damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig (vt ka märkus 3); 14 2. loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, herefordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun (vt ka märkus 3); 3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel; 4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega
5) õppeained keel Suur algustäht (riigi tähenduses) Väike algustäht (kultuur, rahvus, keel) · Eesti riik, Eesti valitsus · eesti rahvas, rahvus, eesti küla · Eesti kroon · eesti kirjandus · Eesti kodanik · eesti keel, eesti maine · Eesti lipp ja vapp · eesti rahvamuusika · Eestimaa · eestimaine (ne-liiteline tuletis) · Eesti loodus (riigi osa) · üle-eestiline (line-liiteline tuletis) · Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur!
Kordamine eesti keele eksamiks I 1) Loe luuletus hoolikalt läbi ja lisa järgnevasse teksti puuduv(ad) sõna(d). Vaata näidet. Vastastikune mõistmatus Heli K. Tamme Mitu päeva, mitu ööd Ei leia hing mul rahu. Oleks nagu öelda sõnu, Ometi jääb kuivaks huul. Tean, et kasu sellest vähe Piinan end kui mõeldes vaid; Ometi tean tuleb aeg, Mil süda leiab rõõmu. Lauseid räägitud on palju, Rohkemgi veel maha jäetud Miks küll tähti ritta seada On nii raske vahel? Siit saad valida sõnu: Tõsi, vale, mõistmatus, sõprus, raskus, aeg. 1) Mõistmatus ajab parimadki sõbrad tülli. 2) .......... parandab kõik haavad. 3) ................... on lühikesed jalad. 4) ............ on aeg, millal sõprus paneb end proovile. 5) ........... on tunne, mida ei saa osta mingi hinna eest, küll aga võita oma hinnangutega. 6) Vale suitseb suus, ............ jahutab pead.
Kui foneetikas toimub eeskätt akustiline ja füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu seisukohast häälikusüsteemi toimimine. Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle ette, mistahes keeles. Samuti on neid vaja, et keele eripäradest aru saada. 8) Eesti keele häälikuline jagunemine. Häälikuliselt jaguneb eesti keel vokaalideks ning konsonantiteks. 9) Kuhu langes eesti keeles rõhk? Miks on sõnas üldse rõhku vaja? Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad)
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = er
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõn
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
30 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid