31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti) · Keelata indulgentside müük (tulust rahastati Püha Peetruse kiriku ehitustöid) · Oli jäiga kirikuhierarh...
Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid
Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele
Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus
mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luterlik kirik: · Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati
Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja
Indulgentsimüüjad süüdistasid Lutherit eksiõpetuses Reformatsioon ehk usupuhastus: Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja
· Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus
Inimene saab päästetud ainult usu läbi. Seega pole head teod Jumala ees õigeks saamise vahendiks, vaid üksnes õigeks saamise vili. Samuti kuulutati vaimulikud ja reausklikud Jumala ees võrdseteks. Piibel on ainus usulise tõe allikas Piibel peab olema emakeelne Usukultuse lihtsustamine eitatakse pühapiltide, säilmete, pühakute kummardamist. Sellega seoses loobuti ka pühakutele pühendatud kirikupühadest. Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda Paavst ei ole eksimatu Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus, kirikulaul ning palved Reformatsioon 1517-1555 ("reformatio" lad.k. "uuendama) Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks 1517 teesid vallandasid reformatiivse liikumise 1520. aastaks oli konflikt muutunud ületamatuks nii katoliiklastele kui luterlastele
saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X Võim suur tänu trükikunstile Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Vaimulike privileegid tekitasid rahulolematust Katoliku kiriku allakäik Paavstide huvi- ilmalikumaks Indulgentside müümine (patulunastuskiri) Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus
müük Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483- 1546) oli pärit Saksamaalt Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther muutis meelt ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli
Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks: katoliiklikkudeks riikideks ja protestantlikeks riikideks. Luterlus oli seega seadustatud.
Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita
vastu 5)Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees. Reformatsiooni algata oli Martin Luther. Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte- ristimist ja armulauda. Sündmused: 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi. Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse üxkõikselt, nõnda pääses reformatsiooni lumepall tõkestamatult veerema. Rahvas toetas Lutherit. 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti
keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi.
Reformatsiooni algataja Õppis teoloogiat Tähelepanu pööras Piibli tekstidele Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu
Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526)
Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid
Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu. Augsburgi usutunnistus. 1530. kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud, keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk."
Et ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231. a. ilmikutele piibli lugemise, mis jäi üksnes vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist ravhuskeeltesse ei lubatud ,,pühakirja" võis lugeda üksnes ladina või kreeka keeles. Kõige laialdasem ketserlik liikumine levis XV sajandi algul Tsehhimaal, kus seda juhtis Praha ülikooli professor Jan Hus. Hus nõudis rahvakeelseid jumalateenistusi ja armulaual usklikele mitte üksnes leiva, vaid ka veini jagamist. Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud Husi arvates ültse vaja preestrit kui vahendajat inimese ja jumala vahel. Taoline väide kõigutas juba usu aluseid. Kui sellele lisandusid veel Husi üleskutsed kiriku vara ja maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal Konstanzi linnas võimuvali kirikukogule. Kuigi Saksa keiser andis Husile kaitsekirja,
sajandil ( seda tegi Lorenzo Valla 15. sajandil, tõestas ära, et selline sõnastus polnud omane 4.sajandile. ) Kirik sai oma sissetuleku annetustest ning Karl Suur seadustas selle, et igaüks peab andma kümnendiku oma sissetulekust kirikule. 7 SAKRAMENTI 1) ristimine, 2) usukinnitus ( e. leer e. konfirmatsioon ) 3) armulaud 4) pihtimine 5) viimne võidmine 6) kiriklik laulatus 7) vaimulike ametisse pühitsemine Talupoeg sai osa kuuest sakramendist. Vaimulik sai osa kuuest sakramendist ( ei saanud abielluda ) Kust talupoeg oma usulised vaated sai? Sai kirikust, aga ta ei saanud väga aru sellest keelest. Pildipiibel näidati piltide abil seda juttu. Usu sisu jõudis paremine inimesteni ka kerjusmunga ordude kaudu. VAIMULIKUD ORDUD JA KERJUSMUNGA ORDUD Vaimulik ordu - usuline vennaskond või usuline õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ning mille eesmärk oli jumala teenimine
Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga. taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle. 19) Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit
Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga. taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle. 19) Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku Sakramendid – rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit
SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati.
Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu.Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest seitsmest sakramendist vaid kahte(ristimist,armulauda)Aladel,kus reformatsioon võitis,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu.Kloostrid suleti.Vaimulikud said õiguse abielluda,mis katoliku preestritel keelatud oli.Martin Luther ise abiellus endise nunnaga. b) keskaja mõiste *"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama.
Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel oli emakeelne lihtne jumalateenistus; seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud; hüljati kirikute väline hiilgus ning pühakute kultus; kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitsejaProtestantluse kaitseks sölmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531 Schmalkaldeni Liidu. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks söda. Pärast keisri lüüasaamist teises söja sölmiti 1555 Augsbusrgi usurahu, millega iga vürst määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riigi jagunemine kahte rühma:
· Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi-95 teesi · Sisaldasid ideid kiriku reformimiseks · Samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada. · Uus reformitud usk-luterlus · Ka protestantism või luteri usk · Oluline pole kirik, vaid piibel · Inimene peab piiblist reaalselt aru saama · Vajalik piibli tõlkimine · Luther tõlkis esimesena piibli saksa keelde · Õndsaks saab vaid usu kaudu · Mõistis hukka patulunastuskirjadega raha teenimise · 7 sakramendist jättis alles vaid 2 · Ristimine ja armulaud. · Oli antisemiit(vihkas juute) Reformatsiooni levik Saksamaal · Kiire levik üle riiigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus
- püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt - vastumeelsus indulgentside müügi vastu - humanistlik maailmavaade Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi. Luther vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ning põletas avalikult paavsti bulla. Tema tegevuse tulemusena jäi alles 7-st sakramendist 2: ristimine ja armulaud. Lisaks nõudis ta piiblit rahvuskeelseks. Reformatsioon majanduses ja poliitikas: - riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused - maahärra usutunnistusest pidid lähtuma ka tema alamad Reformatsioon usus ja kultuuris: - kloostrid suleti - vaimulikud vabastati tsölibaadist - lad k. jutlus muutus rahvuskeelseks - liigsed kaunistused ja dekoratsioonid eemaldati kirikutest. - Jutlus ja kirikulaul muutusid tähtsaks 26
võisid teda tappa ning seadused neile ei kehti. Saksamaa vürst Friedrich Tark võtti ta oma kaitse alla. Tema Wartburgi lossis tõlkis Luther Uue Testamendi uussaksa keelde. Sola scriptua ainult pühakiri. Tänu sellele saadi aru, et igal inimesel peab olema võimalus lugeda piiblt. Et lugeda, on vaja lugemisoskust ehk emakeelset haridust. Martin Luther eitas samuti vallalisusnõuet. Ta arvas, et igal inimesel peab olema võimalus abielluda. Samuti jäi seitsmest sakramendist alles kaks ristimine ja armulaud. Saksamaal puhkesid ususõjad. Kõigepealt oli talurahva sõda, kus sõdisid aadlikud ja talupojad. Siis tuli sõda aadlikute ja Saksa Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555. ''Cujus regio, cjus religious'' kelle võim, selle usk. Martin Lutheri usupuhastusideed levisid ka mujale. 38) Vastureformatsioon See oli katoliku kiriku hüüd takistada kirikulõhet ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla
vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud jumalast. 1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud saastast. 5. Nõudis lihtsat kirikut, lihtsat jumalateenistust ning seitsmest sakramendist tunnistas ta kahte (Ristimine, armulaud) Paavst Leo X suhtus Lutheri tegevusse esialgu üsna ükskõikselt, pidades seda munkade omavaheliseks jagelemiseks. Kui ta viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla 1520. a. avalikult. 1521. a. kutsus keiser Lutheri Wormsi riigipäevale, lootes, et ta oma õpetusest avalikult lahti ütleb, kui Luther jäi oma seisukohtadele kindlaks. Reformatsioon oli
Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev mõistis ta hukka kui ketseri ja kuulutas lindpriiks. Lutheri ideed: · Piisav oli armulaud ja ristimine · Munkadel ja nunnadel olgu kloostrist lahkumise õigus · Preestritel olgu õigus abielluda · Rajada kristlikke koole · Taunis pühakute kultust 1530a. esitati Riigipäeval Augsburgi usutunnistus: · Lihtne jumalateenistus, milles on keskne koht emakeelsel jutlusel · Seitsmest sakramendist jäid vaid ristimine ja armulaud · Hüljati kiriku väline hiilgus ja pühade säilmete ning pühakute kultus · Kiriku pea pole paavst vaid riigipea 1555a. sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk", see tähendab, et valitseja määrab alamate usu. 3.4 Reformatsioon Sveitsis Zwingli Ta vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite, tsölibaadi ehk loobumine pereelust.
autori signatuurmotiiviks. Vaikelud hommikueinete (v�i suupistete) teemal annavad kunstiloolastele inspireerivat ainest nende s�gavamal lahtim�testamisel. M�neti on need nagu s�natud lood, mille s�mboolika ajendas tollast inimest vaikuses m�tisklema ja oma v��rtustes korda looma. Laurens Craeni nat��rmordi mitmed motiivid on t�lgendatavad kristliku �petuse ideoloogia valguses. Vein ja leib on osaduseks armulaua sakramendist, viidates alandlikule t�nulikkusele. Heeringas s�mboliseerib paastu, ploomid aga kristlase hinge p��semist p�rast maist surma. P�hkel m�rgib Lunastaja Jeesuse kahetist olemust � jumalikku ja inimlikku, samas austrid ja krevetid meenutavad inimlikke patte, viinamarjakobar aga Kristuse verd ja tema lunastusohvrit. ******* Marcellus Coffermans oli Madalmaade kunstnik, kes maalis peamiselt v�ikesi kabinetmaale ja religioosse s�eega teoseid. Ta elas ja t��tas Antwerpenis 16
Ta isa oli saanud rikkaks ning soovis oma pojast teha juristi. Luther astuski Erfurfi ülikooli, kuid asusu hoopis teoloogiat õppima. Luther hakkas kahtlema, et kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 31. oktoobril 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna levisid väga laialdaselt. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Ta tunnistas seitsmest sakramendist ainult kahte (ristimist ja armulauda). Need teesid olid suunatud eelkõige indulgentside ja paavstivõimu vastu. Ta hakkas ka piiblit saksa keelde tõlkima, et seda oleks üldse võimalik saksa keeles lugeda. Kogu piiblit ta ära ei tõlkinud. Tõlgitud sai Uue Testamendi. Tagajärjed poliitikas ja majanduses: 1. Augsburgi usurahu otsustati, et kelle maa, selle usk. Kui valitseja otsustas jääda katoliiklaseks, siis neil aladel kehtis ka katoliiklus. 2
1563 võttis E vastu 39 artikli seaduse, millega sõnastati selgelt kogu Anglikaani kiriku doktriin ja kogu kiriku valitsuse struktuur. Selle järgi kõik kes tahtsid pidada tsiviil või sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed. E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal
* Algab eurooplaste väljaränne avastatud territooriumitele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. * Reformatsioon algas, sest kiriku moraalne prezdiis oli alla käinud vaimulikud rääkisid üht, kuid elasid teist ja veel ka kiriku rikkus ning kallis ülalpidamine. * Kirikus ja kultuuris toimunud muutused: lubati abielluda kõigil, jumalateenistus hakkas toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim kehtis, seal saatis neid edu) * Vastureformatsiooni keskuseks oli Hispaania.
kurjast. Ilmalikke tuli kasvatada ja õpetada piltide abil. Oli vaja praktilist õiguskontrolli. Röövlid pidid uutele sunniabinõudele alluma. Kirikukaristused ei nõudnud kohtutäitureidja ilmalikku täideviimissüsteemi. 12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda.
midagi heast ja kurjast. Ilmalikke tuli kasvatada ja õpetada piltide abil. Oli vaja praktilist õiguskontrolli. Röövlid pidid uutele sunniabinõudele alluma. Kirikukaristused ei nõudnud kohtutäitureidja ilmalikku täideviimissüsteemi. 12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda
Esialgne eesmärk ei olnud tal tegelikult uue konfessiooni loomine. Luteri usu põhimõtted ta leidis, et indulgentside kaudu ei saa patust puhastatud ja et õndsaks teeb vaid jumala arm (usk). Luther leidis, et kristlase ülim autoriteet on piibel, mitte paavst ja et piibel tuleb rahvakeelde tõlkida, tõlkis piibli saksa keelde kuigi enne teda oli saksa keelde tõlgitud juba u 20 piiblit. Konkreetsed uuendused katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et
Martin Luther 1483 1546 oli pärit Saksimaalt ja õppis Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, hiljem sai temast Wittenbergi ülikooli proffessor. Team huvi oli seotid inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. Oktoobtil 1517. aastal lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi. Neis teesides Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist, rahvuskiriku loomist s.t jumalateenistus oleks emakeeles, kirik pidi loobuma oma rikkustest, 7 sakramendist oleks vaja tunnustada ainult ristmist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning see tõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa Rahva Püha-Rooma keiserriigi tsaat Karl V kutsub kokku 1521 Wormsi riigipäeva, kus ta lootis, et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Wormis
hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus Luther indulgentside müügi vastu. Kalvinismi järgi võib Jumal oma valikust märku anda, kui inimene on edukas siis tema eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel. Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”.
- Iseloomult konservatiivne (taunis kapitalismi ja ühiskond.mässe) - Reis Rooma (1510-1511) - 1517 Naelutas Wittenbergi lossikabeli uksele 95 ladinakeelset teesi, milles taunis patukustutuskirjade müüki. (Tetzel) ...Ketserlussüüdistused - Hülgas Paavsti ja kirikukogu primaadi ja seadis ülimaks juhtnööriks piibli (ristiinimene ei vaja vahendajaid) Piibli lugemine enakeeles - Hea kõneleja ja kirjutaja: lendlehed - 1521 Wormsi riigipäev: lindpriii - Jättis seitsmest sakramendist alles vaid kaks, mis põhinesid evangeeliumitele: Ristimine ja armulaud - Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, asemele paljulapseline ideaalperekond (1525-...) - Tõliks piibli saksa keelde (moodsa saksa kirjakeele alus) katekismus - Reformatsioon omandab poliitilise mõõtme ja muutub südametunnistuse asjast valitsejate võimuvõitluse vahendiks ... talurahva mässud al. 1524-25 - Luther toetas vürstide võimu:
Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita
Matuseteenistus on jumalateenistus, mida peetakse õigeuskliku kristlase matustel tavaliselt kolmandal päeval pärast tema surma. On olemas nii piiskoppide, preestrite, ilmalike kui ka väikelaste matuseteenistuse kord. Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik [WWW ] http://www.orthodox.ee/slovar.php?d=sl 16.06.2008 26 . [WWW ] http://www.requiem.ru/rituals/doc64 19.06.2008 27 Üks õigeusu kiriku seitsmest sakramendist, mida kasutatakse hinge- ja ihuhaiguste armurohkeks ravimiseks ning mis seisneb preestri poolt haige inimese seitsmekordses võidmises pühitsetud õliga. Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik [WWW ] http://www.orthodox.ee/slovar.php?d=sl 16.06.2008 21 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval Idaslaavlased eraldasid surnud kahte rühma
Luther nõudis Rooma raha maksmise lõpetamist ning rahvusliku kiriku ideed. Lutheri arvates olid preestriõigused antud igale kristlasele, mistõttu kogudus valigu ise endale õpetaja. Samas kirjas nõudis Luther vaimulikele õigust abielluda ning vaidles paavsti ainuõiguse vastu Piiblit tõlgendada. Teises, oktoobris 1520 avaldatud kirjas ,,Kiriku Paabeli vangipõlvest" väitis Luther, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri (Piibel). Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Et katoliku kirik lubas armulauaveini üksnes vaimulikele, väitis Luther, et kirik on vangis kuni kõigile usklikele armulaual karikat ei anta. Novembris 1520 avaldatud kolmandas kirjas ,,Ristiinimese vabadusest" kordas Luther, et inimene saab õndsaks vaid usu läbi. Senise arusaama kohaselt olid õndsaks saamisel määravad
annaabi.ee 
