10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
little2nnu
Õppematerjali autor
Ei nimetata laste nimesid, kes on kuriteo ohvrid. Samuti mitte vägistamise ohvrite nimesid. Vahel on vaja teada, kes nad ei ole jne. Et lugeja teaks kellega on kindlasti tegu. Kui kirjutatakse nimedest, mida mõni teine negatiivselt kannab. Tsiteerimine ja parafraseerimine Oluline on allikate sõnade edasiandmine. • Tsiteerimine tähendab, et on täpselt tood see, mida kõneleja ütles või kirjalikult kirjutas. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Ülejäänud osa identifitseerib rääkija ja vajadusel mõni kõnelemissituatsioon. • Parafraas annab edasi allika teksti mõtte, kuid ilma omapoolse hinnanguta. Sõnu võib muuta vähe, kokku suruda. Millal eelistada tsitaati? Enamus inimeste jutust tuleb esitada parafraasina. Tsitaat on erand, mitte reegel. • Esmaseks otsustamise aluseks on info ja allika väärtus. Tsitaati kasutatakse, et anda
8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst"
Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu
lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid
lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid
Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et ,,kõik meie 2 paremad kirjanikud ... on ikkagi midagi pooldanud, idealiseerinud või põlanud
5.4.1. Tsiteerides kopeeritakse autori mõttekäik sõna-sõnalt. Enamasti tsiteeritakse auto- rit siis, kui algne tekst on väga hea sõnastusega või on mingil muul põhjusel vaja seda täpselt edasi anda. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealuse- na. Tsitaat eraldatakse muust tekstist jutumärkidega. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid