Muudatused kaudses k õnes kui pealause verb on minevikus (määrdsõnad ja näitavad asesõnad) Nr. Sõna Milleks muutub? 1. Here There 2. Now Then 3. Ago Before 4. This That 5. These Those 6. Today That day 7. Tomorrow The next day 8. Next The next 9. Yesterday The day before 10. Last Before
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3.3) ,,Appi", karjus naine ,,appi!" (4
Otsekõne Saatelause Otsekõne 1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1
Otsekõne Otsekõnes on edasi antud kõneleja täpne sõnastus. Et lugeja saaks teada, kes räägib, lisatakse otsekõnele saatelause. Saatelause võib paikneda 1. otsekõne ees, nt Ema ütles: „Nägin eile põnevat filmi.” (Saatelause: „Otsekõne.!?”) 2. otsekõne järel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema. („Otsekõne,!?” saatelause.) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on?
Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
REPORTED SPEECH 2. Kui saatelause verb on oleviku aegades, siis ei muutu kaudse kõne verbi aeg. Kui saatelause verb on minevikus, toimub väit- ja küsilausetes aegade nihe: Prsent Simple Past Simple Present Progressive Past Progressive Present Perfect Past Perfect Present Perfect Progressive Past Perfect Progressive Past Simple Past Perfect Past Progressive Past Perfect Progressive Past Perfect jääb muutmata Past Perfect Progressive jääb muutmata Future Simple Future in the Past 3. Kui saatelause verb on minevikus, asendatakse kaudses kõnes mõned lähedust väljendavad
· Pane aken kinni, Vello! Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks: · Kus sa olid sa häbematu jõmpsikas, keda kõik taga otsivad? Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause. Sel juhul pannakse ütte järele hüüumärk. Ütte ehitus Ütet vormistab nimisõnafraas. See tähistab harilikult inimest (Palun astu edasi, vanaisa!), harvemini loomi või eluta objekte (Oled mulle kallis, kodupaik!). OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"
Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks
Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta. Tsitaat või refereering esineb tavaliselt koos saatelausega. Saatelause annab infot selle kohta, kes arvamuse esitas ja millisel moel ta seda tegi. Kui tegu on tsitaadiga, siis järgneb saatelausele koolon ning tsitaat on jutumärkides (näiteks President ütles: "Üksteist tuleb vajaduse korral toaetada"). Kui tegemist on refereeringuga, siis koolonit ei panda. Saatelause ja refereering ühendatakse enamasti sidesõnaga et või moodustavad nad hoopis ühe tervikliku lause (President ütles, et vajaduse korral peab üksteis toetama
15. Sidesõnaga kui algavat lisandit ei eraldata komaga. nt Kadi Pirn kui KG väitlusklubiliige osaleb sel nädalavahetusel, 4.-5. märtsil argumenteerimis koolitusel. 16. Omastavas (kelle? mille?) käändes järellisand eraldatakse komaga põhisõna poolt. nt Mati, meie kooli töömehe puhkus algab augustis. 17. Ülejäänud käänetes eraldatakse mõlemalt poolt komadega. nt Mina, Evald Ohakas, soovin apelleerida oma eksamitulemuse. IV. OTSEKÕNE - saatelause + kellegi otsene mõtte edastamine. 18. Saatelause: "Otsekõne!?." nt Maidu Varik, KG õppealajuhataja ütles: "Daigi, esita oma töö kohe!" 19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!
Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2.Kui otsekõne saatelause on minevikus (said), siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas. Minevikus: Mary said, ,,I am reading a fantasy novel by C.S.Lewis. Perfekti minevikus: Mary said (that) she was reading a fantasy novel by C.S.Lewis. She said, ,,I have finished the book the teacher gave me. She said that she had finished the book the teacher had given her. 3.Kui otsekõne saatelause on minevikus, muutuvad kaudkõnes modaalverbid järgmiselt: can---->could will----->would must----->had to 4
3. Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult põhisõna poolt. Nt Rait Kanguri, 11.a klassi õpilase film Tammsaarest valmib peatselt. 4. Kui-ga algavad järellisandeid komaga ei eraldata. Nt Gert Tammel kui KG patrioot.... 5. Olevas käändes järellisandit komaga ei eraldata. Nt Gert Tammel KG patrioodina.... IV OTSEKÕNE KIRJAVAHEMÄRGID 1. Saatelause: „S.....?!.“ nt Isa teatas: „Janis, sina viid täna prügi välja!“ nt Õpetaja küsis: „Kas olete lugenud Gailiti romaani „Kas mäletad, mu arm(?)“?“ 2. „Algab.... ?!,“ saatelause. Nt „Mart, mida sa eile tegid?“ küsis ema. 3. „Otsekõne,?!“ saatelause + saatelause: „O(o)tsekõne!?.“ nt „Mart,“ täpsustas ema ja lisas: „mida sa mulle öelda tahtsid?“ nt „Mart
Indirect speech Pealause Sidesõna Sihitislause Main clause Linking word Object clause He says that he likes my car Väitlaused kaudses kõnes Statements in indirect speech Tom says to me he likes my car Joe is saying that Mary is leaving next week You have told me He kas worked there for two years Ann will tell them our friends will arrive at 7 o'clock Kui saatelause verb on minevikus, toimub otsese kõne kaudseks muutmisel aegade nihe vastavalt aegade järjestuse reeglile , mis nõuab ,et kui pealause verb on minevikus, peab ka sihitislause verb olema ühes mineviku ajavormis. the present indefinite the past indefinite the present continuos the past perfect the present perfect the past perfect the present perfect continuous the past perfect continuos the past indefinite the past perfect the past continuous the past perfect continuous
eraldata komadega. Ülejäänud lauselühendid- ei eraldata komadega. Rindlause- eraldatakse komaga, kui ei ole kasutatud sidesõna. Põimlause- kõik kõrvallaused eraldatakse komadega. Saatelause+otsekõne- koolon, jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid. Otsekõne+saatelause- jutumärgid, lauselõpumärk, jutumärgid. Otsekõne+saatelause+otsekõne- jutumärgid, koma, jutumärgid, saatelause lõppedes koma, jutummärgid, lauselõpumärk, jutumärgid.
3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega.
N: Karol Kuntseli, kuulsa lastelavastuse ,,Buratino" Artemoni osatäitja kirjanduse hinne oli koolis alati 5. 5. Kõigis ülejäänud käänetes järellisandid eraldatakse komadega mõlemalt poolt. + Enamasti esineb lisand nimetavas käändes. N: Maiu, meie klassi eesti keele õpetaja, omab B- ja C- kategooria juhilube. Kadrioru lossis, Eesti Riikliku Kunstimuuseiumi filiaalis, avati näitus. IV Otsekõne Saatelausest ja isiku otseöeldud mõttest. 1. Saatelause:,,Otsekõne...,!?" N: Minu emakeele õpetaja Maiu Kiisk ütles:,,Reegleid võib arvestuse ajal kasutada!" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?" N: ,,Ma ei armasta sind," haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi." 4. ,,Otsekõne,!?" saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?" N: ,,Ma ei tee seda tööd," ütles õpilane ja lisas:,,lähen hea meelega koolist minema!"
..kui ka ees Päike paistis ja linnud laulsid koma pole. nagu eile. Nagu ees on sõnad niisugused, Selliseid autosid nagu Audi või sellised, säärased koma pole BMW ma osta ei jõua. Ühendsidesõnadel koma kas ees või Ma lahkusin (,) sellepärast, et keskel seltskond ei meeldinud mulle. 4. OTSE- Saatelause otsekõne ees Poiss päris: ,,Kas eilset filmi KÕNE S........: ,,O...... .(?!)" nägid?" Saatelause otsekõne keskel ,,Kui te oleks seda minuga ,,O....... ," s...., ,,o.... .!?" arutanud," pahandas ise , ,,poleks teil nii kehvasti läinud!" Saatelause otsekõne järel ,,Sel juhul pole mingit mõtet,"
b) Ei eraldata koma(de)ga, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Oma lapsepõlve meenutades tulid emale pisarad silma. Kellelegi otsa vaatamata seisis süüdlane avariipaigal. 5. Otsekõne I Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti koos saatelausega, mis näitab, kes on rääkija. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse ja lause lõpumärk on enne jutumärke. Saatelause võib asetseda otsekõne ees, keskel või järel: 1. Kui otsekõne on saatelause järel, pannakse nende vahele koolon: S_________: ,,O__________ . (? !)" Ta pöördus usalduslikult Sassi poole: ,,Kuidas kaubaga lood on?" 2. Kui otsekõne on saatelause ees, on tema lõpus jutustava lause korral koma, muul juhul küsi- või hüüumärk. Saatelause algab igal juhul väikese algustähega ja lõpeb punktiga: ,,O___________ , (? !)" s_______ . ,,Võib-olla õnnestub mul siit midagi õppida,"lausus ta mornilt. 3. Otsekõne võib saatelausega katkeda ja pärast seda jätkuda
Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid
REPORTED SPEECH 1. Kui saatelause on olevikus, jäävad kaudkõnes ajavormid samaks. Muutuvad ainult asesõnad ja küsilausetes ka sõnajärg. He says,"I'm fifteen years old." He says he's fifteen years old. He asks me," Where did you live two years ago?" He asks me where I lived two years ago. 2. Kui saatelause on minevikus, muutuvad kaudkõnes lisaks asesõnadele ka asjavormid, mis nihkuvad mineviku suunas, ja ajamäärussõnad (today, this week, yesterday, last year) ning näitavad asesõnad (this, these). Küsilausetes lisanduvad kõigile neile muutustele ka veel ka sõnajärje muutused. Seega on küsilauseid minevikus kõige raskem kaudkõnesse panna. He said to me,"I was at home yesterday." He told me that he had been at home the previous day/ the day
Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele! Oleviku vorm otseses kõnes muutub mineviku vormiks kaudses kõnes. am/is --- was are -- were do/does --- did want/like/know/go etc --- have/has had wanted/liked/knew/went etc will --- would can --- could
Kui saatelause on olevikus , siis jääb öeldu ka olevikku . Näit: He says:"Everybody speaks English" -> he says (that) everybody speaks English. KUI ON SAYS , SIIS EI LÄHE ÜHE VÕRRA MINEVIKU POOLE! Kui aga saatelause on minevikus, siis läheb lause ühe võrra mineviku poole! "I speak English well" -> He said (that) he spoke English well. "They are speaking English now - > He said (that) they were speaking English then . "They spoke English to their guests last week -> He said (that) they had spoken English to their guests last week "They were speaking English when I arrived" -> he said (that) they had been speaking English when he arrived .
(Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.) - Otsekõnet kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood
• Tsitaati ei tohi kontekstist välja rebida. Autoritekst peab andma piisavalt infot, et tsitaati mõista nii, nagu allikas seda ütles, ja näitama, mis tingimustel, mis olukorras on tsitaat öeldud. • Toimetaja ei või kunagi muuta reporteri tehtud parafraasi tsitaadiks. • Mitte kunagi ei tohi ise luua tsitaate. Saatelause vormistamine Tsitaadilause teine pool annab teada, kes vastava lause ütles ja kuidas ta seda tegi. Siin tuleb kõnelda saatelause verbist ja saatelause asukohast. Saatelause verb Põhiline saatelause verb on ütles. Tuleb jääda sõna ütles juurde ja varieerida võimalikult vähe. Saab kasutada veel: sõnas ja lausus. Ei tohi lisada sellega lisatähendusi. Aga sõnad peavad edasi andma seda, mida inimene tõepoolest teeb; tuleb vältida verbe, mis kannavad hinnangulist lisatähendust. Spetsiifilise tähendusega verbid. On rääkimisverbe, mis on kindlatel juhtudel kasutatavad.
· Poiss ütles , et tal pole aega , ja läks edasi. · Direktor rääkis , et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama , ja palus siis kõigil klassiruumidesse minna. SEGALIITLAUSE · Linda rõõmustas, et kool on läbi , ja viskas koolikoti nurka. -------------------- , ----------------- , ja ------------------ Linda rõõmustas, et kool on läbi ja pole vaja vara tõusta. ----------------------- , -------------- ja --------------------- 1) saatelause + otsekõne: Diktor ütles: ,,Sel nädalal vaatame filme ." Poiss päris: ,,Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: ,,Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. ,,Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: ,,Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, ,,poleks teil nii kehvasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Tüüpiline põimlause! · INIMENE, KES TÖÖD EI KARDA,
o Kui nagu ees on sõnad sellised, niisugused, säärased, siis koma ei panda: Kas niisugused hädavaresed nagu Mõhk ja Tölpa suudavad tänapäevases ühiskonnas ellu jääda? siis ja aga ette ei panda koma, kui nad on lauses rõhumääruseks ega alusta lauseosa: Tule siis pealegi, kui väga tahad. Tema leidis, mina aga kaevasin ja tassisin. OTSEKÕNE Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. Saatelause: ,,Otsekõne. (!?)" Leida hüüdis: ,,Me lähme rukist lõikama, kes tahab kimpu köita?" ,,Otsekõne, (!?)" saatelause. ,,Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?" tegi Juhan ettepaneku. ,,Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma," tõdes Jaan kokkuvõtvalt. ,,Kes hooletu, jäi ilma!" parastas Maie. ,,Otsekõne," saatelause, ,,otsekõne. (!?)" ,,Kas tunned maad," päris eestlane, ,,mis Peipsi rannalt käib Läänemere
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"
Küsitava / kahtlust Lauses üksiku Väidete lõppu ei panda äratava fakti järel. küsisõna järel. küsimärki, kui nad on Küsimärk pealkirjad. (?) (Küsimusele miks? ei osanud ta vastata.) (,,Maailmalõpp on Kui saatelause on küsimus ja otsekõne ka ( Miks ta ei vastanud mu küsimusele: ,,Kus sa olid?"? )
Kui otsekõne saatelause on minevikus, siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas: the present simple the past simple the present continuous the past continuous Näiteks. Sophie said, "I like pizza". - Sophie said (that) she liked pizza. Sam said, "I´m coming over". - Sam said (that) he was coming over.
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud
) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma Saatelause + otsekõne · "____," __ST__ · __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____" Kaashääliku S on ülipikk, ei Kui liide hakkab Rõhuliide ei Liitsõnas ei kao ühendis järgne sama tähega, kaota tähti midagi ära
Ei panda ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette. Rõhu määrssõna-koma ei panda des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusin teate edasi anda Markol, oma vennal, ja ta oli nõus.
) NOMINALISATSIOON-on nimisõnafraas,mille põhjaks on teonimi,nt. Päikesetõusmine,tubade kraamimine jne.või mõni muu deverbaalist nimisõna:Juku tulek,lapse areng.Kui nominalisatsioonis on rohkem kui 1 täiend,tuleks need lahutada(Halvem-ema majast väljumisel;Parem-ema väljumisel majast.)Vältida bürokraatlikku keelepruuki!(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust.parem-siin parandatakse jalanõusid.) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" `
õppeained (keemia) ametinimed (direktor) tiitlid (aasta ema) rahvus (soomlane) keel (eesti keel) idamaa-aasta nimed (draakoniaasta) tähtpäevad (jõulud, suur reede) ajaloosündmused v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (jüriöö ülestõus, Mahtra sõda) ümberütlevad nimed v.a neis sisalduvad koha-/pärisnimed (Lydia Koidula- Emajõe ööbik, Kreutzwald- lauluisa, Soome- tuhande järve maa, Aafrika- Must Manner ) 3.OTSEKÕNE Kui saatelause on otsekõne ees: Ema ütles:,,Täna on õues külm.'' Ema küsis:,,Kas õues on küm?'' Ema hüüdis:,,Tulge tuppa!'' Kui saatelause on otsekõne järel: ,,Täna on õues külm,'' ütles ema. ,,Mis kell on?'' küsis ema. ,,Tulge tuppa!'' hüüdis ema Saatelause on otsekõne keskel/vahel: ,,Täna on väljas külm,'' ütles ema, ,,sest puud on üleni härmas.'' 3
ÜTE on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. · ÜTE on alati nimetavas käändes. Nt Poisid, lähme trenni! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla? · ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga. Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini. OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. · Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." · Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. · Otsekõne võib sisaldada ka ütet.
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
lühendites sageli ära: e.g. Jan./ Jan Mr 4 Kümnendmurdudes 4.5 Koma Comma 1 loetelus. Kui loetelu sisaldab kolm või rohkem elementi, pannakse koma ka sidesõna and ja or ette: I had fish, rice, carrots and beans. Would you like tea, or water? 2 Snowdon, Wchich is the highest peaks in England and Wales, is 1,085 metres high. 3 küsijätku eraldamiseks: I's hot here, isn't it? 4 Saatelause eraldamiseks otsekõnest: He said,"I was right." "I was right," he said. 5 kõrvallause eraldamiseks: If you see him, tell him about it. 6 pöördumissõna eraldamiseks: Lisa, come here. 7 nelja-ja rohkemakohalistes arvudes: 1,300,000 Koma ei kasutata: 1 siduva ase- või määrsõnaga algava lauseosa eraldamiseks, mida ei saa ära jätta, ilma et lause mõte sellest muutuks: This house where I live is quite old.
TENSES (Table) Past Simple Present Simple Future Simple Tegusõna 2. pv Tegusõna 1. pv Tegusõna on esitatud kujul [NB! He/She/It _____(e)s] Küsimuse/eituse will + 1. pv moodustamiseks kasut. Küsimuse/eituse did + 1. pv moodustamiseks kasut. Eituste moodustamisel do / does + 1. pv will not = won't Tunnused lauses: Lihtminevik. Keegi tegi Tunnused lauses: Tunnused lauses: midagi. Jutt käib tavalisest, Lihttulevik. Ennustused. yesterday, last harjumuspärasest Lubadused. Hetkeotsused (summer), (five years) tegevusest. (rääkimise hetkel ago, in 1987, etc. always, sometimes, sündivad). usually, often, e...
aastal 12. detsembril kell 14.20 Nt: ta sündis Eestis Harjumaal Maardus Punasel tänaval majas nr. 7 Samaväärsed määrused(täiendid) Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole
ÜTE on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. 10 ÜTE on alati nimetavas käändes. Nt Poisid, lähme trenni! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla? 11 ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga. Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini. OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. 12 Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." 13 Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. 14 Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde
algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine otsekõne ja saatelause. 9. Ühe osa tekstist näitlemine Tagasiside 10. Tunni analüüs Tunni kava- etapiliselt 1. Millest täna tuleb tunnis juttu, vaatavad pilti ja arutlevad 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10
Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. Kõrvallause võib asetseda pealause sees: Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. Siis, kui meie tööd tegime, lullitasite teie järve ääres. Kõrvallause võib alistuda kõrgema astme kõrvallausele: Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. OTSEKÕNE Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!"
I am available for the whole of the summer period. I can be contacted by telephone on 201576 or at the above address. I hope you will consider my application. Yours faithfully, allkiri Liis Perekonnanimi present simple- past simple write(s)-wrote * present continuous- past continuous am/is/are writing-was/ were writing * present perfect- past perfect have/has written-had written * past simple- past perfect wrote- had written * future simple- future in the past will write-would write kui saatelause verb on minevikus, asendatakse kaudses kõnes mõned "lähedust" väljendavad sõnad "kaugust" väljendavate sõnadega: that this-now then these those-today that day here there- tomorrow-. the next day ago- before-yesterday- the day before last night the previous night-soon- later next week/year the following week/year me muudame oleviku modaalverbe can could will- would may- might shall- should must- had to / must me ei muuda minevikus olevaid modaalverbe
1. Koondlause loetelu ette , mille ees on mingi kokkuvõttev sõna : Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde , õemees , vend , vanaisa ja onu . 2. NB ! Loetelu ette , mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolit ei panda . 3. Neli kuulsad ''sõpra'' on Vasja , Stjopa , Igor ja Ümera mees . 4. saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele : Isa hakkas tagutama : ''Habe kasvab kiiremini kui aru .'' 5. Rindlause seletava või täpsustava osalause ette : See on kolmas sügis Teeninduskooli noorte elus : Esimesel alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse :
See, et keegi meist ei ole ilmeksimatu, on päevaselge. Poiss ütles, et tal pole aega, ja läks edasi. Sama astme kõrvallauseid ei eraldata komaga, kui neid seovad sidesõnad Ja, ning, ega, või nt Ema käskis Anul vaadata, et piim üle ei keeks ega väike vend end pliidi vastu ära ei kõrvetaks. 3) otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest, nt: ,,Muril on kirbud," ütles Mari 4) kiilud, nt Uus poiss, räägitakse olevat väga kehv õpilane KOOLON PANNAKSE 1) saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele, nt Mart nõudis juba ukselt: "Ema, kas toit on valmis" 2) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette, nt Julius ja Maria on ikka üks paras paar: töötegijat kummastki pole, tühjade juttude ajamise peale on aga mõlemad meistrid. Semikooloniga eraldatakse Omavahel lõdvemini seotud liitlause osalaused, eriti kui komal on neis osalauseis juba muid ülesandeid täita, nt
nt. Kessel, Mari, Goethe, Johann Wolfgang von. Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse: Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna. nt. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa, ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. nt. Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Saatelause ja talle järgneva otsekõne vahele. nt. Eesti vanasõna ütleb: "Habe kasvab kiiremini kui aru." Rindlause seletava või täpsustava osalause ette. nt. See on neljas kevad Kadaka noorrahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said talu enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Tundide ja minutite eraldamiseks täpsemas keelekasutuses. nt. 16:19, võistleja aeg oli 8:14.15 ( 8 h, 14 min, 15 s) Suhtemärgina. nt
nõus. (Koma tingib peale otsekõne ka sidesõna kuid.) Ta ütles: ,,Mina kaasa ei tee," ja hakkas minema. (Koma tingib vaid otsekõne.) Õpetaja küsis: ,,Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse ,,Tervitus teile, võidukad väed!"?" Miks ta ütles mulle: ,,Sa oled väsinud näoga"? Kui solvav oli öelda talle: ,,Sa loed väga vähe"! Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. 20. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Õige on komata: Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina tööle läinud. Vastavalt meie tehtud täpsustusele võiks vastuvõtt toimuda sel nädalal. 21
ought to They ought to listen to what he says. · Käsk Modal verb Example Tähendus must She must come to see. Võrdsed tähenduselt. have to You have to come to see me. Reported speech(he says that, he said that...) Kaudne kõne 1. Saatelause olevikus (he says that ...) Kõneleja juttu saab edasi anda otseselt (direct) ja kaudselt (reported). Otsene kõne: He says: "I am a man" Kaudne kõne: He says (that) he is a man. Kaudsel kõnel võivad muutuda asesõnad ja ka verbi pöördevormid. She tells me: ,,I like your dress." She tells me (that) she likes my dress. 2. Saatelause minevikus (he said that ...) Kui saatelause on minevikus, siis võivad samuti muutuda asesõnad ja verbi pöördevormid. Pane tähele!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
