kasutatakse hübriide. Sugalill kuulub marantaliste sugukonda ja tal on sarnased hooldustingimused nagu seda on marantal ja tiigerlehikul. Sugalillel on väga huvitava mustriga lehed. Valguse poolest pole sugalill väga nõudlik, seega saab teda asetada aknast eemale, mis teeb selle taime sobilikuks ka kontorisse. Hooldusjuhend Brasiilia sugalill vajab suvel rohket kastmist, talvel tuleks teda aga vähem kasta. Samuti vajab taim kõrget õhuniiskust, seega tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui piserdada pole võimalik, siis tuleks ta asetada niiske liivaga täidetud alusele või siis samblale, mis mõlemad aitavad hoida õhuniiskust. Kastmise juures on oluline jälgida, et peale kastmist poti alla vett ei jääks! Kasvutingimused Brasiilia sugalill vajab kasvamiseks poolvarjulist või varjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Nagu teistegi kirjuleheliste taimede puhul saab valgustingimuste
Õhuniiskus Hüdrometeoroloogia Õhuniiskust määratakse psühromeetriga Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetri ja hügrograafiga
Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD........................................................................................................................................... 2 1. TÖÖ EESMÄRK.............................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕTTESKEEM...................................................................................................................
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub
1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm, ilmaprognoosid ja ilmavaatlused. Tuuakse välja erinevad sademete ja tuulte liigid ning Eesti keskmised ja maksimumid. Iseloomustatakse temperatuuri ja õhuniiskust. Teises peatükis kirjeldatakse töö valmimist. Seletatakse mida, millal ja millega mõõdeti. 3 4 2.Teoreetiline osa 2.1. Ilm, ilmaennustamine, ilmavaatlused Ilm on Maa atmosfääri hetkeseisund, kusjuures enamasti peetakse silmas just atmosfääri alumist osa ehk troposfääri, kus kujuneb suurem osa atmosfäärinähtustest. Ilma määravad parameetrid ehk muutujad on õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus jne.
Keldrikakand Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Välimus Keldrikakand võib kasvada kuni 20 mm pikaks Tavaliselt halli värvi ja alt heledam. Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve.
Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust. Märgamine Nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub. Kapillaarsus Vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele, pooridesse. Faas Aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. Faasisiire Aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides
Tups-Rohtliilia Tups- Rohtliilia on toataim ning suurepärane amplitaim. Päritoluga Lõuna-Aafrikast. Kasvab igihaljastes lähistroopilistes mussoonimetsades ning on rohurinde olulisemaks komponendiks. Taim moodustab tiheda puhmiku, lehed on 20-40 cm pikad ja paari cm laiused, on tumerohelised ning heledate triipudega. Õied on väiksed, valged ning ilmetud. Õiepungade kõrval on õisikuvarrel kasvupungi, millest kasvavad tütartaimed. (Roots 2006) On vähenõudlik nii valguse kui ka temperatuuri suhtes ning ei pane pahaks temperatuuri langust kuni 7 kraadini. Talub keskkütet. Siiski, liiga pimedas ja soojas ruumis muutub taim nõrgaks. Kastetakse suvel rikkalikult ja talvel mõõdukalt. (Roots 2006) Vajab kõrget õhuniiskust ning neid tuleks piserdada. Roheliste toataimede väetisega kevadest sügiseni kord kuus (Hansaplant). Istutatakse ümber iga kevad. Pott peaks olema mõõduka suurusega ning mul toitainet...
vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat pehmendada, on sealne õhk kuivem. Seetõttu on Araali mere ümbruses nüüd lühikesed, palavad suved ning pikad, külmad talved ning vähe sademeid. 5. Liustike sulamine Põhjus: Soolatormid viivad soola ka liustikele, mis hakkavad sulama, sest soolase vee külmumistemperatuur on madalam kui magedal veel.
töökõlbulikena paari tunni vältel. Värvimisrullid Rullid on mõeldud suurte pindade värvimiseks. Rull koosneb: vars, hülss, otstes kinnitusmutrid, rullikate. Rulli parim kattematerjal on lambanahk. Kasutatakse ka kunstmaterjale, nagu polüester, akrüül, nailon jne. Pritsvärvikambrid Suletud ruum, kus toode värvitakse hästi korrastatud tingimustes Need tingimused on: hea ventilatsioon, värvipritsmete eemaldamine filtrite abil. Värvikambri temperatuuri ja õhuniiskust on võimalik reguleerida. Kambris on hea valgustus ja reguleeritavad suruõhuaparaadid. Aitäh!
Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Samuti seob ta õhu käes seismisel õhuniiskust. Aluselisteks oksiidideks nimetatakse metallioksiide, mis vastavad mingile alusele (metalli oksüdatsiooniaste on sama). Ba(OH)2 -> BaO . Osa metallioksiide reageerib veega, osa mitte. Reageerivad aktiivsete metallide oksiidid. Hüdroksiidid jagunevad kuumutamisel aluseks ja veeks. Lagunemisreaktsioonis jaguneb aine kaheks või enamaks aineks, kulgevad enamasti aine kuumutamisel. Kaasneb energia neeldumine. Hüdroksiid (v.a. leelised) -> oksiid + vesi. Cu(OH) 2 -> CuO + H2O
kõikumine ● Mõju linnustikule Mõju keskkonnale ● Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. ● Linnud ● Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud ka öist maapinna temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. ● Tuuleturbiine paigaldades ja kasutades püütakse ennetada metsaelustiku hukkumist ja kaitsta turbarabasid. Tuuleenergia kasutamine Eestis ● Eestis oli töös 2016. aasta lõpuks 139 elektrituulikut. ● Eesti suurim tuulepark asub Aulepas. ● Töös olevate tuuleenergia allikate koguvõimsus Eestis on 184 MW ● Kõik senised tuulepargid asuvad maismaal Faktid ● Suurimaks tuuleenergia tootjaks on Saksamaa ● Esimene tuuleveski ehtitati 1888. aastal
alandama. Õitsemise pikendamiseks peaks ka õitsemise ajal taim olema jahedamas. Minialpikannid taluvad paremini sooja kasvukeskkonda. 1.2 Valgusnõuded Hoida valges, akna lähedal või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikesevalgust tuleks vältida. Kui alpikann kasvab valges, võib õitsemise ajal temperatuur olla ka kõrgem. Valguse kompenseerimiseks, eriti soojas ruumis, võib anda fütolambiga lisavalgust. 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes Kuna alpikann vajab kõrget õhuniiskust (60-80%), siis tuleks küttekeha lähedusse teda mitte panna. Õhuniiskuse tõstmiseks võib poti asetada veega täidetud alusele, millel on kivikesed või panna veega täidetud anum taime lähedusse. Vältida tuuletõmmet ja järske temperatuuri muutuseid. Suvel võib viia õue poolvarjulisse kohta. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks lehemuld, sõnnikumuld, turbamuld, mättamuld ja liiv. Samuti sobib segu:
kontrolljalg. 2) Iminappade ebakvaliteetne töö. Vahetada iminappade kummid või süstemi kulunud osad, kontrollida tuleb nende puhtust ja kvaliteeti, vajadusel puhastada neid. Kõrgus tuleks iminappadel reguleerida nii, et kummid puudutaksid õrnalt pealmist poognat. Kontrollida iminappade liikumise ja vaakumi tekkimise sünkroonsust. Vajadusel parandada vead. 3) Paber on laetud staatilise elektriga Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega. Võimaluse korral paigaldada suruõhukanalisse ionisaator staatilise elektri neutraliseerimiseks. 4) Poognad on külgede puhastamisel või lõikamisel kokku kleepunud. Tuleks teritada lõikamismasina nuga ja poognad uuesti lahti lüüa, kontrollides, et poognad et poognad ei oleks enam kokku kleepunud. Ebaõige poogna eraldamine paberivirnast
Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- ...
tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem kraadi. Mida on sademete tekkeks vaja? Sadama hakkab siis, kui veepiisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskeks, et enam õhus ei püsi. Milline seos on õhuniiskusel ja sademetel? Mida rohkem on sademeid, seda rohkem on õhuniiskust. Õhuniiskus on sademetega otseselt seotud, kuna õhuniiskus on mingil hetkel maha sadanud sademed, mis temperatuuri mõjul aurustuvad ja tekitavad õhuniiskuse. Aurustuvad sademed e õhuniiskus koguneb osaliselt uuesti sademeteks. Miks udu on suurlinnas tavalisem kui väikelinnas? Sest suurlinnas on rohkem tehispinda, mille pealt vesi ei imendu maapinda vaid aurustub. Suurlinna tänavatel on temperatuur kõrgem, kuna seal on rohkem liikumist, majad õhkavad
Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS
Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil. Samblikud kasvavad maapinnal, puutüvedel ja -okstel, kivide pinnal ja pragudes ning vanadel kändudel. Meil esinevad samblikud enamasti nõmmemetsades maapinnal.
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese
13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. 2. Vedelikel on sarnaseid omadusi gaaside kui tahkistega. Vedelikud on raskesti kokkusurutavad. Vedelikud on tihedamad kui õhk. Nad voolavad. Molekulide soojusliikumine vedelikes erineb gaaside omast. Vedelikus liiguvad molekulid
lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained). Väävlishape H2SO3 Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka. Saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees. Vesilahuses SO 2 molekulid seostuvad vee molekulidega, moodustades väälvlishappe.
üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkomponendi, mille tagajärjel hukkub kogu taim. Sümbioos Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi samblikud on harmoonilise kooselu sümbol, on samblikus peremeheroll seene käes. Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. Ehitus Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.
Teravilju ohustab parasiteerivad roosteseened, nõgisseened. Ühed neist muudavad teriste sisu eosmassiks(kõvanõed) ja teised, lendnõed, katavad õisiku eostega. Torikulised mädandavad puid ja kände. Alustavad südamikust. Majavamm lagundab palke. Et puitu kaitsta, peaks kasutama kemikaale. Samblik(maismaaorganism)koosneb erinevatest organismidest. Keha nagu tallus, koosneb seeneniitide põimikust ja rohevetikatest või sinikutest. Seeneniidid imevad õhuniiskust ja mineraalaineid. Kooriksamblikud(80%) on siledad või teralise koorikuna. Nt kaartsamblik, mis kasvab kividel ja kaljudel. Lehtsamblikel on lehe- või plaadikujuline tallus, jaguneb servades hõlmadeks(seinakorp)Põõsassamblikud(pikk habesamblik, Alpi-põdrasamblik, kollane lõhnasamblik) Samblikud paljunevad vegetatiivselt. Samblikuid on kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks, sest need kasvavad aeglaselt ja vanaks. Eritavad ained, mis murendavad kivimeid
ning neid ka kasutatakse teepuru valmistamiseks. Noored lehed ja õrnad pungad on kaetud hõbedaste ebemetega. Teepõõsa õied on valget või roosat värvi, lõhnavad, üksikud või 2-4 kaupa kobaras. Teepõõsast on kaks varianti :Hiina tee ja assami tee. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3oC. Mõlemad liigid vajavad kõrget õhuniiskust ja regulaarseid sademeid. Noori taimi kasvatatakse ette külvipeenras ning istutatakse siis istandusse. Uutest rajatud istandustest võib üldiselt hakata regulaarselt saaki koristama alates kolmandast aastast, subtroopilistes vöötmetes alates viiendast aastast. Seda tehakse põhilistes kasvatuspiirkondades käsitsi, masinaid kasutatakse ainult pinnase harimiseks ja transpordiks. Parimate teesortide jaoks võetakse ainult pungad ja kaks ülemist lehte
Nõgiseen (mürgine), Jahukasteseen(mürgine), majavamm(kahjustab pitu, lagundades) auster servik (söögi seen). 6. Mis ülesannet täidab seenejuures ehk mükoriisas, seeneniitide põimik? V: Seeneniit annab taimejuurele vett ja mineraalaineid, taimejuur annab seeneniitidele orgaanilisi anineid, 7. Mis ülesannet täidab taimejuur?(vaata tv 26) V: 8. Mis ülesannet täidab sambliku talluses, seeneniit ja vetikas? V:Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust, nii talletavad and vetikate jaoks vett. Seeneniidid varustavad vetikaid ka mineraalainetega: nad eritavad ainet, mis muudavad kivimites ja tolmukukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Seeneniidid ise saavad eluks vajalikke organnilisi ühendeid vetikatelt, kes neid fotosündeesil toodavad. 9. MIllised samblikud, on õhusaastuse suhtes kõige tundlikumad? V: Pöösassamblikud. 10. Mis tingimusi vajavad samblikud kasvamiseks?
aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded: m (lahus)g m (aine)g 100g X g X = [100*m (aine)] : m(lahus)
Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk, mida veeaur avaldab üksinda. Suhteline e relatiivne niiskus näitab, kui kaugel on veeaur küllastunud olekust. Õhu veesisaldus sõltub temp-st mida madalam temp, seda vähem õhuniiskust. Kastepunkt-õhuniiskus saab võrdseks küllastunud niiskusega(??) sublimatsioon on tahke keha aurumine. Nii tekivad lõhnad-alati leidub mõni osake, mis end lahti rebib. Gaas muutub otse tahkeks-härmatumine(peab olema õige rõhk ja temp) rekristallisatsioon - aine olek ei muutu, aga muutub faas(aine molekulide paigutus muutub)Jää rõhku muutes muutub ka tema struktuur ja omadused. Amorfses kehas pole rekristallisatsiooni, sest amorfsel kehal puudub kristallstruktuur
Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse erinevate seadmete näitude omavahelisel võrdlemisel ning meetodite kogenud kasutamisel." /2/ Kasutatakse mitmesuguseid elektrilisi niiskussisalduse mõõtjaid /3/: · nõeltega niiskusmõõtja, millega saab lisaks veel mõõta õhuniiskust ja temperatuuri Foto 1 /3/ · elektroodidevaba niiskusemõõtja Foto 2 /3/ · Logger ehk inglise keeles ,,data logger"/4/- võimaldab mõõta ja salvestada niiskust ja temperatuuri materjali sees ja ruumis sees. Foto 3 /4/ Kasutatud kirjandus: 1. Puitkonstruktsioonid konspekt, E. Just, 2008 2. http://mycology.ee/images/upload/bzmga4d90960392741_Pilt.pdf 3
Ghana 1.Riigi asukoht: 2.Riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine: Demograafilise ülemineku etapp: Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Sündimus(kordaja): 26,99/1000inimese kohta. Suremus(kordaja): 8,57/1000inimese kohta. Loomulik iive: 1,787% Eeldatav keskmine eluiga: 61,45 sünni hetkel. Keskmine vanus: 21,4% Laste arv naise kohta: 3,39% Haridustase Kirjaoskuse tase: 15 aastased ja vanemad oskavad lugeda ja kirjutada. 57.9% rahvastikust. Keskmine kooliskäimise aeg:10-11aastat. 3.Riigi või regiooni asustuse analüüs Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troo...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS EMT KÜSIMUSTIK II Töö autori nimi: Jaanus Kiil Kursus:EMT 2018 1.Mis vahe on kutsehaigusel ja tööst põhjustatud haigusel? Too näiteid. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri. Kaevanduses töötavatel läbindajatel, kes tegelevad puurmasinaga tekkib kutsehaigus. St. käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Kiirabi töötaja torkab ennast kogemata süstlanõelaga, millega enne on manustanud ravimit patsiendile, kes põeb C hepatiiti. 2. Millised võiksid olla EMT töökeskkonna optimaalne õhutemperatuur, õhuniiskus ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb p...
Sest on poorne materjal, kuid samas talub niiskust ega murene. 6. Mis on poorbetooni toormaterjalid? Tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. 7. Mis on poorbetooni eelised? Ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. • Vähendab konstruktsiooni kaalu. • Väiksemad transpordi- ja paigalduskulud. • Parem töödeldavus. • Head soojusisolatsiooni omadused. • Vastupidav külmumistsüklitele. • Laseb õhuniiskust läbi. • Võrdlemisi hea vastupidavusega. • Hea tulekindlus. • Ei mädane. • Ei karda niiskust. 8. Miks on poorbetooni niiskus peale paigaldamist väga kõrge? Ehitusprotsessi käigus plokkide niiskus suureneb veelgi ilmastiku ja liimis oleva vee tõttu, ja jõudes kuni 40%-ni kaalu järgi. • Väljakuivamine võtab aega - 2 kütteperioodi. 9. Kus kasutatakse põhku ehituses?
Palksein on nagu ,,kolm ühes" palgi konstruktsioonilistele omadustele lisandub puidu soojapidavus ja atraktiivsus viimistlusmaterjalina. See ongi põhjuseks, miks paljud inimesed väga soovivad igal juhul palkseina ehedaks jätta kattes seda vaid mõne tooniva puidukaitsevahendiga. Soojustamisel hindavad kõik parimad palkmajategijad töös vaid loodusele sõbralikumate materjalide kasutamist. Looduslikud materjalid on allergiavabad. Sobilikud on need materjalid, mis suudavad taluda õhuniiskust ja ei tekita klieefekti. Näiteks: Tselluvill, mida on puistevillana teistest keerulisem kasutada. Tegu on looduliku, taaskasutatava materjaliga. Ca 82 % ulatuses kasutatakse tema tootmiseks vanapaberit. Tselluvill nii seob, kui vabastab niiskust, olles sellega puidu sarnane. Ta on tulekindal, heli isoleeriv ja soojapidav. Kivivill 92-99 % kivivilla mahust moodustab õhk, seega on tagatud hea soojusisolatsioonivõime.
aastaaegade lõikes. Muutused on tihedalt seotud temperatuuriga ja omavad suurt tähtsust kliima kujunemisel. 4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed
v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape. ● Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. ● Veest kaks korda raskem ● Vees hästi lahustuv, eraldub palju soojust ● Kontsentreeritud väävelhape on raske õlitaoline vedelik, mis seob tugevalt õhuniiskust. ● Värvitu ja lõhnatu. ● Tihedus 1.84 g/cm3 Reaktsioonid • Reageerib põhjadega, mis annavad vastava sulfaadi, nt: CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O H2SO4 + CH3COONa → • Reageerib metallidega, tekib sool + H2 • Reageerib mittemetalliga, nt: C + 2H2SO4 → CO2 + 2SO2 + 2H2O • Reageerib NaCl´iga Saamine Vääveldioksiid SO2 oksüdeerub õhuhapniku toimel pikkamööda vääveltrioksiidiks SO3
*taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa
Automatiseeritusel võib olla mitmeid tasemeid näiteks on ladusid, kus on kõik automatiseeritud ning inimese osatähtsus on väga väike aga on ka ladusid, mis on ainult osaliselt automatiseeritud. Kliimakontrolliga laod on laod, kus käsitletakse väga mitmeid erinevaid kaupu kaasaarvatud kaupu, mis vajavad erilist käsitlust. On olemas külmlaod, kus saab hoida tooteid, mis vajavad jahedat temperatuuri. Laod, kus saab kontrollida õhuniiskuse taset. Kaubad, mis vajavad kindlat õhuniiskust on näiteks lilled või väga tundlikud arvutiosad. Konsolideerimislaod peavad olema võimelised vastu võtma, ladustama, korjama/komplekteerima ja väljastama väga mitmekesist kaupa erinevatelt varustajatelt. Kaupade mitmekesisus ja liikumiste intensiivsus on põhjuseks, miks sellised laod on üldotstarbelised, multifunktsionaalse paigutusskeemi ja seadmetega, kergesti ligipääsetava ladustamiskohtadega ning mitmete laadimisrampidega. Lao toimimise eelduseks on hea
SAIA MUUTUMINE ERINEVATES TINGIMUSTES SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Saia muutumine erinevates tingimustes" annab lugejale ülevaate saia muutumise protsessidest erinevas keskkonnas. Töö ülesandeks on vaadelda, et millisel niiskustasemel muutub sai kõige kiiremini. Hüpoteesiks püstitan, et sai, mis on vähe niiskes õhus, kuivab kiiremini. Ning sai, mis on kilekotis, läheb hallitama. 1. SAI Perenaise sai, mis on ostetud 7. aprillil, sisaldab endas valge nisujahu, vett, taimset õli, suhkurt, pärrmi, keedusoola. Sai on tavaliselt valget värvi või kreemjas. Värske sai on veniv ning elastne. Üks tähtsamaid nisujahu omadusi on gaasitekitamise võime. Pärmitaignas käärivad suhkrud. Käärimisel eraldub süsihappegaas, mis kobestab tainast. Taina käärimisel paljunevad pärmiseened ja kääritavad suhkruid. Seetõttu suureneb taigna maht. Käärimiseks on soodsaim temperatuur +25°C 1.2 Saia kõvenemine ning selleks vajav olev keskkond Saias olev...
põsimagnetites. Siirdemetallide hüdroksiidid on reeglina raskesti vees lahustuvad erineva värvusega tahked ained, nõrkade aluseliste omadustega.1)raud(II)hüdroksiid on ebapüsiv, õhuga kokkupuutel oksüdeerub raud(III)hüdroksiidiks. 1)raud(II)sooladest on tähtsaim raud(II)sulfaat,mis tahkel kujul on kristallhüdraadina-raudvitriolina. Seda kasutatakse taimekaitsevahendina. 2)raud(III)sooladest on kasutatavaim raud(III)kloriid, mis imab energiliselt õhuniiskust ja kasutatakse vasktrükiplaatide töötlemiseks. Rauaühenditel on suur tähtsus eluslooduses.rauaioonid kuuluvad vere hemoglobiini koosseisu. Rauaühendeid vajavad ka taimed, raua puudumisel pidurdub klorofülli teke. Vasesooladest on tuntuim vaskvitriol e vasksulfaatvesi(1/5).Kasutatakse taimekahjurite tõrjeks. Üks ilusamaid vase mineraale on roheline poolvääriskivi malahhiit.sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnale tekkiv hallikasroheline paatinakiht(vanade kirikute tornidel).
Temperatuur - 18-24 kraadi, talub lühiajaliselt kuni 15 kraadi. Muld - Kergelt happeline. Ümberistutamine - Paari aasta tagant. Juurestik ei tungi sügavale, seepärast valida lai ja madal pott. Väetamine - Apillist augustini nõrga väetiselahusega Iga 2 nädala tagant. Sobib lehtdekoratiivsete taimede väetis. Kastmine - Suvel rikkalikult, talvel tagasihoidlikumalt soovitavalt pehme veega. Mulla Võib pealt katta samblaga, mis pidevalt niiskena hoitakse. Vajab väga kõrget õhuniiskust. Liiga kuiva õhuga Ruumis lehtede servad kuivavad. Alusele ei tohi jätta seisvat vett. Paljundamine - Jagamise teel või pistikuga. Kahjurid - Punane kedriklest. Õied- Õied kevadel või suvel pisikesed , kavaturoosad kuni valged. Lehed-Lehed piklikovaalsed, tumerohelised, pealt punakate triipudega, alt punakad. Osa sorte valkjasroheliste lehtede ja rohelise kuni pruuni mustriga. Koostajad : Merilyn Bergman ja Monika Pallu MJ110
viimistlusmaterjalidega. õhuniiskus ruumis Lubatud 40-60%, inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiridesse, soovitavalt 50-55%. Kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. Kui see on püsivalt kõrgem kui 60-70%, siis levivad hallitused, seened, putukad, suurenevad emissioonid materjalidest. Kui õhuniiskus üle 60% või alla 40%- bakterid, viirused, allergiad. Mitmetel just looduslikel materjalidel on võime reguleerida õhuniiskust ja hoida seda inimestele sobilikus vahmikus. müra, vibratsioon ruumis Oluline inimesele stressi tekitav faktor. Müra on ebameeldiv, häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaoli kahjustav heli. Helil on erinevad vaatenurgad, nädalapikkune linnakeskkonna müra, tänavaliiklus, rongid ja lennumüra. valgustus ruumis Ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. päikese energia kasutamine elektri tootmiseks Päiksepatareid, päiksepaneelid
Teades kastepunkti ja õhu temperatuuri saab arvutada ülejäänud õhuniiskuse karakteristikud. Seetõttu lühidal ilma iseloomustamisel sageli antakse ainsa õhu-niiskuse karakteristikuna kastepunkt. 2. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid ja mõõteriistad. Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe
ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Kaltsium- (kustutamata lubi, reageerib juba külma veega, moodustab kustutatud lubja, vesi võib kuumeneda keemiseni; imab intensiivselt õhuniiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdroksiidmassiks; süsihappegaasi sidumisel muutub karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, põllumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid
Hüdroksiidid on vees raskesti lahustuvad erineva värvusega tahked ained, nõrkade aluseliste omadustega. Hapetega reageerimisel moodustavad vastavaid sooli. Kuumutamisel lagunevad. Raud(II)hüdroksiid on ebapüsiv, kokkupuutel õhuhapnikuga oksüdeerub ta kergesti raud(III)hüdroksiidiks. Raud(II)sulfaat esineb tahkel kujul roheka raudvitriolina (taimekaitsevahendina). Raud(III)kloriid on pruunikas kristalne aine, väga hügroskoopne, imab energiliselt õhuniiskust (vask trükiplaatide töötlemiseks, ninaverejooksu peatamiseks). Raud(III)soolad hüdrolüüsivad vesilahuses tugevasti. Rauaühenditel on suur tähtsus eluslooduses (veres, klorofülli tekkeks).
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub ühtlaselt ning kuivab takistamatult välja. Lubikrohv hingab, seega takistab mädaniku teket krohvitud puitpindadel. Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, seega tagab tervisliku elukeskkonna. 2 KASUTAMINE Kasutatakse erinevatest mineraalsetest ehitusmatejalidest seinte tasandamiseks ja krohvimiseks. Paekivist, dolomiitsest kivimist ja tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks. ETTEVALMISTUD TÖÖDEKS
(KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda). · Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina. · NaHCO3 (söögisooda) kasut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
