Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal. Nr. Eestikeel Ladinakee Sordinime Istiku Kogus Ühik € Kokku € ne lne tus suurus tk nimetus nimetus (cm) 1. Torkav Picea - 200 1 127,50 127,50
Hüdroksiidid on vees raskesti lahustuvad erineva värvusega tahked ained, nõrkade aluseliste omadustega. Hapetega reageerimisel moodustavad vastavaid sooli. Kuumutamisel lagunevad. Raud(II)hüdroksiid on ebapüsiv, kokkupuutel õhuhapnikuga oksüdeerub ta kergesti raud(III)hüdroksiidiks. Raud(II)sulfaat esineb tahkel kujul roheka raudvitriolina (taimekaitsevahendina). Raud(III)kloriid on pruunikas kristalne aine, väga hügroskoopne, imab energiliselt õhuniiskust (vask trükiplaatide töötlemiseks, ninaverejooksu peatamiseks). Raud(III)soolad hüdrolüüsivad vesilahuses tugevasti. Rauaühenditel on suur tähtsus eluslooduses (veres, klorofülli tekkeks). Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma
süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3 Kõige püsivama oksiidi moodustab o.-a. V. Põlemisel tekib P4O10. See on valge tahke aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli vähepolaarset kovalentset sidet
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed v...
1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis on taimedele oluline. 2
Just seepärast õigustab end tööruumis hästi vesikultuur (Taimi kasvatatakse ilma mullata kergkruusas ja väetistega varustatud toitelahustes). Kauase keskendunult kirjutuslaua taga istumise puhul annab ebameeldiva tunde köetud ruumide kuiv õhk. Kuna taimed lehtede kaudu pidevalt vett aurutavad, aitavad nad õhku niisutada. Aga ülehinnata seda efekti ei maksa: ainult ülimalt „janused“ liigid või suured vesikultuuritaimed on võimelised ruumi õhuniiskust märgatavalt suurendama. Mitmetele taimedele omistatava õhku puhastava mõju peale ei saa ka liiga palju loota. Tugevasti tubakasuitsust või muudest kahjulikest ainetest küllastunud õhu puhul suudavad mõned üksikud taimed vaevalt midagi olulist korda saata. Siiski, uurimuste põhjal on mõned liigid, näiteks sulgjas nõelköis, võimelised õhust metanaali või benseeni välja filtreerima. Lisaks sellele tarbivad taimed päevasel ajal õhus sisalduvat süsihappegaasi ja teevad head
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
http://www.cankar.org/sauna/origins/sauna_e.html http://www.saunaexpert.ee/saunast.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saun Lisa 1 Soome sauna kasutamise eeskiri. 1. Alustuseks tuleks ennast pesta. See aitab hoida ruumi puhtana. 2. Sisene sauna ja istu kõige ülemisele pingile. Võid kasutada väikest käterätikut istumise alla panemiseks. 3. Lõõgastu paar minutit ja lase kuumusel enda keha läbi immutada ja naha poorid avada. 4. Võid reguleerida õhuniiskust visates vett kerisele. Veeaur paneb sauna kuumemana tunduma. 5. Jahtu vahepeal maha. Võid selleks niisama istuda, käima väljas, ujumas, või niisama dussi all. 6. Korda eelnevat nii palju kui soovid. Lõõgastu ning naudi kuumust. 7. Lõpuks pese kogu higi korralikult maha. 8. Jahtu rahulikult maha ja kuivata ennast, enne riidesse panekut. 9. Maga ennast rahulikult välja ja joo kindlasti midagi ( vett, õlut, mahla ), et
mandrilise kliimaga aladel. Samas jääb see kindlasti alla vihmametsade ning mussoonkliimaalade õhuniiskusele. Erinevad samblad on kohastunud niiskust õhust vastu võtma kogu oma kehapinnaga ning nad ka vajavad seda piisavalt, et ellu jääda. Aga koirohi, poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. On sügava juurestikuga kuivalembene taim. Erinevad kuivamaa kahepaiksed nagu rohukonn ja kärnkonn vajavad palju õhuniiskust, et ellu jääda, sest nende kehatemperatuur ja sõltub väliskeskkonnast ning nad peavad õhust piisavalt niiskust saama, et mitte surra. Võib öelda, et õhuniiskust vajavad enamik Eestis elutsevaid loomi, kui ka saabub kuivaperiood, siis liiguvad nad tavaliselt niiskematesse kohtadesse, et siiski vett leida. Happelisus Puisniidud kasvavad enamasti paksema moreenist pinnakattega aladel ehk rähkmullal. Neile
kokkuleppeid teha[9]. Metsamaade vähenemist suurendab ka tõsiasi, et tihti metsi raiudes ei istutata selle asemel uusi puid. Näitkes Indoneesiale kuuluval Kalimantani osal riiklikule puiduistandusele antud 3,3 miljonist hektarist oldi tagasi istutatud 2000. aastaks vähem kui 25%[10]. 1990ndate keskel hakkas maailmaturul nõudlus biodiislite ja biolagunevate plastmasside järele kasvama. Seega hakati Kalimantanil järjest rohkem maid õli palmi standuste alla panema. Õli palm vajab palju õhuniiskust (80 90%), temperatuuri vahemiskus 29 30°C ja 20002500mm sademeid aastas[11]. Need nõudmised teevad Kalimantani sobivaks kohaks, kus õli palmi kasvatada. Oma kõrge toiteväärtuse tõttu kasutatakse palmi õli Aasias toitude valmistamiseks, aga ka biodiisli tegemiseks. Viimastel kümnenditel on palmi õli tootmine Kalimantanil väga palju tõusnud. Malaisiale kuuluval saare osal suurenes istanduste all olev maa-ala 186 744 hektarilt 1984. aastal peaaegu 1,7 miljonile hektarile 2003
Tänapäeva krohviliigid Naturaalsete krohvide tervislikkus tuleneb sellest, et ta on: · hügroskoopne ehk reguleerib õhuniiskust · madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub v...
elavhõbedasammast. Neis tingimustes arhivaalide külmutamist ei toimu ja üleliigne vesi aurustub. Veeslahustuvaid tinte ja pigmente sisaldavad arhivaalid võivad kahjustuda. Kuivatamine niiskust imavate ainete abil - Arhivaale kuivatatakse riiulitel suure niiskuseimamisvõimega ainete läheduses. Niiskust imavat ainet peab olema suures koguses ja pidevalt peab jälgima ruumi temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. See meetod ei ole sobilik veeslahustuvate pigmentide (tindid, templid) ja kriidipaberit sisaldavate arhivaalide kuivatamiseks. Nõuded hoiustamiseks kasutatavale paber- ja plastmaterjalile Hoiustamiseks ettevalmistamine hõlmab järgmiseid tegevusi: kinnituste ja lisandite eemaldamine dokumentide lahtivoltimine puhastamine teavikute selekteerimine koopiate valmistamine 14
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA Maris Metsmaa TERVISLIKUD ELUKOMBED Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und j...
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta verti...
Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka...
arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 13
Tihtipeale on peedi seeme ka drazeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid. Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist) 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le. 20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4
Esikohal on Hiina. KUIDAS KASAVATADA TSITRUSELISI : 9 Tsitruse (Citrus) perekonna paljud liigid on väga tuntud: apelsin, sidrun, mandariin jne. Nad on kõik üksteisega väga lähedalt sugulased ja nende viljad on söödavad. Kõik tsitruselised vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks palju valgust, avarust ja õhurikast otsese ereda päikese eest varjatud kasvukohta. Samuti vajavad nad kõrget õhuniiskust. Tsitruselised ei talu lubjarikast vett, nad taluvad ennem ala kui ülekastmist. Kastmisvett ei tohi alusele seisma jätta. Tsitruselistele on talvine lehtede varisemine loomulik. Kui see on aga liiga suur võivad põhjuseks olla tuuletõmme ning talvel liiga soojas, kuivas ja pimedas kohas kasvamine. Lehtede, õite ja viljade varisemisega reageerib taim ka järsule kasvukoha muutusele. Kui taim mõnel põhjusel kõik lehed
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
Katmikala seemaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude kiire kasv ja areng, seemnete kogunemisega pole vaja kiirustada, seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik, puid on lihtne uuendada või asendada. See kõik on tänu sellele et kilehoonetes reguleeritakse temp, valgust, õhuniiskust, co2 sisaldust jne. Raiete liigitus Hooldusraied- Seda tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie joaks oluliste puude kasvu või halvendada metsa tervislikku seisundit, ehk raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haigeid,vigaseid puid. Uuendusraied- tehakse puistutes, et võimaldada metsa uuenemist või uuendamist
Täiteaineks on marmorjahu, kriit, valge savi ja jahvatatud merekarbid. Krohv sobib eelkõige kuivadesse ruumidesse täites ka kergeid ebatasasusi. Sobib pea kõikidele pindadele, välja arvatud kunstmaterjalidele ja metallile, mineraalsed seinad (kipsplaat, betoon) vajavad eelnevat pahteldamist. [3] 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv Siseruumide (lagede ja seinte) värvimiseks. Värvid on lõhna- ja lahustivabad ning reguleerivad õhuniiskust. Koosneb peeneks jahvatatud savist, liivast ja liimaineks on kaseiin ning booraks, paraja viskoossuse saavutamiseks lisatakse vett ning värvaineks värvipulbrit. Pind jääb sametine ja liivaterad annavad seinale väikese sädeluse. Pindu on võimalik ka niiske lapiga kergelt puhastada, kuid pesemisele ja hõõrumisele värv vastu ei pea. [5][6] 3. Lubikrohv ja- värv 1.4. Lubimört ja- värv Lubi on elastne ning niiskust läbilaskev materjal
Sõltuvalt kiiresti riknevate kaupade tehnoloogilisest ja termilisest seisundist pealelaadimise eel liigitatakse kiiresti riknevad kaubad: · sügavkülmutatuiks (alla -18 0C), · külmutatuiks (alates -6 kuni -18 0C), · jahutatuiks, · jahutamata kaupadeks [3]. Selleks, et kiiresti riknevad toiduained kvaliteetselt tarbijani jõuaksid ning nendes toimuvate keemiliste protsesside tõttu ei rikneks, tuleb nende transportimisel väga oluline säilitada optimaalset temperatuuri ja õhuniiskust. Optimaalne Suhteline Toode Säilivusaeg, päev temperatuur, oC õhuniiskus, % Õunad 90 - 240 0-2 90 - 95 Avokaadod 14 - 28 5 - 12 85 - 90 Ananassid 14 - 36 7 - 12 85 - 90 Banaanid 7 - 28 13 - 15 90 - 95
· Tumepunane · Tahke aine · Ei lahustu vees ega orgaanilises lahustes · Keemiliselt väheaktiivne · Süttib kuumutamisel ( üle 250 oC) · Ei helenda Fosforühendid Vesinikühendid PH3 saadakse kaudselt see on väga ebapüsiv ühend mis süttib õhus iseenesest. Fosfor(V)oksiid P2O5 · Püsivain oksiid · Maksimaalne o-a · Põlemisel tekib tihe valge suits mis koosneb P4O10 molekulidest · Tahke · Hügroskoopne aine mis seob tugevasti õhuniiskust · Kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks · Happeline oksiid · Reageerimine veega kulgeb astmeliselt Ostrofosforhape H3PO4 · Kui vett on piisavalt tekib saadusena H3PO4 · valge kristallne aine · lahustub hästi vees · keskmise tugevusega hape · tööstuses saadakse põhiliselt kaltsiumfosfaadi töötlemisel kontsentreeritud väävelhappega · dissotseerub kolmes astmes · moodustab fosfaate:
fosfor(P4[valge,tahke , vees ei lahustu, org. lahustis lahustub, suht aktiivne, toatemp. võib süttida, pimedas helendab, väga mürgine]) ja punane fosfor (Pn [tumepunane tahke, ei lahustu kuskil, väheaktiivne, ei ole mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku hõõrudes tekib valge fosfor ja läheb põlema. Fosfori põlemisel tekib tetrafosfordekaoksiid P4O10, see on väga hüdrosgoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda ka vett teiste ainete koostisest. Kasutatakse kuivatamiseks. Happeline oksiid, mille reageerimine veega on astmeline ja kui vett on piisavalt tekib ortofosforhape H3PO4. See on valge kristlane aine, mis lahustub hästi vees, keskmise tugevusega hape, dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra. Leelisega reageerides tekib divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat, oleneb moolide arvust
Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine ...
lihtsamalt hoida stabiilsena. 12) keskkonnatingimuste seire Keskkonnatingimuste seire teabeasutuses tähendab järgmistekeskkonnatingimuste jälgimist: · õhu temperatuur ja suhteline niiskus; · gaasiliste saasteainete ja tolmu sisaldus õhus; · valgustuse tase ruumides; · mikroorganismide sisaldus õhus. Pidevalt on vaja mõõta temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust, ülejäänud parameetreid mõõdetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Seire on ainuke viis saada teavet keskkonnatingimuste olukorrast hoidlates ja mõjust objektidele. Kogutavad andmed on keskkonnaseisundi parandamise kavandamise aluseks. Seire peab toimuma sõltumatult nii keskkonnatingimusi kontrollivast seadmestikust ja insener-tehnilisest personalist. Ka korraliku keskkonnakontrolli seadmestiku olemasolul on sõltumatu seire ikkagi hädavajalik.
sõimepikkusega tiine ute kohta. Ühe tallega utt vajab 60 cm, kahe tallega utt ca 70 cm söödafronti. Mahelambakasvatuses peab olema ühe ute kohta tagatud laudas 1,5 m2 põrandapinda lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal. Samuti peab olema mahetingimustes vähemalt 50% põrandast sile ja jäik. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Lammaste pidamisruumides tuleb vältida suurt õhuniiskust. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Järelikult on vajalik ventilatsioonisüsteemide toimimine. 8 Veisekasvatus 1) Veisekasvatuse olukord Eestis (veiste ja lehmade arvukus, karjade suurus, veisekasvatuse suunad) Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010
soodustab fotosünteesi protsessi. Loomadel on kohastumusteks näiteks tihe karvkate, rasu eritus, paks tugev nahk. Kõrgetel temperatuuridel, kui loomadele ei meeldi päikesekiirguse käes olla, siis nad jooksevad või lähevad kähku varju alla. Ussidel on tugev soomuskiht naha peal mida nad sageli vahetavad. d)Õhuniiskus Vihmamets asub madalrõhualal, madalrõhualal õhk tõuseb, üleval jahtub ja siis sadeneb alla. Vihmametsad ongi sellepärast palju sademeid ja palju õhuniiskust. Vihmametsades on väga suur õhuniiskus pilves limaga ligikaudu 88-92%. Selge ilmaga on õhuniiskus ligikaudu 50%, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaduse. Sellepärast on troopilises vihmametsas nahkjate lehtedega taimed. Taimede kohastumused on, et neil on läikiv vahakiht mis soodustab veel maha voolata, aga lehtede peale jääv väike kogus vett aurustub kiiresti ja vahakiht takistab ülemäärast aurumist.
Hüdroksiidioonide arvu valemis määrab ära metalli oksüdatsiooniaste. Kui metallil on püsiv o-a, siis nimetuses metalli o-a'd ei märgita, nt Ba(OH) 2 baariumhüdroksiid Kui metallil on muutuv o-a, siis märgitakse see nimetuses, nt Fe(OH) 3 raud(III)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi. Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi CaO+H 2OCa(OH)2, lahustub vees suhteliselt vähe, lubjapiim vee ja kustutatud lubja segu; lubjavesi tugevate aluseliste omadustega lubjapiima filtraat; lubimört kustutatud lubja, liiva ja vee segu. NH3*H2O ammoniaakhüdraat ehk nuuskpiiritus Aluseline oksiid alusele vastav metalli oksiid. Ühinemisreaktsioon reaktsioon, kus kaks või enam ainet ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Energia eraldub.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed.....................
Organismis tekivad kaitsekehad, mis allergeeniga kokku puutudes selle blokeerivad, tänu millele ei teki haigusnähte. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi annab parimal juhul efekti 5-10 aastaks ning tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel. Eluviisi soovitused allergikule · Toaõhk Elu- ja olmeruumide kõige sobilikum temperatuur on 20-22 °C ja õhuniiskus alla 45%. Kui kasutatakse kodus õhuniisutajat, siis peab saama õhuniiskust mõõta! Liigne niiskus põhjustab kodutolmulesta paljunemist, hallitust ja muude gaaside eraldumist ehitus- ja viimistlusmaterjalidest. Liigse õhuniiskuse vältimiseks mitte kuivatada pesu toas. Tuleb hoolitseda õhuvahetuse eest, eriti magamistoas, vannitoas ja köögis. Tuulutada tuleks ruume regulaarselt ning jälgida, et ventilatsioonisüsteemid toimiksid. Vältida tuleb ka eluruumides
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
mõndagi aluspinna (jää ja lumi või vaba merepind) muutuste kohta, sest jää ja lume omaduste (suur peegeldusvõime, intensiivne jahtumine) tõttu on jäämere kohal püsiv õhu kihistumine. Muutused piirikihis kajastavad ka muutusi jääkattega ala ulatuses ning lausalisuses. Atmosfääriuuringutel oli kasutusel ka eespool mainitud automaatilmajaam, millel temperatuuri ja tuulekiiruse sensorid 1, 2, 5 ja 10 meetri kõrgusel; tuule suunda mõõtis see 10 meetri, õhurõhku ja suhtelist õhuniiskust 2 meetri kõrguselt. Peale atmosfääri omadusi mõõtvate seadmete oli Tara juures palju muud aparatuuri okeanograafia- ja jääuuringuteks. Terasliini külge kinnitatava CTD- (conductivity, temperature and depth) sensoriga koguti andmeid ookeanivee kohta: seadeldis mõõdab vee temperatuuri ning juhtivust, need omakorda aitavad määrata soolsust. CTD-sensori sai okeanograafia vintsi abil lasta kuni nelja kilomeetri sügavusele. Sedalaadi mõõtmisi, kuid
Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtade...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Õied- viietised, valged Viljad- kupar, sisaldab hulgaliselt seemneid Vanakreeka mütoloogiline taim TALIHALI Gaultheira Mullastik- liivast Niiskus- Valgus- taluvad varju Haljastusväärtus- kasvatada aedades, okaspuudevahele jne Puu võra- Lehed- vahelduvad, saagjate servadega, lihtlehed Õied- kellukjad, üksikult või kobaras Viljad- ebamari(lihakas kupar) Meenutavad pohla EERIKA Erica Mullastik- lubjarikas Niiskus- armastavad õhuniiskust Valgus- Haljastusväärtus- sobib kiviktaimlatesse, okaspuude kollektsioonidesse, koduaedadesse jne Puu võra- Lehed- okkakujulised, vastakud või männasena Õied- väikesed, kellukjad, pööristes või kobarates Viljad- paljuseemneline kupar KÜÜVITS Andromeda Mullastik- niisket Niiskus- kasvavad soodes ja soometsades Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse turbaaedade pinnakatttetaimena Puu võra- Lehed- väikesed, vahelduvad, allakäänatud servadega Õied- viietised, valged või roosad
tulekindlus on savidel, mis sisaldavad kaoliniit või halluasiit-kaoliniiti ja kaoliniit-iliiti. Kaoliniidi sisalduse kahanedes savide tulekindlus väheneb. Selgub, et savi kasutus oleneb tema koostisest, millest tulenevad tema omadused. Koostis aga sõltub savilasundi tekke- ja lasumistingimustest. Järelikult, leidub Eestis mitmesuguste omadustega savi, sest meie geoloogiline ehitus on küllaltki mitmekesine. SAVI KUI EHITUSMATERJAL Savile iseloomulikud omadused · Savi reguleerib õhuniiskust. Savi suudab võrdlemisi kiiresti siduda õhust niiskust ja seda defitsiidi korral sinna tagasi anda. Ruumis loob see äärmiselt tervisliku kliima. Mõõtmistulemused näitavad, et põletamata savi suudab endasse imbuda kahe päeva jooksul 30 korda niipalju niiskust kui põletatud tellis. Katse viidi läbi tingimustes, kus suhteline õhuniiskus tõsteti 50%-lt 80%-le. Põletamata savi niiskuse sisaldus tõusis 95% õhuniiskuse juures 30 60 päeva seistes maksimaalselt 5 7%-ni
P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid. P4O10 molekuli struktuur. On fosfori tähtsaim ja ka püsivaim oksiid. Ta tekib tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3, mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape.
tiheda valge suitsuna fosfori põlemisel hapniku või õhu liias. Fosfor(V)oksiid on valge tahke, amorfne, klaasjas või kristalliline aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. P4O10 molekuli struktuur (Joonise allikas: http://www.3dchem.com/inorganics/P4O10.jpg ) Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt
juurepess, külmaseen, juurepruunik, männi- (mööbitööstus). Kottseened ja mittetäielikud kuusetaelik) 2) ,,tõelised" majaseened- seened põhjustavad puidu sinetust. Enamus looduses esinevad vähe. Kasutavad ära sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest seotud putukatega. Sinetuse seened levivad kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub
tipumädanik. Veepuudusel pinnases alaneb saagikus, kuigi kiireneb nende valmimine, kuid kuiva ja niiske perioodi järsul vaheldumisel viljad lõhenevad. Sealjuures tomatid ei kannata kasvupinnast, mis on lähedal põhjaveele, sest juured on siis vaevatud õhupuudusest, aeglustub nende kasv ja nad võivad hukkuda. Pinnase liigniisutamine kutsub esile taimede välja venimist ja lehtede liiga laialdast kasvu. Halvasti taluvad tomatid ka liiga suurt õhuniiskust, pikaldast vihmast ilma. Õhu liigniiskus loob tingimused taimede haigestumiseks pruunlaiksusesse ja fütoftoroosi, raskendab tolmlemist. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, hästi läbisoojenevatel muldadel, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisi aineid.(http://www.seemnemaailm.ee) Noored taimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. 13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud
. On mitmeid erinevaid dreenniisutussüsteeme. Süsteemi valikul lähtutakse maapinna langust, põhivõrgu tihedusest ja toitvast valgalast. 8. Uduniisutus. Rakendatakse taimede kaitseks atmosfääri põua eest. Atmosfääripõud esineb kõrge temperatuuri (üle 30°C), madala õhuniiskuse (alla 30%) ja tugeva tuule korral. Sellisel korral transpiratsioon intensiivistub mitu korda, mille tagajärjel taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett omastada. Uduniisutusega saab suurendada õhuniiskust ja alandada temperatuuri 5...10°C võrra. Selleks tuleb põua ajal kord tunnis udustada umbes 1 m³ vett ha kohta. Udu tekitatakse udugeneraatoritega, mis koos veepaagiga haagitakse traktori järele. Mööda põldus sõitmisel levib udu allatuult laiali 1...1,5 km ulatuses. Põldu kasta 10 korda ööpäevas. Eestis ei kasutata eriti, sest atmosfääripõuda ei esine. 9. Empiiriliste taimekasvatusseaduste toime veedefitsiidi ja niisutamise tingimustes: taimede
1.5 Kliimaseadmete ajaloost Esimese ringprotsessiga gaasikompressorkülmuti ehitas 1834. aastal Jacob Perkins. Külmutusainena kasutas ta etüüleetrit. Esimene tehisjäärada valmistati 1876 (kasutati vääveldioksiidi), aasta hiljem transporditi 80 tonni --30 °C-ni külmutatud lambaliha Argentiinast Prantsusmaale (kasutati ammoniaaki). Esimesed külmkapid ehitati Ameerika Ühendriikides 1910. aastal. Esimese õhukonditsioneeri, mis lisaks õhu temperatuurile muutis ka õhuniiskust, ehitas aastal 1902 Willis Carrier. Õhukonditsioneer patenteeriti aastal 1906. Nimi Carrier on tuntud näiteks veoautode ja nende haagiste külmutusseadmete valmistajana. Lisaks on hiljem külmutusseadmete valmistajatena lisandunud Thermo King ning soomlaste Lumikko. 5 Niisuguste seadistega saab autode kaubaruumi jahutada juba --25 °C-ni . Käesolevas õppeprogrammis käsitletakse ainult autode kliimaseadmetes kasutatavaid külmutusseadiseid.
siis veeauru sisalduse vähendamine tagajärjel tekib õhumassi sees advektsioon, õhk liigub soojemale Normaalrõhk. vähendab tegelikku veeauru rõhku õhus kondensatsioon ja udu aluspinnale) 760 mm Hg – tähendab 760 mm kõrguse ning kahandab suhtelist õhuniiskust. Kui Nõlvade udud – õhk hakkab mööda nõlva elavhõbedasamba rõhuga võrdset õhu t° kasvab, suureneb küllastav tõusma ja jahtub Indiferentne atmosfäär õhurõhku 45° geogr. laiusel merepinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
