rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik.
õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti
-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa  tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad  Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik  Suurim tähelepanu kirikuriistael  levis looma stii  Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst  Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst  Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani.  Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine.  Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika.  9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp  Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi  Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.  Viimane karolingide soost pärijateta kuningas suri 987.a. Merovingide dünastia
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng
· Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal  võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud  kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika  omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused
Impressionismi mõju Eestile Impressionism on kunstistiil, mis saab alguse 19 sajandi lõpus Prantsusmaal ning see kajastab kunstniku muljet mingist hetkest. Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu".
mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale
arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht. Hoolimatta sellest, et ta ei
Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil  suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil  varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil  teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist
Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused  ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti
USA - edukas ja lootusrikkas ajajärk, sest NSVLiit oli lagunenud; World Trade Center'i hävitamine. Venemaa  sotsialistliku majanduse lõpp; korruptsioon, kuriteod sagenesid; peaministriks sai V.Putin. Venemaast sai G7 liikmest (nüüd G8). Demokraatia ei toimi. ISLAMI MAAILMA TUGEVNEMINE LK 162-163 Milliseid probleeme on kaasa toonud islami maailma tugevnemine? Kontrollivad läänemaailma hinnapoliitikat (survestamine  nafta), massihävitusrelvade loomine sagenes; inimesed liiguvad läänega, kuid ei samastu sellega  islami reeglitega survestamine; TERRORISM LK 163-164 Millised on olnud ajalooliselt erinevad terrorismi põhjused? Tooge näiteid. Juutide vastu algasid terrorirünnakud Iirimaa ühendamiseks. Palestiinlased olid ühisriigi loomise vastu; enesetapurünnakud. Terrorirühmad ütlevad, et õige on end tappa õigel põhjusel. Ainuke võimalus terror; Al Qaida  USA vastu terror. MAAILMA KAUBANDUSKESKUSE HÄVITAMINE LK 164-166
Soome minekk. Augustist 1940, mil Eesti N. Liitu inkorporeeriti, hakkas eestlaste arv Soomes kasvama.Uuesti hakkas eesti noormeeste siirdumine Soome hoogu võtma 1942. aastal. Põhjuseid oli mitmeid. Üks neist oli see, et lihtsalt põgeneda Saksa ja NSV-liidu eest. Oli ka neid, kes tahtsid end Soomes ette valmistada Eesti kaitsemiseks kommunistliku venemaa ja natsistliku Saksa eest.Pärast Saksa sundmobilisatsiooni väljakuulutamist Eestis sagenes Soome minek. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa, Jalaväerügement 200. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. t. 2. augustil 1944 otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Suur osa eestlastest, kokku 1800 meest tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Sõjalises mõttes oli soomepoiste panus siiski napp. Kuid mitte rahvuspsühholoogilises mõttes. Soomepoiste tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste tahet end ka
rotid surevad. Lõpuks, kui oli juba nädal möödas, hakkasid haiguse sümptomid esinema inimestel. Ühel hommikul, aga ei tundnud Bernard Rieux’i korteri kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. Lõpuks vaatas doktor teda isiklikult üle ning avastas, et mehe lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Paar päeva hiljem tõusis mehe temperatuur üle neljakümne kraadi ning ta suri. Sarnaste surmajuhtumite arv sagenes. Lõpuks kui surmade arv oli jõudnud üle saja inimese nädalas, öeldi välja, et tegu on katkuga. Inimesed ei teinud sellest üldsegi välja, nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Mina nende asemel oleksin mõelnud, et mina võin olla järgmine, kes sureb. Esiteks oleksin ma teinud kõike, et vältida suuri rahvamasse, teiseks oleksin veetnud kõik järgmised päevad oma kallite inimestega, sest võib-olla neid homme pole või pole mind
Nettele- aurikule ja inimesele", 1926; poeem "Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem "Armastan", 1922). Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente- sugestiivsed kujundid, pauside rõhutamine (nn. Treppvärss), originaalsed riimileiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena mõistis Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920.aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi "Saun" lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga olles 37 aastat vana. Ta on maetus Moskvasse Novodevitsje kalmistule. Majakovski on esimene vene luuletaja, kes on avalikult teatanud, et ta pole tuttav isegi mitte kõige elementaarsemate värsiõpetuse põhitõdedega. Seesuguseid avaldusi tegi ta korduvalt- küll eravestlustes, küll avalikel esinemistel, küll trükisõnas: "Ma ütlen ausalt. Ma ei tunne ei
vajadusteks. 8. majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel. 1. idealiseeriti lääne ühiskonda, demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti maj progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes korruptsioon, arengumaade võlg kasvas suureks, ei kujunenud keskklassi ega laienendu kodanikuõigused ja- vabadused. 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Majanduse ja demokr.suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused (tolerantsus, usaldus). 9
Heaolu tagamise kohustused jagatakse riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? Lahutamatult nad omavahel seotud ei ole. 1950.-1960.ndatel aastatel idealiseeriti ühiskonda liialt ja arvati, et demokraatia toimib ja sellega kaasneb ka majanduslik edu. Lääne ühiskonna matkimine ei toonud teistele riikidele edu, ei arvestatud erinevate riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud. Tänapäeval on olemas väga rikkaid riike, kus demokraatia ei kehti ning ka inimõigused mitte (Kuveit, Singapur, Saudi-Araabia), lisaks ka vaeseid, kus kehtib nö demokraatia musternäidis (Mali, Botswana) 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m.a.) Skuptuur: 4.-1. Saj e.m.a. Kreeka ühiskonnas kriis (moraali langus, isekus, naudingu- ja toredusejanu) Skulptuuris kaob rahu ja tasakaal. Liikuvus, maalilisus, ilu, graatsilisus, peensustesse laskumine, sagenes naise kujutamine. Isikupära- enam ei kujutata ideaalset. Portreekunsti areng. Suurmeistrid Skopas, Prexiteles, Lysippos. Teosed: Lysippos ,,Kaapija", Skopas ,,Menaad", Praxiteles ,,Knidose Aphrodite" 3. Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit
valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Murmanskis ja aprillis Vladivostokis, hiljem hõivasid inglise ja Fra väed Musta mere sadamad ja Taga-Kaukaasia. 1918 a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori (juht: F.Dzerzinskki). Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid ja tapmine sagenes 1918 juuli mõrvati Nikolai II perekonnaga. Valge terror ei jäänd punastest maha. Enamlased suutsid muuta punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks mida võis pidada Lev Trotski saavutuseks Rakendati sõjakommunism : kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad,ja tasud teenuste eest. Toitu ja esmaabikaupu jagati tsentraliseeritud krras,toiduaineid konfiskeeriti-relvastatud toidusalga abil. Eesti Vbsõda saksamaa kokkuvarisemine andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti
tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi  mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat
sajandi luulet ka kaugemas perspektiivis. Majakovski poliitilist aktiivsust ning propagandistlikku tegevust mõisteti harva ning sellele vaadati tihti ebasoodsa pilguga. Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente  pauside rõhutamine, originaalsed riimleiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena adus Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920. aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi ,,Saun" lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. 1930 laskis Majakovski end maha. 1930. aastal nimetati Majakovski sünnipaik tema järgi. Pärast Stalini surma levisid kuulujutud nagu ei sooritanudki Majakovski enesetappu vaid mõrvati Stalini käsul. Viimase teooria kohta puuduvad tõendid. FUTURISM Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria
Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus  Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng  rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused  Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal ja Lääne-Eestis N: Valjala Alates 5. sajandist sagenes ehete ja relvade peitmine, neid peideti hädaohu korral. Suurim selline aare on leitud Tartumaalt, Kardlast. Suhted naabritega: läänes- viikingid rüüstasid Eestit, eestlased ka neid. Lõunas olid idaslaavi hõimud, kes sundisid balti rahvaid rohkem põhjapoole, Eesti aladele siiski ei tungitud. Idas oli Vana-Vene riik, kellega toimis kaubavahetus. Ingvar- rootsi sõjapealik, kes rüüstas Steini maakonda korduvalt, langedes ka ise ühes lahingus
siiamaani polnud kehapinnal märgata." . Ühel hommikul aga ei tundnud üks kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. ,,Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdavad huuled vahakarva, laud tinahallid, hingetõmbed katkendlikud ja lühikesed." Kojamehe surmaga algas periood, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Sarnaste surmajuhtumite arv sagenes ning lõpuks öeldi see sõna välja: ,,katk". ,,Meie kaaskodanikel polnud suuremat süüd kui teistel. Nad üksnes unustasid tagasihoidlikkuse ja arvasid, et neile on veel kõik võimalik. Nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi
nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika.  Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid  89saj  Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides.  Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani  1012.saj  Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega
polnud kehapinnal märgata. Ühel hommikul aga ei tundnud kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdavad huuled vahakarva, laud tinahallid, hingetõmbed katkendlikud ja lühikesed. Kojamehe surmaga algas periood, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Sarnaste surmajuhtumite arv sagenes ning lõpuks kuulutati välja katk. Inimesed unustasid tagasihoidlikkuse ja arvasid, et neile on veel kõik võimalik. Nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi. Loodeti, et taud läheb üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub, nagu ta
(TNS Emor, 15.02.2001) 2.6. Uute lahenduste osing: 2000- Alats 2000 aastast näitas ostujõud taas kasvutendentsi. Tarbija muutus valivamaks. Tarbe-ja kestvuskaupade turg jõudis faasi, kus enam ükski klassikaline turundusvõte ei andnud kiiret müügikasvu. Rohkem hakati mõtlema klientide hoidmisele. Olulised märksõnad on uuendused, muutused ja pikaajaline strateegiline planeerimine. E-tegevuse kasutamisest eriti veel ei räägitud. Tarbijate käitumise kaardistamine sagenes ja tulemuste aruandlus muutus kiiremaks. Müügimahtude kõrval hakati järgima tarbija rahulolu, margi tuntust ja mainet, rekaami märkamist ja meedia panust. Kõigile valdkondadele hakkasid iseloomulikuks saama kiired muutused ja järjest kiirenev areng. (TNS Emor, 15.02.2001)
ümarkaar, hooned ei liikuvus, rahutus, kirg, ehitised. Eeskujuks Gooti stiil  pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur teravkaar, kirikutornid vaid olid monumendiks giks väljendada katoliku templid (TÜ peahoone). (tihti kaks) sirutusid oma loojale  inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi  kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo  mitme korruse pidid rõhutama valitse- kõrgused sambad ja jate võimu ja vägevust. avarad aknad
siiamaani polnud kehapinnal märgata." . Ühel hommikul aga ei tundnud üks kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. ,,Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdavad huuled vahakarva, laud tinahallid, hingetõmbed katkendlikud ja lühikesed." Kojamehe surmaga algas periood, kus esialgne üllatus kasvas vähehaaval kabuhirmuks. Sarnaste surmajuhtumite arv sagenes ning lõpuks öeldi see sõna välja: ,,katk". ,,Meie kaaskodanikel polnud suuremat süüd kui teistel. Nad üksnes unustasid tagasihoidlikkuse ja arvasid, et neile on veel kõik võimalik. Nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi
aastal Kuramaal sakslaste-lätlaste vastu. Tõenäoliselt jäi ainult algest 33000 mobiliseeritust alles kuni üks kolmandik. Soome armee Sõja puhkemise järel Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Soome sõttaastumisega Saksamaa poolel kujunes olukord, mil oli võimalik ka neil, kes ei tahtnud kanda Saksa mundrit, võidelda aktiivselt sovettide vastu. Pärast Saksa sundmobilisatsiooni väljakuulutamist Eestis sagenes Soome minek.8. Veebruaril 1944 kirjutas Mannerheim alla käskkirjale 200. jalaväerügemendi (JR 200) moodustamiseks. Rügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni, tankitõrje-, miinipilduja- ja sidekompaniid, töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitserite kool. Koguarv ca 1700 inimes Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Sinna rajati kindlustatud tugipunkte ehk linnuseid, mis olid piirkonna võimukeskuseks. Nendest tugipunktidest arenesid hilisemad kindlustatud asulad. Kaubandus ja maaomand kogunesid sageli teatud perekondade kätte, kellest said siinsetel aladel priviligeeritud ühiskonnakiht, nn ülikud. Henriku Liivimaa Kroonikas kutsuti neid vanemateks või kuningateks. Siin võib näha ühte üldeuroopaliku tendentsi, kuidas kujunes välja ühiskonnaeliit ja sagenes sõjategevus ning kaubandus. Sellised arengud olid omavahel seotud. Võib öelda, et siinne elanikkond ei kuulunud küll otseselt enne Idaretke ristisõdu Saksa- Rooma alustel põhinevasse euroopalikku kultuuriruumi, kuid vahetud inimestevahelised kontaktid olid tänu kaubanduse arengule olemas. Religioon tähendas tolle aja kontekstis midagi enamat, kui lihtsalt religioossete praktikate ja tavade kogumit. See suunas
Kanada. Demokraatia levik Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.-1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik kuna demokraatia väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks on eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset  sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutult, poliitikas muutus oluliseks raha. 1980.-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö
Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.  kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi. Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel ajal mõju avaldama idaslaavlased. Âkeskmisel rauaajal elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust. 11.Elatusalad muinasaja lõpul
- Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku ~120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid 4 erinevat tüüpi- mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused ja maalinnad e. ringvall-linnused. - Arheoloogilistel kaevamstel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja relvade katkeid. - Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi. - Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti
Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967) Soode teke ja areng Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige 4 rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed
kaugusel. · San Vitale kirik. Kuulus. On eriti mõjuv seestpoolt. Mosaiigid on büts. Maalikunsti parimad näited. Skulptuur · Plastike plnud populaarne · Reljeefikunsti kasutati sambakapiteelide kaunistamiseks, tarbekunstis jms. · Kapiteelide dekoor koosnes rangelt stiliseeritud taimemotiividest. Uus on see, et 2 tk pandi pealistikku. Maalikunst · Usu tenistuses, silmapaistvamad teosed loodi kirikute jaoks. · Tehnikatest valitses mosaiik. (sulatatud klaasisegu) · II at sagenes freskotehnika kasut. Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine
rajati otstele, nt Alatskivi, - Ringvall-linnused 12-13 saj  ümber kogu linnuseõue kõrge kunstlik vall, Saaremaal, Lääne - Eestis (maalinnad), nt Valjala Kalmed ja peidetud varandused - Keskmisel rauaajal maeti sageli olemasolevatesse tarandkalmetesse - Uued kivikalmed lihtsamad - Hauapanusteks ka relvad - Al 5-6 saj sagenes ehete, relvade, tööriistade peitmine, ka hõbeaarded - Peiteleiud - Ehted, relvad peideti maasse hädaohu korral - Linnuste rajamine, relvade esinemine ja suuremad peitleiud  sõjakuse tõus (üheks põhjuseks rahvaste liikumised) Sündmused lõunaaladel - Ida-Euroopat hakkasid mõjutama idaslaavlased - Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid - Läti lääneosa jäi liivlastele
Senised margad vahetati ringi kursiga 100 marka = 1 kroon. Eesti uueks rahaühikuks sai kroon, mis jagunes 100 sendiks ja sisaldas 0,403226 grammi puhast kulda nagu kuldkroongi. Nüüd oli Eesti rahasüsteem jõudnud Euroopa riikide enamuse hulka, kes kahekümnendate aastate keskpaigas olid viinud oma valuutad kulla alusele. Aastatel 1929-1933 maailma haaranud suur majanduskriis andis tagasilöögi ka Eesti Vabariigi majandusele. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid, sagenes ettevõtete sattumine maksuraskustesse. Kogu majanduselu tardus. 1933. aastal kroon devalveeriti. See kaotas oma väärtusest 35 protsenti, kuid devalveerimine aitas kindlasti kaasa Eesti majanduse kiiremale väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustas Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100-krooniste paberrahadena. Probleemiks kerkis rahade eristamine üksteisest, kui nad on ühesuurused
Herstalist (687Â714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Parantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Noor feadaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldakse ka 8. - 9. sajandi kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu losi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskuju: Ravennas asuv, bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast, kus selleks lammutati üks vana hoone. Mõõtmetelt Aacheni lossikabel üsna väike
välja nägid? Mis on initsiaal, mis põimornament? Millised olid raamatute kaaned? Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga. Lisati sümboleid  lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht  initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides?
vaimuelus jätkub ja isegi süveneb. Kahjuks läks teisiti. Ühiskondliku atmosfääri järk-järguline karmistamine ning tagurlike jõudude tugevnemine tõid aga esile vastureaktsiooni  dissidentluse ehk teisitimõtlemise. Esialgu oli dissidentlik liikumine suhteliselt tagasihoidlik, kuid pärast seda kui NSVL koos teiste VLO liikmesriikidega korraldas 1968 sõjalise invasiooni Tsehhoslovakkiasse, toetuspind laienes. Suurenes omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine, sagenes valitsevat reziimi paljastavate või sellele reziimile vastuvõetamatute teadus- ja kirjandustööde avaldamine Läänes. 1960. aastate lõpust peale alas teisitimõtlejate organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine, kasvas liikumise intellektuaalne potentsiaal. Pärast Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti allakirjutamist 1975 hakati NSV Liidus moodustama nn. Helsingi gruppe jälgimaks inimõigustest kinnipidamist. Valitsev reziim jätkas
Mis on initsiaal, mis põimornament? Millised olid raamatute kaaned? Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga. Lisati sümboleid  lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht  initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi. 28. Mida uut tõid karolingid raamatukunsti? Nad näitavad keldi-germaani metallikunsti traditsioonide jätkumist. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirkunsti meistriteoseid. 29. Millised märksõnad iseloomustavad roomaani arhitektuuri? Millist ülesannet täitsid teised kunstiliigid romaani katedraalides?
viikingid. Karolingide kunst 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nimetati uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad
Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui Eesti ühiskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Suur osa kunstnikke jätkas sama kunsti viljelemist, millega tegeldi enne okupatsiooni, kuid teemades sagenes töötavate inimeste kujutamine. Osa kunstnikke püüdsid aktiivselt uusi võime teenida. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste ja mobilisatsiooni käigus sattus Venemaale mitmeid kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. 1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus ,,600 aastat
korvata müügikoguste suurendamisega, ent peagi selgus, et sel viisil tasakaalu hoida ei ole võimalik. Põllumajanduses tarvitatavate vahendite, väetiste, masinate ja söötade hinnalangus oli samas hoopis väiksem, mistõttu vähenes müügiainete ostujõud. Eesti talu tõmbus kaitsvasse naturaalmajandusse nagu tigu karpi, kui see oli võimalik. Juba varem võlastunud, eelkõige reformitalude puhul oli ka selline lahendus välistatud. Riigil tekkisid tõsised eelarveprobleemid. Sagenes ettevõtete sattumine makseraskustesse. Kogu majanduselu tardus. Selle peapõhjuseks tuleb pidada ekspordi katastroofilist langust, kuivõrd 1932. aastaks oli ekspordimaht kriisieelse ajaga kahanenud 20 protsenti. Maht vähenes jõudsalt, kuid veel enam vähenes ekspordi väärtus. Mis kõige ebasoodsam  impordi puhul olid käärid mahu ja väärtuse vähenemise vahel väiksemad. Teisisõnu langes Eestile vajalike importkaupade hind
Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste. § 27. Karolingide kunst. 751.aastal sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. § 28. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised.
Nii üritatigi Aafrikas ja Aasias juurutada läänelikku demokraatiat, arvestamata nende maade kultuurilise ja usulise eripäraga. Need seisukohad peegeldasid 1960. aastail valitsenud ülioptimismi majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset – sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutuks, massimeedia mõjutas elustiili ja väärtuste kujunemist, poliitikas muutus oluliseks raha. Samuti ei kujunenud mitmetes kiire majandusarenguga Aasia ja Ladina-Ameerika riikides demokraatiale omast laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. Niisiis osutus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. 1980.–1990
patsokid nii naiste kui meeste rõivastuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettitega püksid või nn. Kalifeed särasabastega, naistel moejalanõud valged tennised. Lammutati palju, ehitati vähe. Uusehitused uhkeldavas stalinistlikus stiilis. Kuuekümnendatel Nõukogude propagandal õnnestus häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus väikekodanluse ja väikekodanlaste vastu. Innustuti kosmonautikast, aatomienergeetikast, nailonist, magnetofonidest jms. Sagenes parteisse astumine. Moodi tulid kitsad püksid, paksutallalised nn. tsehhi kingad  selliselt rõivastatud linnavurle ristis J. Smuul lõnguseks. Mööbel muutus heledamaks ja kergemaks. 1960. a. II poolel moodi alt laienevad püksid, tüdrukutel miniseelikud, poistel juuksed õlgadeni? Levisid elektroonilised- pesumasinad, külmkapid, tolmuimejad, elektriikrauad jms. Hakati ehitama paneelmuid. Esimesed olid hrustsovkad, mille kortereid iseloomustasid madala laed, tilluke köök ja kitsas
tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate rabaveekogude - laugaste - liitudes. Soo tekketüübid: •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500 aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja pindala on kasvanud aastasadadega. Praegu moodustavad sood ja rabad umbes viiendiku Eesti pindalast. Kõige rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed. Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood.
Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid, kes 8.saj. lõpus hakkasid sinna rööveretki tegema. 20.Karolingide kunst. 751a sai Frangi riigi kuningaks Pippin lühike. Pippini poja Karl suure järgi nim. uut valitsemisdünastiat Karolingideks. Kultuuritase oli väga madal ja väga vähe oli kirjaoskajaid, Karl ise õppis lugema vana mehena ja kirjutama peaaegu üldse mitte. Aga kirjasõna pidas ta siiski tähtsaks. Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid need ei ole säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid. Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika
kreeka ainestikul kreeka nimedega rooma komöödia. Terentius, kes jäljendas Menandrost, käsitleb argieluprobleeme. Puudus jämekoomika, jõhker nali, labasus. Meeldis just eriti ülikutele. Tema proloogid kaitsesid teda kirjanduslike rünnakute eest. Ühesõnaga roomlased jäljendasid kreekat. Ühendasid mitu näidendit ka üheks  selline nähtus oli neil üsna levinud. Peale Terentiust hakkab kirjanduslik traditsioon hääbuma. Sagenesid poliitilised intriigid, sagenes oraatori kunst  ebastabiilsus. Läksid moodi ajaloolised näidendid pretekstad (purpurääristusega tooga järgi)  näidend Rooma ajaloost, mis püüdis lahendada poliitilisi probleeme (publikut ärgitati ühe või teise poolt hääletama). Nende järgi tõstatati päevakorralisi probleeme, neid ei huvitanud filosoofiline pool. Poliitilised allegooriad. Tekib togata  näidend rooma alamkihtide elust. Kadusid moraalsed hinnangud. Autorite suur riskitahe vaadata sinna elupõhja
annaabi.ee 
