Pikaajaliste võlakohustuste Возврат долгосрочных долговых обязательств в tagasimaksed järgmisel perioodil следующем периоде Konverteeritavad võlakohustused Конвертируемые долговые обязательства Kokku Всего 13. Võlad ja ettemaksed Предоплата покупателей за товары и услуги Võlad tarnijatele Долги поставщикам Võlad töövõtjatele Долги работникам Maksuvõlad Долги по налогам
ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000
VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522 Saadud ettemaksed 501 840 284 145 307 397 Lühiaj
immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku Lühiajalised eraldised Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused : Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ; Konverteeritavad
........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad........................................................................................................................... 21 5. OMAKAPITALI ARVESTUS........................................................................21 5.1 Tulude ja kulude arvestus............................................................................................ 22 .............................................................................................................................23 6. ARUANDLUS...
145. tulumaks - подоходный налог 146. turustuskulud - маркетинговые расходы 147. töötuskindlustus - страхование по безработице 148. töövõimetusleht - больничный лист 149. usaldusväärsus - надёжность 150. valdkond - сфера деятельности 151. valmistoodang - готовая продукция 152. vara - имущество 153. varu - запас 154. viivis - пени 155. võlad ja ettemaksed - задолженности и предоплаты 156. võlad tarnijatele - задолженность поставщикам 157. võlad töövõtjatele 158. võlaõigusseadus -обязательственно-правовом закон 159. võlausaldaja - кредитор 160. võlgnik - должник 161. väärtpaberid - ценные бумаги 162. väärtus - ценность 163. välistama - исключать 164. väljaõpe - обучение 165
ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali ol...
14.Kinnisvarainvesteeringud tuleb alla D-Kulud 7 000 K hinnata 7000 Kinnisvarainvesteering 7 000 15.Aktsiakapitali sissemaksmisel kajastatakse ta eurodes tehingupäeva kursi järgi ja hiljem ümber ei hinnata kursimuutusega hinnatakse õmber vaid monetaarsed varad ja kohustused (so raha, nõuded, laenukohustused, võlad tarnijatele jne.) 16.Kasumi eraldamine reservkapitali D-Jaotamata kasum K-Reservkapital 100 100
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
4.4.Varade käibekordaja = müügi netokäive / koguvara 2011.a. 147 802/101 581= 1.46 2010.a. 99 312/95 241= 1.04 2009.a. 95 241/120 836= 0.79 Näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu müügi netokäibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. See on üks Nordeconi näitajatest, mis on tõusnud normaalsele tasemele võrreldes eelmiste perioodidega. 4.5.Hankijate võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade kulu/365) 2011.a. 27 403/(147 608/365)= 67.77 2010.a. 17 429/(100 012/365)= 63.61 2009.a. 24 154/(145 883/365)= 60.43 Näitab, mitme päeva jooksul tasume oma hankijatele võlad. Nordeconil on see tõusnud kolme aastaga tervelt nädala võrra. 5.Pankrotitestid 2011 aasta kohta 5.1.Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad -1
22. Ettevõttel on finantstulusid 20 000 kr, müügitulu 50 000 kr, muid äri tulusid 120 000 kr, erakorralisi tulusid 20 000 kr, ärikulusid 20 000 kr, kaubakulusid 5 000 kr, materjali kulusid 3 000 kr, muid tegevus kulusid 10 000 kr, tööjõu kulu 60 000 kr, finantskulu 5 000 kr, Kas ettevõte on kasumis või kahjumis? Paiguta õige sõna õigesse lahtrisse LÜHIAJALISED KOHUSTUSED PIKAAJALISED KOHUSTUSED OMAKAPITAL Pikaajaline võlg Lühiajalised võlad Nõuded ostjatele Aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised finantsinvesteeringud Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus
mehele. Emma igav elu hakkas teda aga nii palju mõjutama , et ta võttis endale armukese. Naine armus Rodolphe. Algselt ei suutnud naine muidugi mehega koos olla , kuna arvas et see pole sünnis. Hiljem ei suutnud naine mehele vastu panna ning hiilis tihtilugu tema juurde. Käis ka tihe kirjavahetus. Charles ei saanud millesti aru. Naine tellis aga kaupmehelt Lheureuxilt kaupu ning ei tasunud talle koheselt sellest tekkisid võlad millest tekksisid suured probleemid. Rodolphe ja Emma plaanisid aga koos minema sõita, kui mees vedas naist alt, mille tulemusena Emma haigestust. Emma käskis oma tagaaia üleskaevata, kuna see oli koht kus nad mehega koos olid aega veetnud. Emma paranedes läksid nad Charles'iga koos teatrisse kohates seal vana tuttavat Leoni, kellel olid ka suured tunded olnud Emma vastu. Mees võttis oma julguse kokku ning avaldas naisele armastust. Emmast ja Leonist said armukesed
aastapäeval. Poolüminal (1963) ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere Ma olen nii mööduv mis tõuseb me vastu tige kurtis tüdruk merele ja läheme läbi mere oi mis ma teen ja muud me ei vaja tuge sa oled igavene ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ma paistan läbi kui sina ja muud me ei vaja tuge kurtis tüdruk aknale kui ühised rõõmsad võlad oi mis ma teen kui ühised rõõmsad võlad kõik näevad mu südant mis üheskoos tuleb meil kesta ma avanen kui sina need ühised rõõmsad võlad kurtis tüdruk uksele neid meri ei saa meilt pesta oi mis ma teen päike astub sisse Tavaline hull ma olen nii väike Vaata peeglisse, kui habet ajad kurtis tüdruk päiksele või huuli värvid. Heida pilk
võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õppelaenud; - liisingud, järelmaksud; - väikelaenud või eluasemelaenud; - trahvid; - viivised, intressid; - üürivõlad jne. Võlanõustaja ongi see spetsialist, kes osutab professionaalset abi, et ennetada neid võlgasid või likvideerida need ja suunata, kuidas tulla toime edaspidi. Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus?
Ökoloogilised globaalprobleemid Mida rohkem me maailmalt võtame, seda suuremaks muutuvad meie võlad ja lõpuks võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi maksma, tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid
3.1 Raamatupidamise võrrand Raamatupidamise võrrand on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem) A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital) KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid
0 0 39600 arveldused a/a isikutega materjal 55500 põhivara D K D K D 500 21800 80 500 80 21800 0 0 420 77300 materjal 14,000.00 Tarnijatele ta 39,000.00 võlad palk D K D K D 39,000.00 64,500.00 77,400.00 17,229.00 64,500.00 0.00 39,000.00 77,400.00 17,229.00 78,500.00 77,400.00 jatele tasumata arved lühiajalised kohustused osakapital
77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3,611 € 8.62% Võlad ja Ettemaksed 9,736 € 23.24% Lühiajalised kohustused kokku 16,025 € 38.25% Pikaajalised laenukohustused 1,192 € 2.85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL Aktsiakapital 15,714 € 37.51% Kohustuslik reservkapital 858 € 2.05% Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum 7,348 € 17.54%
kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel
Näide: ettemaksud pikaajaline kulu. Soetusmaksumuse mahaarvestamine. Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 20XX. a. arvestati kulumit (amortisatsiooni) seadmelt, mille kasulikuks kasutuseaks on määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 25 Soetamisel: D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.- Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: D Seadme kulu 2 000 .- (kasumiaruandesse) K Seadme akumuleeritud kulum 2 000.- (bilansis märgiga deebetis e kontraaktiva konto s t vähendab aktivas materiaalse põhivara maksumust) Aruandeperioodi majandustegevusega äriühingu poolt väljateenimata, kuid aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud (ostjate, tellijate ettemaksed, rentnikult ettelaekunud rendisumma).
Dawesi plaan- laenud saksamaale*Keeld müüa relvi sõdivatele riikidele* jäi kõrvale Hispaania kodusõjast. kuivseadus-keeluseadus alkoholile, soodustas salakauvanduse, kuritegevuse ja seaduste kasvu. Maffia- Al Capone ja Itaalia maffia tõus USA's. b) Suur ülemaailmne majandus kriis nn suur depressioon-1929-1933-- Põhjused: *kaupade ületootmine*Liiga suur laenu koormus*maailma majanduse ebakõlad*Euroopa võlad USA'le jm.*puudus riiklik sekkumine ja sotsiaal toetused *õidused olid kärbitud * kriis põlumajanduses vene vili tolmutormid. uus kurss e. ''new deal''- miinimum palk* kotroll panganduse üle* riiklikud tööd* sotsiaaltoetused* töötuabiraha, vaesus toetus* toetused põllumajanduses Demokraatia kriisi põhjused ja avaldumine-Demokraatlike traditsioonide nõrkus*liiga
lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K Saldo-väljamaksmata töötasu Palga analüütilist ehk isikulist arvestust peetakse isikukonto kaartidel. Ülesanne
Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused 12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud Kokku 18. Lühiajalised eraldised 19. Muud tulevaste perioodide ettemaksud tulud
Piiramatu kasutusajaga põhivara on: maa, kunstiteosed ja raamatukogud. KOHUSTUSED Bilansis kajastatud kohustused on aruandeperioodil või varasemal perioodil tekkinud võlg, mis tõenäoliselt nõuab varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata. LÜHIAJA LISED KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused esinevad bilansis kaheksa põhirühmana: 11. Võlakohustused 12. Ostjate (tellijate ) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 14. Mitmesugused võlad 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Bilanss, kasumiaruanne 2 Triin Muulmann 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajaliseks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem.
Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 2,400 € 6% 3,620 € Võlad ja Ettemaksed 9,722 € 24% 12,409 € Eraldised 216 € 1% 0 € Lühiajalised kohustused kokku 13,270 € 32% 16,701 € Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1,222 € 3% 782 € Muud pikaajalised võlad 1,420 € 3% 1,968 € Pikaajalised kohustused kokku 2,642 € 6% 2,748 € KOHUSTUSED KOKKU 15,912 € 39% 19,450 € Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15,714 € 38% 15,714 € Kohustuslik reservkapital 1,219 € 3% 1,277 €
a) 90 000.-; b) 70 000.-; c) 30 000.-; d) 55 000.-; e) Miite ükski eelpool toodutest. 18. Raamatupidamiskirjend ei pea sisaldama: a) Majandustehingu kuupäeva; b) Andmeid tehingu osapoolte kohta; c) Majandustehingu lühikirjeldust; d) Algtokumendi numbrit ja nimetust: 19. Ettevõte ostis kaupa arvega (maksmine toimub hiljem). Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne: a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad K Tulevaste perioodide kulu d) D Võlad tarnijatele K Kaubad 20. Raamatupidamise dokumente peab säilitama: a) 6 aastat; b) 7 aastat; c) 10 aastat; d) Firma kogu eksisteerimise aja jooksul 21. Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses:
BILANSISKEEM: Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem. Paberi peal on olemas. BILANSS: AKTIVA PASSIVA Käibevara: Lühiajalised kohustused: Pangakontol 70000 Lühiajalised pangalaenud 15500 Deebitorid 16300 Võlad hankijatele/tarnijatele 19000 Muud nõuded 1030 Võlad töövõtjatele 0 Kokku 87330 Kokku 34500 Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030
ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest.
Prognoos 2011. aastaks on 6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega . 7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta Võõrkapital Lühiajalised Pikaajalised kohustused kohustused Võlakohustused Võlakohustused Tuletisinstrumendid Sihtfinantseerimine Eraldised Muud võlad Sihtfinantseerimine Võlad tarnijatele ja muud võlad Kokku Kokku Kokku võõrkapital Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Riskimaandamise reserv Jaotamata kasum Perioodi kasum Kokku omakapital Analüüsin väljavõtet aritmeetilise keskmise leidmise teel. Seega liidan kõik passivas olevad summad ning jagan nende koguarvuga .
Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma kreeditorile teatud summa). Kohustused jagunevad: • lühiajalised kohustused. Lühiajalise kohustusena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Lühiajalised kohustused on näiteks: lühiajalised laenud juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt, võlad tarnijatele, ostjatelt saadud ettemaksud, maksuvõlad, võlad töötajatele jne; • pikaajalised kohustused
Põhivarad (Long-Term Assets) (Short-Term Liabilities) Finants.-tegevus Akum. depr. - seadmed Akum. depr. - Omaniku (Accumul. mööbel Võlad tarnijatele Palgavõlg Ettemaks ostjatelt finantseering Seadmed Depr. - Mööbel (Accumul. Depr. (Accounts (Salary (Unearned Service (Owner's (Equipment) Equipm.) (Furniture) - Furniture) payable) payable) revenue) capital)
. : TD/TA - (Total debt to total assets, üldine võlaskordaja) TD / TA = ,(10) . , . , , , , , . , , , , o, , . , , . , . 0,5.10 10 . ( ? ) « », 1997 (.321-322) 17 DER - (Debt equity ratio, võlad omakapitali suhtes) DER = ,(11) 1, . , , . . , , .. - . 1.11 2.5 , . , . , : , , , ? , . , , , . 11 http://www.finanalis.ru/litra/?leaf=k_fu.htm . 18 , , . , , ,
Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss
Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
ning Emma armub üha rohkem Rudolphisse. Ta laenab raha, et osta Rudolphile kalleid kinke ja veendudes, et ühel päeval nad lahkuvad koos ja võtavad väikse Berthi endaga. Peagi tunneb Rudolph kurnatust Emma kiindumuste ja tähelepanu üle ning ta otsustab Emma maha jätta. Emma süda murdub ning ta haigestub ja peaaegu sureb. Samalajal kui Emma taastub, vaevleb Charlie finants probleemides, ta võtab laenu, et maksta tagasi Emma võlad ja et maksta ta ravimite eest. Siis otsustab ta võtta Emma endaga ooperile Roueni linna lähedusse. Seal kohtavad nad Leoni. See kokkusaamine süütab aga Emma ja Leoni vahel uuesti armastuse, ja nende vahel puhkeb uus armuafäär. Emma hakkab salaja Rouenis Leonil külas käima ning sammuti jääb ta aina suurtematesse võlgadesse laenuandja ees, kes üüratult suuri intresse küsib. Ta muutub hooletuks ka oma armuafääris Leoniga. Selle tulemusena
Riiklike toetuste väljamakseks saadud summad 3 611 8,43% 2 400 Võlad ja Ettemaksed 9 832 22,95% 9 722 Eraldised 0 0,00% 216 Lühiajalised kohustused kokku 16 201 37,82% 13 270 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused 1 326 3,10% 1 222 Muud pikaajalised võlad 759 1,77% 1 420 Pikaajalised kohustused kokku 2 084 4,86% 2 642 KOHUSTUSED KOKKU 18 285 42,68% 15 912 Omakapital Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital Aktsiakapital 15 714 36,68% 15 714 Kohustuslik reservkapital 858 2,00% 1 219
Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid üsna vähe. Ilmselt pole sa sellele kunagi mõelnud. Aga tasuks mõelda küll, siis sa peaksid inimesteks ka neid õnnetuid, kellel pole läinud nii hästi kui sinul. Aga mis on siis need põhjused miks inimesed kodutuks jäänud on ? Kodutuse peamisteks põhjusteks on töötus, pikaaegne majanduslik kitsikus ning pere- ja ühiskondlike sidemete puudumine. Kaasa- aitavateks faktoriteks on vähene haridus ja võlad . Mitmed kodutuks jäänud on kannatanud raske haiguse või koduvägivalla käes. Kodutuse põhjuseks võivad vaimne puue või psüühikahäire ning alkoholi- ja narkosõltuvus. Majanduskriisis ähvardavad võlad paljusid peresi kodust ilma jäämisega. Kuigi vähesed vaesed jäävad kodutuks, on kodutud siiski vaesed.Kodu kaotus mõjub inimese väärikusele Olukorrast iseseisvalt välja rabeleda ei suudeta, sest sageli puuduvad selleks oskused ja tahtejõud. Suur
Tihti rikutakse ära noore ja hakkaja ettevõtja motvatsioon ja algatusvõime läbi erinevate probleemide, millega vastne ettevõtja ei oska arvestada. Võib tulla ette olukordi, kus ettevõtjat ümbritsevad inimesed kasutavad ära kogemuste puudumist ning sellega seoses võivad tekkida ülemääraselt suured väljaminekud ja mõtetud kulutused. Ei pruugita päris hästi aru saada kuidas tuleb rahasse suhtuda ja iga penni pärast võidelda ning seoses sellega tekivad olukorrad, kus võlad on kerged tulema. Võlad kui sellised on väga ohtlikud ja need võivad halvata kogu tegevuse. Kõige valusam on olla võlgu riigile, sest neil on kõige suurem õigus ja voli blokeerida pangakontosid või piirata ning halvata erinevaid tegevusi. Seoses sellega ei ole raha laekumise korral võimalik seda kasutada vajaminevate toodete ostmiseks, edasimüümiseks või ümbertöötlemiseks. Sellistes vaakumites
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
Common stock põhiaktsia Auditing revideerimine Conservatism konservatism AVCO (average cost) keskmine hind Consideration arvamus, delikaatsus Consistency järjekindlus B Consolidation stabiliseerimine Bad debts suured võlad Contribution toetusmaks, annetus Balance Sheet varabilanss Controllable costs kontrollitavad kulud Conversion cost realiseerimiskulu Depreciation väärtuste vähenemine, devalveerumine Convertible loan stock muudetav laenuaktsia Direct costs otsesed kulud
180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid
tulundusühistu. Isiklikult olen kuulnud ja kokku puutunud ainult FIE, osaühingu ja aktsiaseltsiga. Füüsiline isik on iga inimene. Füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIE-na võib tegutseda meist igaüks. FIE pakub tooteid ja teenuseid iseenda nimel. FIE olemise eeliseks on see, et saab ise olla peremees. FIE ks olemise miinuseks on minu arvates see, et kõige eest tuleb ise vastutada, kõik ettevõttega seotud kohustused ja võlad on FIE enda vastutusel. Samuti on miinuseks ka see, et FIE raha saamise võimalused on piiratud tema enda säästude ja laenuvõimalustega. Täisühing on aga piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või omavalitsus. Täisühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes vara eest vastutavad ühingu kohustuste eest oma varaga. Täisühingu üheks
turuhindades. Lõpptabimine kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele. Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda. Must turg kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP. Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit. SKP kulutused: Eratarbimine kaupade/teenuste ostmine Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised
8. Talupojad said liikumisvabaduse 9. Loodi talurahvakogukonnad ja valiti kogukonnavanemad 18. saj lõpus ja 19. sajandil loodi palju vallakohtuid, et aidata mõisnike õigusemõistmisel. Need tegelesid hooletute peremeestega, vaeslaste eeskostega ja sulaste ja teenijate palgaprobleemide lahendamisega, lahendasid talupoegade tsiviilasju ning reguleerida kogukonnaliikmete majandus-ja tüliküsimusi. Pärisorjuse kaotamise järel talurahva majanduslik olukord halvenes, sest kasvasid võlad mõisale ja kogukonnale. 1830.- 40. olid eriti rasked, sest maad laostasid ikaldused ja kasvas näljahäda. 1840. alguses kasvas kuulujutt, et Lõuna-Venemaal jagab keiser maad ja seal saab talusid pidada. Need paisusid üle rahutusteks, mis lämmatati vägivaldselt. 1845. aastal sai alguse uus talurahvaliikumise laine. Riia vene õigeusu kiriku piiskop Filaret levitas kuuldusi, et kõik Vene õigeusku üleminejad saavad maad ja vabanevad mõisaorjusest. Liivimaal
Lisaandmed: Valdur on 63-aastane, ta on pensionär ja tal ei olnudki võimalust liituda kogumispensioni süsteemiga. Valduril on esitatud avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel. ·kinnipeetava tulumaksu arvutamine (790 144) x 0,21= 135,66 eurot ·väljamakstav summa 790 135,66 = 654,34 Riiklikku vanaduspensioni saava isiku töötasult ei arvestata töötuskindlustusmakset. Töötasu arvestamisel koostatavad lausendid: Töötasu arvestamine D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Sotsiaalmaksu arvestamine D Sotsiaalmaksu kulu K Sotsiaalmaksu kohustuus (Maksuvõlad) Tööandja töötuskindlustusmakse arvestamine D Töötuskindlustusmakse kulu K Töötuskindlustusmakse kohustus (Maksuvõlad) Töötasu maksmisel üksikisiku tulumaksu kinnipidamine D Võlad töövõtjatele K Üksikisiku tulumaks (Maksuvõlad) Töötasu maksmisel töötaja töötuskindlustusmakse kinnipidamine D Võlad töövõtjatele
Eugène Henri Paul Gauguin Üks prantsuse tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnike Sündis Pariisis Ema Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik Lapsepõlv Peruus Merekaubandus ja Prantsuse merevägi Börsimaakler Camille Pissarro Kiire areng Aastail 1882-1888 mitmetel näitustel. ,,Kollane Kristus" KUNSTNIKUTEGEVUS 1884.a. Kopenhaagen Vincent van Gogh, sügav depressioon Aafrika ja Aasia kunst Sümbolism Pon-Aven´i kunstnikering 1891.a. Suured võlad, otsustas hüljata Euroopa Tahiti 1893 Pariisi erinäitus Siirdus Markiisaartele. 3 kuud vanglakaristust ja rahatrahv Muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist LOOMING Maalikunstiga hakkas tegelema alles 38-aastaselt Eksperimenteerimine cloisonnisme´ga Käsitlusviis on pinnaline, tugevad kontuurid Värvid, tugevad kontrastid Eesmärgiks olid vaataja lummamine Polüneesia saarte rahvakunst Protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’le, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehniks. tööstusriigisks 3
hoitavad finantsinvesteeringud); ja 4. varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näit. lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (näit
Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei töödanud juristina *15.aastaselt oli kirjavahetuses Evelinega, kellega hiljem abiellus *Lõi enda trükikoja, mis läks pankroti. Tal olid suured võlad terve elu. *Töökas kirjanik, algus ei olnud talle lihtne *74 romaani ja väljamõelnud umbes 2000 tegelast *Saab tuua paralleele tema enda ja tegelaste elude vahel. Pikk ettevalmistus- edu- kiire alla käik ja hääbumine. LOOMING: *1834 “Isa Goriot“ *1841 „Inimlik komöödia“ Mitte keegi ei kujuta rahavõimu ühiskonnas paremini kui Balzac. Emile Zola (1840-1902) *sündis Pariisis *pere väga vaene *realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja *abiellus 2 korda, 2 last
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
