Lammaste aastaringse väljaspidamise puhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Sõnnikut koristatakse 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Kui poegimisaeg talvekuudel, siis peetakse lambaid soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Õhu loomulik ventilatsioon, laed soojustatud, valgustatus, restpõrandad. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Lambaid peetakse rühmasulgudes, ühes sulus kuni 50 utte. Lammaste pidamisel peab olema tagatud pidev juurdepääs joogiveele ja söödasõimele. 35 cm pikkune söödafront. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud laudas 1,5 m2 põrandapinda lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Veisekasvatus
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
1.5 Kliimaseadmete ajaloost Esimese ringprotsessiga gaasikompressorkülmuti ehitas 1834. aastal Jacob Perkins. Külmutusainena kasutas ta etüüleetrit. Esimene tehisjäärada valmistati 1876 (kasutati vääveldioksiidi), aasta hiljem transporditi 80 tonni --30 °C-ni külmutatud lambaliha Argentiinast Prantsusmaale (kasutati ammoniaaki). Esimesed külmkapid ehitati Ameerika Ühendriikides 1910. aastal. Esimese õhukonditsioneeri, mis lisaks õhu temperatuurile muutis ka õhuniiskust, ehitas aastal 1902 Willis Carrier. Õhukonditsioneer patenteeriti aastal 1906. Nimi Carrier on tuntud näiteks veoautode ja nende haagiste külmutusseadmete valmistajana. Lisaks on hiljem külmutusseadmete valmistajatena lisandunud Thermo King ning soomlaste Lumikko. Niisuguste seadistega saab autode kaubaruumi jahutada juba --25 °C-ni . Käesolevas õppeprogrammis käsitletakse ainult autode kliimaseadmetes kasutatavaid külmutusseadiseid.
iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?] Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.[viide?] Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Temperatuuri langemisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. 5. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine')
läheduses (MacDonald, Barrett, 2002). Veelendlase sigimisperioodi jooksul kogunevad metsas elavad loomad mitmeharulistesse puuõõnsustesse, rähni aukudesse või kaljulõhedesse (Kapfer jt, 2007) (Lisa 3, Foto 3). Sobivateks talvituspaikadeks on veelendlasel suured tehiskoopad, mida rohkesti asub Tallinna lähistel ja Piusas. Eestis on veelendlased levinud kogu mandri osas, isegi Saaremaal ja Hiiumaal (Masing, 2001). Talvitumiseks eelistab veelendlane kõrget õhuniiskust (90-100 %) ja talvituspaiga temperatuur peaks jääma vahemikku (1ºC)-(8 ºC) (Masing, 2001). 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus) Habelendlane (Myotis mystacinus) on väikseim lendlane Euroopas, kes talvitub ja pesitseb ta ka Eestis. Välimus on selgesti eristatav teistest lendlastest. Karvkate on pikk ja veidi torkejas. Alusel on karvastik tumehall, seljapool tumepruun või hallikaspruun ning kõhupoolel varieerub karvastik tumehallist helehallini (MacDonald, Barrett, 2002).
Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid 10-15cm pikad, lagunevad. Puit sae- ja paberitööstuses, vaiku kasutatakse tärpentiini valmistamiseks, jõulupuud, okstest pärjad. Eristamise tunnused: Levik, pungade vaigusus, käbide suurus. 3. Palsamnulg ja hall nulg Palsamnulg: Abies balsamea Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud, pargipuu
Pealt lehed tumerohelised, alt hallikas- rohelised. Talvel külmade ilmadega rulluvad lehed allapoole kokku. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied suured, koondunud sarikataolistesse õisikutesse. Õied lillakaspurpurjad, laikellukja kujuga, läbimõõt kuni 4 cm. Viljaks on kupar rohkete seemnetega, valminult pruun, püsib põõsal kevadeni. KASVU- Peaaegu külmakindel. Tahab happelist turbamulda ja suuremat õhuniiskust. TINGIMUSED Eelistab poolvarju. Tundlik kevadise päikesepõletuse suhtes. KASUTAMINE Väga levinud dekoratiivpõõsas, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: Mõningail aastail esineb külmakahjustusi, seetõttu tuleks valida kasvukohta või talveks kinni katta. Levinud ilupõõsas. Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense Areaal Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense
tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub
keerutada. Aspiratsioonpsühromeeter on kompaktne õhuniiskuse mõõteseade, mis ei vaja onni. Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid, ühte (parempoolset) termomeetrit niisutatakse ja termomeetrite näitude järgi arvutatakse õhuniiskus. Hügromeeter on seade suhtelise õhuniiskuse mõõtmiseks. Juushügromeeter on rasvavabaks töödeldud inimese juus. Suhtelist õhuniiskust mõõdetakse karva pikkuse järgi. Maa on ainuke päikesesüsteemi planeet, kus vesi on kõigis kolmes olekus. Enamus veest, mis on Maa ajaloo jooksul vulkaanidest pursatud on kuhugi kadunud (99%). Väga väike osa veest on atmosfääris 0,001%, ookeanides 97%, jääs 2,4%, põhjavees 0,6%, järvedes ja jõgedes 0,02%. Vee hulk muutub kõrguse, asukoha kui ka temperatuuriga seoses. Ta võib olla atmosfääris kõigis kolmes faasis
Korrosioon on peamiselt metalli pinnal kulgev protsess. Korrosioon on iseeneslik protsess. 2. Korrosiooniprotsesside klassifikatsioon Korrosioon gaasilises keskkonnas (n. kui metall puutub kõrgemal temperatuuril kokku õhuhapnikuga) Korrosioon elektrolüütides (soolade, hapete ja aluste vesilahuses); siia kuuluvad ka korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kndenseerub õhuniiskust, selles niiskusekiles lahustuvad CO2, SO2 jt. õhus leiduvad tööstusliku päritoluga gaasid). Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides). Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas
3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud. 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega. SAMMALTAIMED Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid- väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed, toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul, soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1
sade, mis tekib puuokstele, telefonitraatidele jm. Külma uduse ilmaga või kui tugEva Kohas, kus soovitakse õhuniiskust eelmise lähendiga on 0,3 hPa. Kõrgemat külma korral õhus jääkristalle. Kujuneb mõõta, asetsevad kaks ühesugust esmajärjekorras vertikaalsetele pindadele,
Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: I tuleohuklass süttimisoht puudub; II tuleohuklass süttimisoht on väike: III tuleohuklass süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass süttimisoht on suur; V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk. Nende näitajate põhjal arvutatakse tuleohtlikkuse indeks valemi järgi: K = Kn + T x (T Td), kus T tuleohu indeks, Kn kõigi eelmiste päevade indeksite summa, T õhutemperatuur antud päeval kell 14, Td kastepunkti temperatuur sel ajal. Kahjuks ei näita tuleohtlikkuse indeks tuleohtu aastaringselt ühtemoodi, kevadel võivad metsad süttida madalama indeksi ajal kui suvel
meetodil. Veepotentsiaali - refraktomeetriga Organismide gaasivahetuse (CO2, veeaur, NOx) mõõtmiseks on olemas erinevat tüüpi kambrid koos gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi mõõtmisega ja ilma) Õhutemperatuuri mõõtmiseks - Psühhromeetrid koosnevad kahest elavhõbeda termomeetrist nn. kuivast- ja pidevalt niisutatavast märjast termomeetrist, milledest esimesega mõõdetakse õhutemperatuuri ja teisega õhuniiskust. Õhulõhede juhtivuse mõõtmiseks – Poromeeter, võrreldakse lehe juhtivust augustatud plaafdi juhtivusega. Õhulõhede juhtivus kirjeldab CO₂ sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. Enamasti on see väljendatud mmol m⁻² s⁻¹. Õhulõhede juhtivust mõõdetakse üldiselt infrapuna- gaasianalüsaatoriga (IRGA – infrared gas analyzer). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge ning andurid mõõdavad CO₂ ja veeauru sisenemist ja väljumist kambris
nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud laut talveperioodil ning kuum, halvasti ventileeritud laut suveperioodil. Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 15. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse
Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud laut talveperioodil ning kuum, halvasti ventileeritud laut suveperioodil. Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 16. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse
Uue ainena moodustub ligniin (liimitaoline aine, mis teataval määral enesesse vett imab ja seejuures paisub). Kuivalt on ligniin tugevam kui märjalt, see seletabki asjaolu, miks puit on kuivalt tugevam ja kõvem. Ligniin muutub rabetaks ka külmaga ja pehmemaks soojaga. Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel.
niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks vajalikust madalam. Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena esitatud graafikult ja tabelitest. Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp. Kastepunkt vs. RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp. 18 9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes
Ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. TUNDRA TAIMESTIK Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
mõjutatud üheltpoolt glob soojenemise fenomeni poolt, mis on ilmselt vägemalt osaliselt tingitud inimtegevusest ja st et jääalad, et siin on ka et kui keskmine maailma temp tõuseb, see põhjustab ka bolaarregioonides jääsulamise. Teine fenomen on, et uus jääaeg on tulemas see on teadusega kindlaks tehtud. Kummalised ilmad on nt sellega seotud. Lõuna-Ameerika vihmametsad lageraided seal, ükskõik millised raided mõjutavad seal tuulehoovusi, õhuniiskust, temperatuuri, vihma tekkimist ja vihmast sõltub vesi jne kõik on omavahel seoses ja kui inimene hakkab nendega hlvasti ringi käima siis võib see kõik katastroofini väljaminna. Kõige sellega seoses on vesi! Vesi on väga oluline, mitte ainult inimesele, ka majandusele jne. Nakkushaigustesse sureb maailmas kõigerohkem (ca15 miljon) n- ö ebavajalikku surma ja see kõik vee puudumise pärast. NB ! 1972ndal aastal pöörati I korda tähelepanu keskonnale, ÜRO konverents Stockholmis
Taigen rullitakse 2x suuremaks, kui margariin. Margariin rullitakse ühtlase paksusega ristkülikuks ja asetatakse taignale- ning taigen keeratakse ümber margariini. Seejärel rullitakse õhemaks. Lastakse taignal seista jahedas 10-15 minutit, rullitakse ja pannakse kokku 3 x 3 -ks. Iga kokkupaneku järel lastakse taignal seista 10- 15 minutit. Taigen tükeldatakse väga terava, spetsiaalse noaga, et vältida kihtide kokkukleepumist. Toodete kerkimiseks on parim temperatuur 36 - 37°Cja 70% õhuniiskust. Enne küpsetamist määritakse saiu saialäikega, mitte munamäärdega. Kui saialäiget ei ole jäetakse tooted määrimata. Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist 17
Taigen rullitakse 2x suuremaks, kui margariin. Margariin rullitakse ühtlase paksusega ristkülikuks ja asetatakse taignale- ning taigen keeratakse ümber margariini. Seejärel rullitakse õhemaks. Lastakse taignal seista jahedas 10-15 minutit, rullitakse ja pannakse kokku 3 x 3 -ks. Iga kokkupaneku järel lastakse taignal seista 10- 15 minutit. Taigen tükeldatakse väga terava, spetsiaalse noaga, et vältida kihtide kokkukleepumist. Toodete kerkimiseks on parim temperatuur 36 - 37°Cja 70% õhuniiskust. Enne küpsetamist määritakse saiu saialäikega, mitte munamäärdega. Kui saialäiget ei ole jäetakse tooted määrimata. Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist 17
ning tugevamaks. Uue ainena moodustub ligniin (liimitaoline aine, mis teataval määral enesesse vett imab ja seejuures paisub). Kuivalt on ligniin tugevam kui märjalt, see seletabki asjaolu, miks puit on kuivalt tugevam ja kõvem. Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada. Lähemalt peatükis ,,Puidu füüsikalised omadused"). Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. 3
Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline. ... VOODER-SOOJUSTUSSÜSTEEMID Kui fassaadi krohv-viimistlus pole omanikule vastuvõetav või on selleks erinevad tehnilised põhjused (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi. Uus välisvooder, tuulutatav õhkvahe, tuuletõke ja Soojustusmaterjalid on põhiliselt samad, mis juba eespool soojusmaterjal see lahendus märgitud. Kuna soojustusmaterjalid on vabad kattest tulevast annab töökindlama koormustest, saab kasutada väiksema jäikusega plaate. lisasoojustuse
· Miks ukse käepide on hingede vastasküljel? Vihje: mõelge jõumomendi peale. · Kuidas töötab uksesilm? 6.3. Radiaator · Miks radiaatorid on akende all, aga ahjud on keset maja? · Miks on radiaatori kohal seinal mustad triibud? Kas mustad triibud on ribide kohal või nende vahel? Vihje: koos õhuga liigub ka tolm. · Kuidas suurendada radiaatori efektiivsust? · Kas külm radiaator on talvel toas kasulik või kahjulik? · Kui palju vett oleks tarvis toas aurustada, et tõsta õhuniiskust 30 % kuni 50 % ni? 21 6.4. Tubased tööd · Kas keha lohistamisel tuleb teha rohkem tööd kui kandmisel? · Kuidas viia üksinda ühest kohast teise riidekapp? · Kuidas töötab tolmuimeja? 6.5. Peegel · Kas puhast peeglit on näha? Vihje: me näeme kehi sest nad kas neelavad valgust või hajutavad. · Kas peeglis nähtav kujutis on sarnane esemega?
·mullasisene niisutus; ·altniisutus. Loetletutest on traditsioonilised ja levinumad pindmine ning altniisutus ja vihmutus. Mullasisesest niisutusest tilkniisutus. Uduniisutust rakendatakse taimede kaitseks atmosfääripõua eest. Sellistes tingimustes intensiivistub transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid. Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude
Soolakambri jaoks on vaja 1000 - 5000 kg lumivalget NaCl - kivisoola. Soolageneraatori võimsus ei ületa 200W; soolatarbimine - kuni 100 g iga seansi kohta. Soolageneraatorist toimub pidev aerosooli juurdeandmine soolakambrisse. Soolaaerosool koosneb 1-5 µm suurustest soolaosakestest, mis on laetud kineetilise energiaga. Aerosooli tugevust ja soolaravi kestvust saab muuta sõltuvalt soovist. Kuiv kivisool tekitab soolakambris erilise mikrokliima, mis sarnaneb soolakoopa omaga: · õhuniiskust 40-50% · temperatuur 20-24C · aerosooli kontsentratsioon 0,5 - 15 mg/m3 Soolageneraatorist tuleb pidevalt kineetilisel energiaga laetud soolaaerosool, mis mõjub tervistavalt hingamisteedele ja nahale. Soolaraviseansi kestvus on 30 - 40 minutit, mille 18 jooksul saavad patsiendid lõdvestuda hämara valgusega ruumis lamamistoolidel, kuulates rahustavat muusikat. Lastel on võimalus mängida "soolakastis". Soolaravikuuri jooksul
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
2. Viis kuud aastas neelavad oma lehepinnaga süsihappegaasi ja eritavad hapnikku. 3. Püüavad õhust tolmu, tahma, suitsu ja kahjulikke gaase, puhastavad neist õhku. N: 1 ha metsa neelab 30...70 tonni tolmu aastas. 4. Eritavad fütontsiide mis tapavad baktereid, sh. haigustekitajaid. N: Eritamise pingerida: toomingas > kadakas > Ma > Ks > Ta > Ku > Va > Pn 5. Summutavad müra. Pidev müra kahjustab tervist. N: 100 m metsariba vähendab müra 30 %. 6. Suurendab transpiratsiooniga õhuniiskust. 7. Alandab temperatuuri ja ühtlustab temperatuurikõikumisi. 8. Tõkestab tuuli ja suunab õhuvoolusid. 9. Takistab reostunud pinnavee jõudmist põhjavette. 10. Pakub elupaiku loomadele. 11. Pakub inimestele ilu, rahu ja virgestust, haljastud on loodussaared kultuurmaastikus. Puud nõrgestavad radioaktiivsust. Tolmu püüavad eriti hästi karvaste ja kleepuvate lehtedega liigid; n: hobukastan. Tolmu hulk väheneb teest: 100 m kaugusel teest 65 % 400 m ... 38% 1 km .
Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes).
· Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik) · Siirdesoole on iseloomulikud sookask ja madal kask segus männgia. Lääne-Eestis ka porss (?) Rabad · Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas (turasamblaturvas). · Soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasuttavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Esinevad mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid, puud on jändrikud. · Rabasid ohustab kuivendamine turba kaevandamine. · Kui ei taasta liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad eenam ei kasva tegelikult (piirdekraavid). · Sisuliselt on turvast taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes).
auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. 67 Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 9.6. Vahelduvvool Alalisvoolu korral on laengukandjate suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on selliseks liikumiseks laengukandjate võnkumine.
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used durin...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht, 1986)], Saku pargis [ h = 23,5 m, d = 38 cm (Roht, 1986)] . Suuri puid kasvab veel Olustveres, Sangastes, Vigalas jm. Kanada kuusk ei talu varju, kasvab varjus aeglaselt ja laasub tüve allosast tugevasti ning pole enam dekoratiivne. Eelistab kasvamiseks niisket kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Sordid: 'Conica'; 'Echiniformis'; 'Alberta Globe';; 'Achat'; 'Alberta Blue'; 'Arneson's Blue'; 'Arneson's Blue Variegated'; 'Biesenthaler Frühling'; 'Blue Planet'; 'Blue Wonder'; 'Coerulea'; 'Daisy's White'; 'Echiniformis Globosa'; 'J. W. Daisy's White'; 'Jean's Dilly'; 'Laurin'; 'Lilliput'; 'Maigold'; 'Piccolo'; 'Pixie'; 'Rainbow End'; 'Sander's Blue'; 'Saphir'; 'Stalagmit'; 'Tiny'; 'Zajicek'; Must kuusk (Picea mariána [Mill.] Britton et al
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
