Impressionismi mõju Eestile (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Impressionismi mõju eesti kunstile

Impressionismi mõju Eesti kunstile 19. sajandi viimasel veerandil sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida hakati nimetama impressionismiks. See on muljete maalimine. Impressionistid pöörasid tähelepanu kiiresti mööduvale hetkele, õhule ja valgusele. Kunstivoolu kreedoks oli see, et impressionism on tükk loodust nähtuna läbi kunstniku temperamendi. Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Ta õppis Düsseldorfis Saksamaal ning tegi õppereise Belgiasse ja Prantsusmaale. Alates 1900. aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus loovkunstnikuna. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi portree, mida ka ise näinud olen. Tuntud impressionismi viljeleja oli ka Paul Burman, kes viibis Prantsusmaal 1912-1913

Kunstiajalugu

15

doc

Eesti kunst 20. sajandi alguses

sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908­1909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa­ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918­1920), "Otepää maastik" (1918­1920)

Kunstiajalugu

9

doc

Esimese Eesti Vabariigi kunst

kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Looduse kujutajana oli ta suuresti 1mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus).  Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908­1909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa­ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Astast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918­1920), "Otepää maastik" (1918­1920).

Ühiskonnaõpetus

44

docx

Eesti kunst 1918-1940

akadeemiast, kuhu pääses õppima paruness N. von Uexkülli majanduslikul toetusel. Kuni I ms-ni oligi tema kunsti peamine tarbija baltisakslaste seltskond. Tal oli baltisakslastele meelepärane stiil: konservatiivne, kuivavõitu ja realistlik. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. “Muhu raugas” (1898) ja mitmetes maastikumaalides, mida kunstnik maalis vaid enda jaoks on näha ka impressionismi jooni. 1888-1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemia 1894 Düsseldorfist kodumaale Paul Raud – uue etapi algus eesti kunstis 1894 kodumaal, Rakveres 1904 Tallinnas vabakunstnik 1914 alates Tallinnas joonistusõpetaja, alates 1923 Riigi Kunsttööstuskoolis 1894 tuli Paul tagasi Eestisse ning üritas teenida leiba portreemaalijana. Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. Kuna paruness Natalie von Uexküll oli Paul Rauda tema

Kunstiajalugu

5

doc

Impressionism, Juugend, Neoimpressionism

vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10. Konrad Mägi-mõjustatud neoimpressionismist. Pallase kunstiühingu asutaja, kõige ,,värvitundlikum" eesti maalija, esimesed eesti ,,moodsad" loodusmaalid. Postimpressionism. 1. Post-pärast, taga, järel. Pärast impressionismi. Postskriptum, postdateerima. 2. Postimpressionistid-kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis 3. Paul Cezanne-talle ei meeldinud impressionistide teoste väline külg, nende ilu puudutavad küsimused. Valguse ja õhu kujutamisel toodi ohvriks objektid tema arvates. 4. Natüürmort-vaikelu, seisvaid objekte kujutav kunstiteos (taldrikud, lilled, puuviljad) 5

Kunstiajalugu

17

doc

Kuldne kolmik

SISSEJUHATUS Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajan

Kunstiajalugu

14

doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940. Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja Jansen(ning skulptor Koort).Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents.Tema kunsti lähtekohaks olid impressionism ja neoimpressionism,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik). Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi

Kunstiajalugu

19

docx

Eesti kunst

Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub. · Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju. Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (1)