Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smithsoniga. Naine jäi haigeks ning suri 1854. aastal. Peale seda abiellus taas, kuid naine suri. Tema ainus poeg hukkus merel. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia).
vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes. Paljudel liikmesriikidel on momendil riigivõla intress lähenemas 12% mis on väga suur. Näitena võib tuua Kreeka ja probleem aina süveneb, kuna igal aastal kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Hetkel on IMF laenupaketi võtnud vaid Kreeka ja Iirimaa kuid tundub, et seda teed läheb ka Portugal ja Hispaania. Nende riikide võlad suudetakse veel katta kuid kui abi läheb vaja veel Itaalial, mis ilmselt juhtub, siis on lood kehvad. Tegelikult on Euroopa liidus seisud väga kehvad ja osad riigid on maailma majanduses kuulutatud juba maksejõuetuks. Ühtseid põhimõtteid on momendil keeruline ellu viia, kuid alles nüüd saadakse aru selle vajadusest.
Heas pooles on see, et Eestit toetatakse ja rahastatakse palju kuid minu arvates on Eestil ESM-iga liitumine kahjuks. Esiteks Eesti põllumehed peavad hakkama saama palju väiksema toetusega, kui teiste riikide põlluharijad. Teiseks ei meeldi mulle, et Eesti peab toetama riike, kes elasid üle oma võimete ja nende palgad on suuremad kui meil. Toome näiteks Kreeka ja Eesti miinmum palga võrdluse, Eesti miinimum palk on 278 kuid Kreekal, kellel on suured võlad ning miinimum palk 877 . Minu arvates oli Eestil euroga liitumine kasulik, sest koos EL astumisega oleme me endale selle kohustuse võtnud ja uutele liikmetele siin erandeid ei tehta ning majanduslikus plaanis on see kahtlemata kasulik. Kuid miks nii? Esiteks on positiivne mõju tänu välisinvesteeringutele, mis kutsuvad siia jõukaid investoreid, kes loovad uusi töökohti ning pakuvad Eesti rahvale tööd. Teiseks on positiivne hindade ja palkade läbipaistvus ja kergem
· intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajaline kohustis ehk lühikohustis on selline kohustis, mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli (sõltuvalt sellest, kumb on pikem) jooksul [2 : 297]. Lühiajalised kohustused jagunevad: · laenukohustused; · võlad ja ettemaksed; · sihtfinantseerimine; · lühiajalised eraldised [8 : 37]. 7.1.1 Laenukohustused Firma poolt võetud kuni üheaastase tähtajaga laenud on lühilaenud. Laenuga seoses tuleb firmal lisaks laenu põhisummale tasuda ka intressid ja kajastada intressikulu [2 : 299]. Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad; · pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil; · konventeeritavad võlakohustused [8 : 37].
.......... 15 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud.......................................................................... 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd..
Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600 Dividendivõlg 0 28,000 Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920
Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 4 Pank Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu. Ettevõttele avatud pangakontosid ehk arveldusarveid nimetatakse ettevõttes arvelduskontoks. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda:
AKTIVA (VARAD) KOKKU 0 124,121 95,663 98,664 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised kohustused Lühiajalised laenud 0 Pikaajaliste laenude lühiajaline osa 28,000 28,000 28,000 Kapitalirendi kohustuse lühiajaline osa 4,000 9,400 Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad sh käibemaksuvõlg Intressivõlad Lühiajalised kohutused kokku 0 28,000 32,000 37,400 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenud 81,806 42,969 14,969 Kapitalirendi kohustused 0 16,000 21,795 Muud pikaajalised võlad
puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse "Rahavood investeerimistegevusest" realt "Põhivara soetamine". Investeeringud on vajalikud ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning kasvatamiseks. · Puhta käibekapitali muutuse leidmiseks tuleb teha natuke arvutusi. Puhas käibekapital = (nõuded ostjate vastu + varud) - võlad hankijatele Kõik puhta käibekapitali arvutamiseks vajalikud näitajad võib leida ettevõtte bilansist. Nõuded ostjate vastu ning varud on toodud bilansi varade poolel käibevara all. Võlad hankijatele on kohustuste poole peal lühiajaliste kohustuste all. Valemisse läheb käibekapitali muutus eelmise aastaga võrreldes, muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Käibekapitali on ettevõttel vaja jooksva müügitegevuse rahastamiseks - osa raha seisab kinni varude all; kuna ostjad
Isegi veedades on öeldud: ,,Lehmast elavad jumalused, lehmast ka inimesed." Usutakse, et lehm on inimesest kõrgem olend, seetõttu on hindude jaoks veiseliha söömine sama halb kui meil inimese liha söömine. Kõige vagamad hindud surevad pigem ise, kui surmavad lehma. Hinduistlikke pühasid on väga palju. Need erinevad nii Indias endas kui ka mujal maailmas. Kõige populaarsem hinduistlik püha on Divali. Sellel päeval sulgevad kaubitsejad oma vanad arved, võlad klaaritakse ning ankendele asetatakse laternad ja küünlad, et jumalanna Laksmi saaks sisse vaadata. Nagu enne sai juba mainitud, hinduism hõlmab väga suurt hulka uskumusi ja rituaale. Mind hämmastab see, et ka tänapäeval jälgitakse väga vanu ja kohati imelikke traditsioone. Kuna see religioon on väga vana, siis pole tegelikult midagi imestada, kombed lihtsalt kanduvad edasi põlvest põlve.
KIIRLAEN Kiirlaen on uudne laenutoode, mis on maailmas eksisteerinud vaid mõned aastad. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aega...
2. Konspekt: riigieelarve 2.1 Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud ületavad kulusid, on tegemist eelarve ülejäägiga. Niisuguses olukorras koostatakse lisaeelarve. 2.3 (ma ei ole kindel kas on selline järjestus, aga see tundub lihtsalt loogiline) 1) ministeeriumid esitavad oma rahasoovid valitsusele 2) eelarveprojekt saadetakse Riigikogusse 3) eelarve lugemine 4) valitsus teeb kärpeid, et eelarve oleks võimalikult tasakaalus 5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine
uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864. aastal sekkub Wagneri ellu Baieri kuningas Ludwig II. Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust.Ta on täielikult Wagneri lummuses ning tasub Wagneri võlad, kingib maja ja aitab teatri ehitamisel. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel. WAGNERI TEATER Wagneri peas küpses mõte ehitada teater, et seal oma oopereid esitada, eriti "Niebelungide sõrmust". Tema teater pidi olema kõige suurem ja moodsam Euroopas. 2000. istekohaga. Teatri avamine oli rahvusvahelise tähtsusega suursündmus kus viibis ka
Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Suurbritanniast eraldus Iirimaa ja Balkanil tekkis Jugoslaavia Sõda tõi kaasa suuri muutusi majanduses: Kõigil riikidel tohutud võlad (peale USA) USAle, väga vähe uut põlvkonda tööealist rahvast, tohutud purustused, rüüstatud alad.
Gaddafi vastu mässama. Gaddafi tuli võimule 1969-ndal aastal, mil Liibüa oli veel üks vaesemaid riike terves maailmas. Gaddafi valitsemisel jõudis Liibüa rikkaimaks riigiks Aafrikas. Liibüa oli saanud tõeliselt tugevaks iseseisvaks riigiks ja seda tänu naftale. Minu arvates saigi Gaddafile hukatuseks see, et ta proovis ajada oma asja ja Liibüa hakkas juba liiga heale järjele jõudma. Liibüa maksis oma viimased võlad Venemaale ära ja sellega olid nad võlaorjusest vabad. See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud. Gaddafi ei lasknud rahvusvahelisi korporatsioone oma naftale ligi ja seega läks tänud naftale tulnud tulu riigi hüvanguks, mitte erafirmadele. Liibüa müüs välisriikidele naftat ja seega oli tekkimas olukord, kus hoopis välisriigid jäävad Liibüast sõltuvusse, mitte Liibüa välisriikidest
Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest tulemustest tooks välja need: tekkis vabariik ning kuninga absoluutne monarhia kaotati. Inimesi
kattekordaja = (2 000 000€-800 000€) / 2 korda = 600 000€ Saame välja arvutada ka kohustused. Võlakordaja (D/A) = võõrkapital (ehk kohustused) / varad kokku Võõrkapital = Võlakordaja * Varad kokku = 1.0 * 2 000 000€ = 2 000 000€ AKTIVA PASSIVA Käibevara Lühiajalised kohustused - Raha ja pangakontod 100 000€ - Muud võlad 600 000€ - Nõuded ostjate vastu 100 000€ Lühiajalised kohustused KOKKU 600 000€ - Varud 1 000 000€ Pikaajalised kohustused 1 400 000€ Käibevara KOKKU 1 200 000€ Kohustused KOKKU 2 000 000€ Põhivara Omakapital - Materiaalne põhivara 800 000€ - Aktsiakapital 0€
Kokku Põhivara 0 0 0 0 0 Kokku aktiva (varad) -106380 -141288 24888 215692 677980 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Võlad ja ettemaksed Võlad kaupade tarnijatele 0 0 0 0 0 Võlad muudele tarnijateale 0 0 0 0 0 Võlad töövõtjatele 0 0 0 0 0 Käibemaks 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0
Kuigi tavaliselt esineb ettevõtetel ka lühiajalisi võlakohustusi, siis antud juhul käsitleme vaid pikaajaliste pangalaenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid järgmistel perioodidel. Raamatupidamisreeglite järgi peab arvestama pikaajalistest intressikandvatest kohustustest välja järgmisel aastal tasutava osa ja panema selle lühiajaliste kohustuste reale. 25. Võlgade ja ettemaksete prognoosimine Lühiajaliste kohustuste all olevad võlad ja ettemaksed sisaldavad üsna erinevaid kirjeid: võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele ja maksuvõlad. Finantsjuhtimises kutsutakse neid spontaanseteks ehk isetekkelisteks kohustusteks, sest nende taga ei ole otseselt finantseerimisotsust, kuna nad tekivad ettevõtte põhitegevuse käigus tekkepõhise raamatupidamise tõttu. Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt:
Maria Lindmäe 12. C ,,Kas Eestit võib pidada heoluriigiks?" Linnalähedases rajoonis asuv armas rootsipunane puumajake koos valge aiaga, mille sees jooksevad rõõmsalt kilkavad heledapäised poisipõnnid, keda jälgib äsja igakuise kopsaka pensioni saanud vanaema valvas silm, mida ei ehi prillid, sest silmaoperatsioon on riigi toetusel edukalt sooritatud. Garaazi ette sõidab Volvo S60, millest peagi astub välja pereema koos imearmsa tõmmu imikuga, kes on 10 kuud tagasi eostatud Somaaliast pärineva abikaasaga, kes elab rõõmsalt ära töötu abirahast. Hingemattev hais bussis number ,,5", mis mõnda aega kodulähedusse enam ei sõida- teed on liialt auklikud. Kahetoaline korter üheksandal korrusel kesk Männikut. Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest ti...
~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik, valimisõiguse laienemine -Versailles' rahuleping&teised rahulepingud kaotajatega, Nõukogude Venemaa(Marksismi edasiarendamine), Euroopa võlad USAle, relvad(mis võimaldasid hävitada tsiviilelanikke) Euroopa tsivilisatsiooni kriis/sõja mõju majandusele/ühiskondlik mõju: töötasu langus; pikad järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid; majandustegevust reguleeris riik,
Me võime kanda kõiki neid ilusaid riideid, kuid tervist me oma kehale osta ei saa. Saame osta ka kõige pehmema madratsi, tekki ja padja, kui mitte head und. Need on kõigest mõningad faktid, sellest, et on ka muid tähtsamaid asju peale raha, mis muudab õnnelikuks. Raha muudab kindlasti inimesi, kas hea poole või halva poole, see sõltub jällegi iseloomust. Osadel inimestel ei saa kunagi küllalt asjadest, rahast, seetõttu hakkavad nad riskima. hasart mänge mängima, siis tulevad võlad, hakkavad asju müüma, äärmisel juhul ka varastama ja sedasi see allakäik algab. Teine pool jällegi käib rahaga ringi hoolikalt ei võta ülepea kaela võlgu. Säästab rohkem. Rahaga tuleks ümber käia hoolikalt ja mitte teha mitte vajalikke otsuseid. Kuigi puru paljas olemine on ka halb. Poleks süüa, juua, ega peavarju ega midagi. Praegu elab Eestus sadu perekondi, alpool vaesuspiiri. Siiski see on paremaks läinud võrreldes 90-ndate või varasema ajaga.
rahul oli. Ta ostis endale järelmaksuga uue korteri , telefoni ja palju muud. Peagi ta mõistis, et palgast ei jätku, et kõike ostetut maksta. Ta võttis sms laenu, mis aitas tal mõned asjad kinni maksta, kuid samas tekitas intresside näol probleeme juurde. Juta pöördus panga poole, et sealt laenu saada, kuid Jutal oli nii palju võlgu, et pank ei usaldanud teda. Varsti hakati tema korterit asjadest tühjaks tõstma, sest Juta ei suutnud võlgu tasuda. Võlad aina kuhjusid ning Juta ei teinud enam nii hästi tööd ning ta vallandati. Probleemidel ei paistnud lõppu olevat ning peagi tõsteti ta korterist välja, võeti ta auto ja kõik muu. Alguses oli Jutal kõik, mida ta heaks eluks vajas, kuid järgmisel hetkel ei olnud temal enam midagi. See on näide sellest, mis võib juhtuda inimestega, kes võtavad võlgu. Alguses tundub kõik suurepärane, kui saab omada kõike uut ja ilusat. Kuid peagi tekib
Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata. Oma meest ta enam ju ei sallinud. Emma otsustas oma viletsusele ja kannatustele lõpu teha suitsiidi kaudu. See õnnestus kahjuks. Tagajärjed: Kuna lõpuks suri ka Charles, siis oli kõige suurem kannataja proua ja härra Bovary väike tütar Berthe, kes läks elama võõra vaese tädi juurde. Maha jäi ka teisi leinajaid, näiteks Emma isa. 2. Emma soovidest tingitud võlad Põhjus: Proua tahtis väga palju elegantseid riideid ja aksessuaare, eriti siis, kui käis kohtamas oma armukestega. Samuti ka vaipu, kangast mööblile ning kingitusi meestele. Sissetulekut tal endal polnud seega lasi mehel kirjutada volituse, et kasutada kaasa vara. Seda polnud palju ja seetõttu lasi ta varsti endale välja kirjutada võlakirju, mis muudkui kasvasid. Vekslid olid lõpuks nii tohutud, et seda raha polnud kuskilt võtta.
kuna tal pole midagi peole selga panna. Teema arendus: Mees annab naisele raha tualeti jaoks ja naine laenab sõbrannalt briljantkee. Pidu, kee kadumine, kee otsimine. Kulminatsioon: Sarnase kee otsimine juveliiride juurest ja raha kokku ajamine, et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured muutused teinud ja naine kõvasti koduseit täid teinud ning võlad lõpuks makstud said, tuli välja, et laenatud kee oli hoopis võlts. 3. Miks Mathilde kannatas ja millest unistas? Ta kannatas, kuna tundis, et on sündinud peene elu ja luksuse jaoks, kuid sellist elu ta ei elanud. „Ta kannatas oma elukorteri vaesuse, seinte armetuse, sisustuse viletsuse ja mööbliriide inetuse pärast.“ Ta unistas luksuslikust majapidamisest, teenritest, uhketest ruumidest, peenetest roogadest,
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
Meie käitumist mõjutab meid ümbritsev, seega mõjub nähtud vägivald ja kurjus negatiivselt. Mõnel juhul võib see isegi inimese tavalisest vägivaldsemaks muuta. Kuriteod on kahjuks tavapärane elu nähtus, kuid võib jääda lootma, et kuritöö saab oma teenitud karistuse. Kuritegu ja karistus on omavahel seotud ning seetõttu on inimestel kujunenud erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga tagasi karma tasub alati oma võlad. Karmat peetakse õiglaseks ja neutraalseks, ta tagastab nii tehtud heateo kui kuritöö. Näiteks võib röövlit tabada mõni õnnetus või suure südamega heategevuseks annetaja lotoga võita. Tähtis pole mitte teo olemus, vaid põhimõte, et kõik tehtu jõuab kunagi mingis muus vormis tagasi, kas siis karistuse või kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda. Võib juhtuda, et kuritegu jääb karistuseta
TEST 4, TELEFON UND HANDY 1.Argumente * In meiner Klasse hat jeder Zweite ein Handy. * Das ist doch gar nicht so teuer. Eine Telefonkarte für 100 Kronen reicht mir bestimmt im Monat. * Natürlich schalte ich das Handy in der Schule ab. * Der Anruf kostet viel Geld. * Teuerer als ein Festnetztelefon. * Das Handy stört dich, wenn du im Unterricht bist. * Das Handy ist ein Spielzeug. * Die Telefonrechnungen sind hoch. * Ein Handy verdirbt deine Gesundheit. * Das Handy-Battery strahlt schlechte Strahlungen. * Das Handy ist notwendig und sinnvoll. 2. Wortschatz DER DIE DAS Verben Telefonanschluss Telefongesellschaft Telefon telefonieren (ühendus) (firma) Anruf (kõne) Telefonrechnung Mobiltelefon per Telefon/ telefonisch ...
langenud, kel on mingid põhjused miks ta ei saa ka toimetulekutoetust. Koduvõlg hakkab kuhjuma ja tõstetakse välja, seejärel peaks kohalik omavalitsus tagama talle elukoha, aga kui ka kohalikul omavalitsusel võimalusi pole, või on ka kohalikule omavalitsusele võlgu, siis ongi kõik. Ehk siis kodutuks jäämise peamised põhjused ongi töö,rahaliste sissetulekute ja pere ning tuttavate puudumine või siis kuhjunud võlad. Kuidas aidata kodutuks jäänud inimesi? Supipoti ega riietega varustamine kodutuid jäädavalt ei aita. Kodututele vajalikud teenused on Tallinnas enamasti olemas, nagu näiteks öömajad, varjupaigad, supiköögid, kuid eks nende jõudlus on piiratud ja vajajaid on tõenäoliselt rohkem. Pigem tuleks koduta jäämist ennetada, tuleb ise ennast kokku võtta ja võlgadest hoiduda, samas peaksid ka lähedased ja tuttavad inimest aitama, kui näevad, et ta on majanduslikuses kitsikuses
erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Juhul, kui selle põhivara kohaleveoks ja paigaldamiseks tehakse veel täiendavaid väljaminekuid, võetakse põhivara kuni kasutuselevõtmiseni arvele kontol Põhivara soetused: D Põhivara soetused D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kohaleveo ja montaazi arved kirjendatakse: D Põhivara soetused D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele soetusmaksumuses järgmise lausendiga:
Varud 160 000 210 000 50 000 Seadmed 300 000 390 000 Akumuleeritud kulum (seadmed) -100 000 -130 000 Seadmete neto väärtus 200 000 260 000 60 000 Maa 190 000 290 000 100 000 Võlakirjade võlad -205 556 -150 000 55 556 Muu 54 830 54 830 Kokku 690 000 955 556 265 556 Ostuanalüüs ja hinnaerinevuse jaotus Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 90% 10% 100%
Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000 Raha 200 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Lühiajalised aktsiad 700 000 Võlad tarnijatele 2 500 000 Põhivara 2 400 000 Kasum 3 200 000 Kulum (400 000) Aktsiakapital 4 000 000 Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest
vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Likvideerimisele järgneb ühingu lõppemine (kustutamine äriregistrist). Alles siis, kui ühing
puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48
maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud ühtlustatud koormistega, mida mõisarentnikud oma suval suurendada ei tohtinud. Maarevisjon mõõtmine, kaardistamine, hindamine, arvele võtmine Rüütlimõis eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Kroonumõis ehk riigimõis oli riigiomandisse kuulunud mõis Pastoraat kirikuõpetaja ehk pastori elu ja ametihoone
me ei tunne. Huvitavad on elustiili kirjeldused ja segane inimsuhete pundar, mis saadab Wilde'i kuni kurvavõitu lõpuni eksiilis. Wilde oli geenius, vähemalt oli ta selles ise kindel ja tundub, et nii ka ta lähikondsed. Tuleb tunnustada, et tal õnnestus oma sarmiga publikut rabada isegi kehvas vormis olles. Prantsuse hotellipidaja Dupoirier, kes lasi Wilde'l viimased kuusteist kuud tasuta oma hotellis elada, ei teadnud ta teostest väidetavalt midagi, aga tasus ta võlad ja päästis varanatukese konfiskeerimisest. Tagantjärele seletatakse tema lahkust Wilde isiku veetlusega. Ja hoolimata arrogantsist ja liiderlikust olemisest tuleb see dorianlik veetlus välja ka sellest raamatust. Kirjeldatakse inimest, kes nägi selgemalt ja kaugemale ning lubas enesele rohkem kui teised. Kas lugeja tema teoseid lugedes neid nüüd rohkem naudib, on iseküsimus.
Emma kiindumus muutub ajapikku aga liiga nõudvaks ja ta tahab koos Rodolphiga põgeneda, mis tõukab mehe temast eemale. Rodolphe lõpetab põgenemispäeval läbi kirjavahetuse Emmaga suhte. Suures masenduses jääb Emma haigeks. Charles viib masenduses naise linna ooperisse, kus juhuslikult kohtutakse Leoniga. Emma ja Leon taasavastavad oma tunded üksteise vastu ning Emma hakkab pidevalt linnas käima, et oma armukesega kohtuda. Suured võlad aga viivad Emma paanikasse ja häbisse, ta ei suuda leida kedagi, kes talle raha laenaks või armu annaks. Suures meeleheites sööb ta arseeni ning sureb mürgitusse. Charles elab seda raskelt üle, avastab siis Emma kirjad oma armukestega, mis sokeerib teda tõsiselt. Ta sureb murtud südamesse ning nende tütar Berthe saadetakse tööle puuviljatehasesse. 5. Teose sõnum Tuleks osata õnne ära tunda, olla rahul sellega, mis olemas on 6. 2 tsitaati
Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Eugenega, nähes võimalust tütardele ligi pääseda Eugene saab tänu Beauseantile ballile, sugulast teatri saatest kohtab teist tütart (Dolphine) kellest on lummatud Goriot ütleb, et laste õnn tähtsam, kui enda (lk 110) Dolphine lahutab? Eugene saab teada, et Dolphinel on võlad, võidab mängides 1000 franki Eugene hakkab Dolphine osas kahtlema, sest on vaene. Saab Voitrinilt võlgu III Surmanarritaja Poiret ja Michonneau teevad koostööd salaagendiga, kahtlustades Voitrini surmanarritajaks (J.Collin) (136) Dolphine kingib Eugenele korteri, Goirot soovib endale pööningut Michonneau kallab Voitrini joogi sisse miskit ja tõestavad Poiretiga, et Voitrin on surmanarritaja
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja (d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. (SME IFRS 4.5, 4.6). 17. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: (a) kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näiteks võlad tarnijatele); (b) kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; (c) kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näiteks lühiajalised laenud). 4 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. (SME IFRS 4.7, 4.8). 18. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast,
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.-...
Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt
ja nende kallal vägivallatsetakse, näiteks ei taheta neid inimesi ebameeldiva lõhna pärast lasta ühistransporti või teistesse ühiskasutatavatesse kohtadesse. Igal jäisel talvel peavad nad olema eriti ettevaatlikud, et nad ei külmuks, sest varjupaiga kohti pole piisavalt palju. Kodutuks jäämise põhjused Kodutuks jäämise põhjuseid on mitmeid - kõik võib alata pudelist alkoholist või narkootikumidest, sest need tekitavad sõltuvuse ja inimene lastakse töölt lahti, tekivad võlad ja inimene kaotabki elukoha. Looduskatastroofid ja sõjad põhjustavad massilisi kodutuks jäämisi elu- ja töökohad purustatakse ning pole võimalik ennast uuesti üles töötada, näiteks Haiti katastroof aastal 2010. Perekonna lagunemine ja koduvägivalla tagajärjel jääb igal aastal inimesi kodutuks. Ka kinnipidamiskohtadest, näiteks vanglast vabanemine põhjustab kodutuks jäämist, sest ei leita kohe tööd ja pole piisavalt palju raha, et üürida või osta endale elukoht.
Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alus...
Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200 Müügitulu 1 230 4 Tarnevõla tasumine Võlad tarnijatele 540 Arvelduskonto 540 5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515
Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus laevastiku ja raha abiga ristisüdijad südaaladest välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enda endist hiilgust. · 1195.a ilmus välja Angelos, kes lubas tasuda ristisõdijate võlad, liituda Egiptuse vastu ja allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile, juhul, kui ta võim suudetakse taastada, aga hiljem võimule saades ei suutnud ta enda lubadusi pidada. Vähe oluline: · Veneetsia kaupmehed tahtsid ristisõdijate kulult tenida, ning lubasid nad toimetada üle Vahemere, kuna kogunenud ristisõdijatel ei olnud piisavalt raha, siis tehti neile hinnaalandus, kokkuleppel tänu millele pidid nad vallutama nende kaubandusliku
Kokkuvarisemise oleks kindlasti ära hoidnud parem auditeerimine ja riskijuhtimine - Enroni pankrot näitas, et tuletisinstrumentide kasutamisel peab olema ettevaatlik ja neid ei saa kasutada inimesed, kes ei mõista nende sisu. Enron kasutas tuletisinstrumente hoolimatult, et kontrollida energia hindu. Kui Enron oleks olnud hoolikam tuletisinstrumentide kasutamisel ja raamatupidajad oleksid järginud raamatupidamisseadustikku, siis ei oleks nende võlad üle käte kasvanud ja firma ei oleks ilmselt lõpetanud pankrotiga. Enroni skandaali tõttu tehti aga mitmeid reforme paljud majandust õpetavad koolid hõlmavad ka ärieetika teemalisi tunde. Samuti võttis kongress võttis vastu Sarbanes-Oxley, seaduse, mis võttis vastu uued auditiaruannete standardid ning nõudis ettevõtetevaheliste suhete avalikustamist Enronis loodud üksustega ja volitas nende juhid raamatupidamise aastaaruandesse alla kirjutama.
2011 aasta bilanss näitab, et kassas raha puudub. Võrreldes 2010 aastaga on toimunud varade suurenemine 0,03% võrra. Tegu võib olla tooraine kallinemisega turul. Põhivara maksumus on ettevõttes aastate jooksul võrdlemiselt stabiilne olnud. Võrreldes 2010 aastaga on 2011 aasta põhivarad suurenenud 0,06% võrra. Kohustused kokku on vähenenud 7% võrra, millest võib järeldada, et ettevõtte on õigeaegselt ja kohusetundlikult maksnud oma laene. Võlad ja ettemaksed on samuti vähenenud ligi 35% võrra, mis on küllaltki suur protsent. Aktsiakapital on suurenenud võrreldes 2010 aastaga 47%, mis on natuke vähem kui poole võrra. Ülekurss, reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruande aasta kasum on jäänud suhteliselt samaks, kui siiski on kõik nad tõusnud paari protsendi võrra. Ettevõte oli 2011 aasta kasumis 358 375 euroga ning kuna teised finantsnäitajad näitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
