jussuf I (1333-1354), kuid ehitustööd jätkusid ka järgmise valitseja Muhammad V (1354-1391) ajal. See arhitektuuri ime pidi väljendama moslemite kujutlust maapealsest paradiisist.
Kuigi viimane emiir löödi Hispaaniast välja 1492, on Alhambra püsinud tänapäevani.
Loss koosneb kolmest eraldi osast , mida ühendavad koridorid. Igal sektsioonil, mille moo-dustavad siseõue ümber paiknevad ruumid, oli Nasridide ajal oma otstarve.
Esimeses osas, mis kandis nime Mexuaris, tegeles emiir avalike
Referaat Alhambra loss #1 Referaat Alhambra loss #2 Referaat Alhambra loss #3 Referaat Alhambra loss #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bruno Meder Õppematerjali autor
Lühireferaat maailma arhitektuuri meistriteosest - Alhambra loss

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
rtf

Hispaania ja kunst

Vahel on teda kujutatud hoidmas vaagnat kuld- ja hõbemüntidega, mis vihjab Kiriku varade jagamisele.Mõnikord on tal käes rist või viirukipann, vahel on tal seljas leegitsev tuunika. Laurentsiuse päev on 10.august El Escorial Kolmkümmend miili (48 km) Madridist loode poole kerkib Sierra de Guadarrama taustal El Escorial, Hispaania absolutismi hiigelmonument ,mis ehitati 1563.-1584. aastal Felipe Teise (Teine Philipp) käsul 4 otstarbel. Escorialist pidi saama nii loss, krüpt,kirik kui klooster. Siis, kui Hispaania sõdurid Saint Quentini lahingus 10. augustil 1557. aastal Prantsuse armee purustasid,olid nad kogemata lasknud puruks ühe Püha Laurentsiuse kloostri; L. oli aga olnud hispaanlane,tema märtrisurma julm viis- teda oli elusalt röstitud-muutis tema hispaanlastele eriti kalliks ja kuningas tahtis talle lepituseks püstitada pühitsetud koja. Teiseks tahtis Felipe täita oma isa, keiser Karli nõude, kes oli testamendis teinud

Kunstiajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun