kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) ja teised ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti Postimees juba ka Sakalale alla jäänud. 1881. aastal oli vastutav toimetaja Ado Grenzstein, toimetamisel aitas kaasa Harry Jannsen. Aastail 18821886 toimetas lehte 8 Karl August Hermann. I- EESTI ÜLDLAULUPIDU
.. 13 9 11 A5 2 5 13 8 9 13 4 12 - 13 1 Moodustunud lõplikus kleepimistabelis on viis lihtimplikanti: A1, A2, A3, A4 ja A5 Edasi koostan lihtimplikantide tabeli, mis näitab 1de piirkonna katmist lihtimplikantide poolt ja validan lihtimplikantide tabelist välja minimaalse arvu ridu, nii et kõik veerud oleks "kaetud" (samas ei arvestata tärniga piirkondi): lihtimpl. 1de pk 0 1 2 5 12 13 4* 6* 9* 11* A1 Valitud 1 1 1 1 A2 Valitud 1 1 1 1 A3 1 1 1 1 A4 Valitud 1 1 1 1
Jõgi lookleb läbi Alam-Pedja looduskaitseala, mille eripära on erakordselt madal inimasustus (20 alalist elanikku 260 km² alal) ja liigirikas linnustik (193 liiki), kellest haruldasemad on rukkirääk, rohunepp, täpikhuik, suur-konnakotkas, rabakana, väikepistrik, soo-loorkull ja roherähn. 5 Pedja suudmest Kärevereni ( 30 km ) on Emajõe kõige omalaadsem piirkond. Ürgoru veerud asuvad jõest kaugel, jäädes kohati metsa taha. Luht on lai ja tasane ning ulatub vaid 1-2 m üle jõevee taseme. Suurvee ajal on jõesängi asukoht ainult aimatav. Jõgi on siin laiem ja sügavam, jõesäng on looklev (meandreerunud), paljude sootide e
23. Millal tasub osta tootmise asemel? 1.) Väiksem soetamiskulu. 2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust. 3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet. 4.) Ebapiisav tootmisvõimsus. 5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad. 6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid. 7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga. 8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine.
23. Millal tasub osta tootmise asemel? 1.) Väiksem soetamiskulu. 2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust. 3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet. 4.) Ebapiisav tootmisvõimsus. 5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad. 6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid. 7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga. 8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine.
algebra fuktsioon,mis seab igale ruutmaatriksile skalaari. 2 ja 3 järgu ruutmatritsatele seatakse nende vastava elementide abil arv mis on arvutatud reegli abil- diagonaali reegel,sarruse reegel. Kõrgemate determinantide väärtused arvutatakse üldiste reeglite järgi. 12. 2 ja 3 järku determinantide kasutamine vastavate lin.võrrandite süsteemi lahendamiseks. 13. Determinantide omadused (2 järku determinantide põhjal) Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud vastavalt ümber vahetada, Kui determinandis on kaks rida (veergu)omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks, Determinandi mingi rea (veeru) kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga kurrutub kogu determinant selle teguriga. Kui determinandis on kahe rea (veeru) elemendid omavahel võrdelised, siis võrdub determinant nulliga. Determinant, milles ühel pool peadiagonaali asuvad
selle elutegevuse jälg Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud, laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt
Jaotuse võrdlus Sagedamini kui mingi etteantud jaotusega võrdlemist läheb praktilises uurimistöös vaja kahe v rohkema grupi omavahelist võrdlust jaotuse alusel Seda saab teha risttabelite abiga Gruppide erinevus vs tunnuste vaheline seos Nt: kas meeste ja naiste huvi poliitika vastu on samasugune v erinev? Või: kas poliitikahuvi on seotud vastaja sooga? Risttabel Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente Rea protsendid: mitu% selle rea inimestest kuulub ühte v teise veergu Veeru protsendid: mitu % selle veeru inim. kuulub ühte v teise ritta Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inim kuulub ühte v teise lahtrisse Seos risttabelis Hii-ruut statistiku idee: kõrvutada reaalset (nt küsitluse tulemusena tekkinud) risttabelit sellise risttabeliga, mille saaksime kui tunnuste
· Allikalised alad. · Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv. · Arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega alad- kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, vanad veskid ja taluvaremed. (vt. joon. 4) · Geoloogilised objektid, mille alla kuuluvad erinevad paljandid, kivikülvid ja rändrahnud. · Järsud nõlvad, sh uhtorgude veerud ning veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad. · Pinnavormid, mis eristuvad selgelt ümbritsevas maastikus ja on samas unikaalsed. Näiteks söllid, kühmud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad. Joon. 3 Allikas Joon. 4 Vana veski http://www.goestonia.ee/design/images/ 5038/kiigumoisa_allikad02_1156875397.jpg http://www.okupatsioon.ee/fotod/fotod2001/fotod8/fotod803.jpg
6 11 13 1 Lihtimplikandid 2 4 8 9 15 * * * 4 A1 1 1 1 1 A2 1 1 A3 1 1 A4 1 1 A5 1 1 A6 1 1 Katan ilma tärnita veerud (1de piirkonna) vähemalt ühe valitud reaga (lihtimplikandiga). Määramatused võib katmisel välja jätta. Valin A2, A4, A5, A6. Minimaalne disjunktsioonkuju tuleb 4-ja elementaarkonjuktsiooniga. f = A2 V A4 V A5 V A6 Võtan lihtimplikantide koosseisust suvalise argumentvektori ja loobun 2ndarvu nendest järkudest, mille kaal võrdub vahega. Valitud Lihtimplikandid x x x x Alles jääb 10nd arv 1 2 3 4
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 ...
kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) jt ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. Sellest johtunud ajalehe tellijate vähenemist hakkas korvama rüütelkonnalt saadud rahaline toetus, mille olemasolu üle siis ja hiljem on olnud eriarvamusi. Tehinguga minetas ,,Eesti Postimees" aga oma maine. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti Postimees juba ka Sakalale alla jäänud. 1881. aastal oli vastutav toimetaja Ado Grenzstein, toimetamisel aitas kaasa Harry Jannsen
b c 10 00 c c 11 11 01 01 a 10 d d 00 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 30 Olekudiagramm Ühildades toodud veerud üheks, saamegi konvolutsioonkoodri olekudiagrammi Selle sõlmed määravad ära koodri neli võimalikku olekut ning iga sõlm on seotud kahe siseneva haruga ja kahe väljuva haruga Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 31 Olekudiagramm Üleminekud ühest olekust teise sisend sümboli 0 mõjul on märgitud pideva joonega ja sisendsümboli 1 mõjul katkendliku (punktiir) joonega Iga haru juurde märgitud kood märgib sellele üleminekule vastavat koodri väljundkoodi
ehitatud rööptahuka ruumalaga ehk 3. Vektorite x, y, z segakorrutis võrdub nulliga parajasti siis, kui vektorid on komplanaarsed ehk kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel 3 Arvutamise valem koordinaatides Kolmele vektoritele ehitatud rööptahukas Maatriks Maatriksiks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. Maatriksit, milles on m rida ja n veergu, nimetatakse täpsemalt (m, n)-maatriksiks. Maatriksi mõõtmed Arvupaari (m, n) nimetatakse selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk Ruutmaatriksit mõõtmetega (n, n) nimetatakse ka n-järku maatriksiks. Kui on ruutmaatiks, siis näitab mitu rida ja veergu maatriksil on. Näiteks kolmandat järku ruutmaatriksil on 3 rida ja 3 veergu. Maatriksi elemendid Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks
ülekaaluline Alakaaluliste pikkuste summa: 664 alakaaluline Ülekaaluliste kaalude summa: 581 normaalkaalus Meeste keskmine kaal: 80 alakaaluline Naiste keskmine kaal: 61.28571 ülekaaluline ülekaaluline alakaaluline ülekaaluline normaalkaalus alakaaluline ülekaaluline normaalkaalus ülekaaluline ülekaaluline 1. Täida tabel 10 toidukauba andmetega. Et tabel oleks normaalsel kujul, tuleb vahetada read ja veerud. Selleks transponeeri (funktsioon TRANSPOSE) tab 2. Täida tabelis mõned read andmevormi kasutades. Tee vormist ekraanipilt ka kleeb Vihje: https://support.office.com/et-ee/article/Ridade-lisamine-redigeerimine-otsimine-ja-kustutamine-andmevormi-abil-944 3. Sorteeri andmed kauba nimetuse järgi. 4. Tabelis kasutatakse järgmisi valemeid: * Tänane kuupäev = today() * Summa = Hind * Kogus
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valemite kopeerimine R1C1- aadressid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Diagrammid Valideerimine tabelites...
6 $db_kasutaja = 'juhan'; 7 $db_salasona = 'juhan'; 8 //ühendus andmebaasiga $yhendus = mysqli_connect($db_server, $db_kasutaja, $db_salasona, $db_andmebaas); 9 //ühenduse kontroll 10 if(!$yhendus){ 11 die('Ei saa ühendust andmebaasiga'); 12 } 13 ?> 14 Kui kood käivitada, siis eduka ühenduse puhul näeme tühja valget dokumenti. Seejärel saame teha päringu andmebaasi, näiteks 'SELECT * FROM albumid', mis valib kõik veerud (*) tabelist albumid. Päringu tegemisel ei tehta suurtel ja väikestel tähtedel vahet, kuigi hea tava järgi kirjutatakse mysql käsud suurte tähtedega. Kui päring on muutujasse lisatud, peame selle andmebaasi poole teele saatma. Teeme seda mysql_query() funktsiooniga. ? 1 //päring 2 $paring = 'SELECT * FROM albumid'; 3 $valjund = mysqli_query($yhendus, $paring); Nonii, oleme saanud ühenduse ning oma soovid teele saatnud. Vaikimisi saadab
Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuga liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche 6 Zeitung". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal.
Riski maatriks-riskide hindamise põhiline abivahend, selle ridadel iseloomustatakse algsündmuse realiseerumise tõenäosust. Tavaliselt kas. Esinemissagedusena statistilise analüüsi abil saadus suurust, nende puudumisel eksperthinnangut. Tehnilistest ja looduslikest pühjustest kk õnnetuste korral on võimalik kasutada kogemuslikke tõenäosusi, kuid kk riski korral mille pühjustab mingi harva esinev mõjur on võimalik ainult eksperthinnanguid kasutada TABEL Riskimaatriksi veerud iseloomustavad õnnetuse tagajärgede raskusastet a-st e-ni muutuvad tagajärjed järjest raskemaks. e- algsündmused kus õnnetuste tagajärjed võivad olla inimelu või kk osas katastroofilised d- õnnetuste tagajärjed võivad olla rasked, kuid suudetake pk jõududega toimetulla c-tagajärjed võivad olla rasked kuid olukorraga saab hakkama ettevõtte päästeüksus. b- tagajärjed elu, kk või vara suhtes on piiratud, kaastakse lähedasi päästetöödesse
0* 1 2 3 4 6 7* 12 A1 X X A2 X X X X A3 X X X X A4 X X X X Et minimaalselt katta kõik tabeli veerud, valime A1, A2 ja A3 ehk f(x1,x2,x3,x4) = x2 xx 3 xx 4 ∨ xx 1 xx 2 ∨ xx 1 xx 4 4. Teisendada punktis 2 leitud MKNK loogikaalgebra põhiseaduste abil DNK-kujule MKNK: f(x1, x2, x3, x4)=( xx 1 ∨ x2) &( xx 2 ∨ x3 ∨ xx 4 ) &( xx 1 ∨ xx 2 ∨ xx 3 ) DNK: f(x1, x2, x3, x4)= (xx 1 xx 2 ∨ xx 1 x3 ∨ xx 1 xx 4 ∨ x2 x3 ∨ x2 xx 4 ) &( xx 1 ∨ xx 2 ∨ xx 3 )= xx 1 xx 2 ∨
kaks rida veergu on võrdsed; 3. kaks rida veergu on võrdelised. Need tingimused on piisavad determinandi võrdumiseks nulliga, determinant võib võrduda nulliga ka siis kui üks neist tingimustest ei ole täidetud. Maatriksi astaku kohta käiva teoreemi järelduse põhjal saame anda tarviliku ja piisava tingimuse determinandi võrdumiseks nulliga. Mis sisaldab ka tingimusi 1,2 ja 3. Nimelt võrdub determinant nulliga parajasti siis kui determinandi read veerud on lineaarselt sõltuvad. Tehted ruutmaatriksitega A=(aik) ja B=(bik) Maatriksid A ja B loetakse võrdseteks kui nende vastavad elemendid on võrdsed, so A=B kui aik=bik. Maatriksite A ja B summaks A+B nim maatriksit mille elementideks on maatriksite A ja B vastavate elementide summa so A+B=(aik+bik) Transponeeritud maatriks Maatriksit (aki) mis on saadud maatriksist A=(aik) ridade ja veergude ümbervahetamisel, nim
). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile n. Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg) o. Fosforiit – maastik, koopad. p. Pae- e lubjakivi – uued veekogud q. Savi- savikarjäärid, järsud veerud, vertikaalsed r. Kruus ja liiv- karjäärid, kus saab ujuda nt, elupaikade loomine ohustatud liikidele (tahtmatult) s. Turvas- soodes käimine, koduks lindudele ja kahepaikstele t. Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad 23. Kliima mõju rekreatsioonile Alpide suusakeskused raskustes (hooage muutub lühemaks), otsitakse lahendusi. Klimaatiliste ekstreemsuste kasv Eestis. Mitmed saarestikud kannatavad vee tõusu all.
juhtelement saab väärtuseks +1 ; * ülejäänud ridadele liidetakse teisendatava rea juhtveerus asuva kordaja vastandarvuga korrutatud juhtrida. Uues simplekstabelis varem valitud juhtveeru kõik elemendid peale juhtelemendi (see on +1) muutuvad nullideks ning see veerg on muutunud ühikveeruks ehk vastav tundmatu baasitundmatuks. Lahendid: 24. Need tundmatud, mille veerud ei ole ühikveerud, on baasivälised ehk vabad tundmatud ja nad võrduvad nullidega, baasitundmatute väärtused asuvad vabaliikmete veerus (vastava tundmatuga tähistatud reas). üks optimaalne lahend - kõik sihifunktsiooni reas olevad tundmatute kordajad on mittenegatiivsed ning nende nullilised väärtused kuuluvad ühikveerule 25. puudub optimaalne lahend - valitud juhtveerus pole ühtegi positiivset nullist erinevat
Pind Maksumus 1. Muuda aktiivseks lahter, k 2. Kui pakutav lahtriplokk so 30 150 35.28 176.4 Variant 2 25.152 125.76 Vali veerud jättes valiku lõpp 33.8381 169.1905 Excel salvestab iga veeru viim 62.9 314.5 27.59 137.95 214.7601 1073.8005 Absoluutaadressite kasutamine l/m2 EUR/l Pind Värvi kulu Maksumus 20 5 15 34.56 8.64 25.92
0 0 0 O= . Maatriksite teoorias E ja O mängivad sama rolli, mis arvud 0 ja 1 aritmeetikas. Maatriksit, mis sisaldab ainult ühte rida (veergu), nimetatakse vektormaatriksiks. Vektormaatriksit saab esitada järgmisel kujul:: a1 a A = 2 , B = ( b1 b2 bn ) a m Definitsioon 4. Maatriksit, mille ridadeks on algmaatriksi veerud ja veergudeks algmaatriksi read, nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT. Näide 3: 1 - 2 T 1 0 , A = A= 0 7 - 2 7 . Maatrikseid kasutatakse andmete süstematiseerimiseks, nende kompaksteks esitamiseks ja töötlemiseks, lineaarvõrrandite süsteemide esitamiseks ja lahendamiseks, mitmesuguste teisenduste sooritamiseks. 1.2. Tehted maatriksitega 2. Liitmine
0 0 0 Maatriksite teoorias E ja O mängivad sama rolli, mis arvud 0 ja 1 aritmeetikas. Maatriksit, mis sisaldab ainult ühte rida (veergu), nimetatakse vektormaatriksiks. Vektormaatriksit saab esitada järgmisel kujul:: a1 a A = 2 , B = ( b1 b2 bn ) a m Definitsioon 4. Maatriksit, mille ridadeks on algmaatriksi veerud ja veergudeks algmaatriksi read, nimetatakse transponeeritud maatriksiks ja tähistatakse AT. Näide 3: 1 - 2 T 1 0 A = , A = . 0 7 - 2 7 Maatrikseid kasutatakse andmete süstematiseerimiseks, nende kompaksteks esitamiseks ja töötlemiseks, lineaarvõrrandite süsteemide esitamiseks ja lahendamiseks, mitmesuguste teisenduste sooritamiseks.
Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks See teoreem kehtib meelevaldsete lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks, kus võrrandite ja tundmatute arvud on võrdsed. Lisaks peavad võrrandisüsteemid olema korrastatud. Kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriksi determinant on nullist erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (r...
Metsamaja asub Meenikunno maastikukaitsealal. Joonis 4. Päikeseloojangu maja. 1.7. Võhandu jõe ürgorg Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid. Kokku on moodustunud 38 paljandit. Kohalikud kutsuvad neid müürideks. Suuremad neist on Põdramüür 16,2 m, Viira Veskimüür 16,5 m, Sõatarõ müür ja Klamatumüür ja kõige kõrgem Tsirgumüür 17,1 m. Koopad jõekaldal kannavad samuti rahvapäraseid nimesid nt: Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ ja Põrguhaud. (Põlvamaa maastikud 2005:39)
Ühe illustratsiooniga infoplokk. Kui loo juurde kuulub üks foto, siis tuleb lisaks arvestada veel kahte reeglit: 1. Illustratsioon pannakse loo tippu, loo kõrvale või loo sisse ülemisse otsa, et tugevdada loo algust, tähelepanu. 2. Illustratsioon ei tohi häirida teksti lugemist, st veergude kulgu. Pilti ei panda veergude keskele ega pealkirja alla esimese veeru algusesse, kus ta lahutab pealkirja ja loo algust. Kõige mugavam on lugeda, kui kõik veerud on sama pikkusega. Selline tekstiplokk tekib, kui illustratsioon pannakse teksti ja pealkirja kohale või teksti kõrvale kogu loo kõrgusena. Lisaks on lugejale mugavad ka tekstiplokid, kus tekst on murtud U või L kujuliselt ümber illustratsiooni, sest siis seostub foto tekstiga selgelt. Mitme illustratsiooniga infoplokk. Lähtutakse nende paigutamisel lisaks eelnevatele veel neljast reeglist. Esimene neist käib illustratsioonide paigutuse kohta. 1. Illustratsioonid koondatakse kokku
Punastest tellistest ehitatud suur katedraal on silmatorkav kontrastiks ülejäänud Soome pealinna arhitektuurilisele stiilile. Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel. 2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen
Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb ka Vastseliina mõisa park. Ürgorus voolav Piusa jõgi on Eesti jõgedest suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega. Kaitseala piires on Piusa madalaveeline, keskmiselt kümme meetrit lai, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur 70 meetrit. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35-kraadise kaldega. Kaitsealale jääb 14 Devoni liivakivipaljandit ehk kohalikus keeles müüri, mille kõrgus ulatub 630 meetrini. Peale nende veel 18 väiksemat liivakiviavamust. Paljandid paiknevad enamasti jõe paremal kaldal, vaid kaks Kurja ja Pärgi müür seisavad vasakkaldal. Piusa jõe ürgorus asub Eesti kõrgeim Devoni liivakivipaljand, Härmä küla külje all paiknev Mäemine ehk Keldri müür, kus paljanduva liivakiviseina kõrgus ulatub 30
matriksiga Maatriksit, milles kõik elemendid on nullid, nimetatakse nullmaatriksiks ja tähistatakse . Maatriksi vastandmaatriksiks nimetatakse maatriksit: + = + KOMMUTATIIVSUS ( + ) + = + ( + ) - ASSOTSIATIIVSUS (A + B) = aA + aB - DISTRIBUTIIVSUS ( + ) = + - DISTRIBUTIIVSUS 1= 0=0 Transponeeritud maatriks (AT) nimetatakse maatriksit, milles on võrreldes maatrksiga A read ja veerud välja vahetatud. 2. Maatriksite korrutise definitsioon. Korrutamise omadused ja seosed lineaarsete tehete ning korrutamise vahel. Ühikmaatriks. Kui maatriksil on rida veergu ning maatriksil on rida ja veergu, siis maatriksi korrutiseks maatriksiga (kirjutatakse ) nimetatakse niisugust maatriksit , millel on rida ja veergu Korrutamise omadused: 1) Kui = , siis = ning = ; 2) ; 3) ( + ) = + ;
Kõik UP tegevused ja artifactid (v.a. kood?) on mittekohustuslikud. Võrdlus apteegitäie ravimite ning konkreetse haigusega. Tegele väheste, kuid kasulike asjadega, sõltuvalt projekti tüübist (uus arendus, olemasoleva süsteemi integreerimine,..) ja arendusjuhtumist (konkreetsest objektist, ülesandest). UP artifactide valik projekti jaoks kirjutatakse lühikesse dokumenti nimega Development Case (järgnev table): Tabel (sarnaneb eespoololeva UP põhiraamistiku tabeliga; veerud on iga iteratsiooni kohta; lahtritesse kirjutatakse artifaktide nimetused, mida konkreetse iteratsiooni vastavas distsipliinis toodetakse; iga iteratsiooni lõppedes tabel “kirjutatakse üle” vastavalt lõppenud iteratsioonis tegelikult tehtule ja muutunud plaanidele tulevaste iteratsioonide kohta) Agiilne UP Metodoloogid klassifitseerivad protsesse järgmiselt: Rasked (heavy) vs kerged (light) protsessid Ettekirjutavad (predictive) vs. kohanevad (adaptive)
tekitas t ja s ¨aravahetamise. J¨arelikult (-1)I(1 ,...,s ,...,t ,...,n ) = -(-1)I(1 ,...,t ,...,s ,...,n ) . Me saame, et |X(s,t) | on v~ordne [-(-1)I(1 ,...,t ,...,s ,...,n ) x11 . . . xst . . . xts . . . xnn ] = P (1,2,...,n) =- (-1)I(1 ,...,t ,...,s ,...,n ) x11 . . . xst . . . xts . . . xnn = -|X|. P (1,2,...,n) Saime |X(s,t) | = -|X|. T~oestame n¨uu¨d omaduse, kui vahetame veerud s ja t. T¨ahistame maat- riksist X saadud maatriksit taas X(s,t) abil. Omaduse 1 ja omaduse 2 t~oestatud osa alusel saame |X(s,t) | = |X(s,t) | = -|X | = -|X|. J¨ areldus 3.1. Kui maatriksil kaks rida (veergu) on v~ ordsed, siis tema determinant on null. 29 T~oestus. Olgu maatriksis omavahel v~ordsed read (veerud) indeksitega s ja t
..,αs ,...,αt ,...,αn ) = −(−1)I(α1 ,...,αt ,...,αs ,...,αn ) . Me saame, et |X(s,t) | on v˜ordne [−(−1)I(α1 ,...,αt ,...,αs ,...,αn ) x1α1 . . . xsαt . . . xtαs . . . xnαn ] = P (1,2,...,n) =− (−1)I(α1 ,...,αt ,...,αs ,...,αn ) x1α1 . . . xsαt . . . xtαs . . . xnαn = −|X|. P (1,2,...,n) Saime |X(s,t) | = −|X|. T˜oestame n¨uu¨d omaduse, kui vahetame veerud s ja t. T¨ahistame maat- riksist X saadud maatriksit taas X(s,t) abil. Omaduse 1◦ ja omaduse 2◦ t˜oestatud osa alusel saame |X(s,t) | = |X(s,t) | = −|X | = −|X|. ♠ J¨ areldus 3.1. Kui maatriksil kaks rida (veergu) on v˜ ordsed, siis tema determinant on null. 29 T˜oestus
4)Kui mtx A on regulaarne ja c=/0, siis on regulaarne ka cA, kusjuures (cA)-1=c-1A-1 5)kui A on regulaarne, siis on regulaarne ka AT, kusjuures (AT)-1=(A-1)T 6)Determinantide korral kehtib võrdu lAllA-1l=1. Leidmine: pöördmtx leidmiseks on 2 võimalust. Kuna mtxi pöördmtx oli määratud üheselt, siis on ükskõik, millist meetodit kasutada. Kui üks pöördmtx on kätte saadud, siis on see ka ainus pöördmtx. Def: olgu antud mtx A kuulub Rnxn. Adjungeeritud mtx = on read ja veerud vahetuses. Teo. Olgu A ruutmtx. A -1 eksisteerib parajasti siis kui detA=lAl=/0. Kui lAl=/0, siis A-1=1/lAl *adjA. See teoreem annab tarviliku ja piisava tingimuse A - 1 eksisteerimiseks ja ka eeskirja A-1 leidmiseks. 1)arvutada välja maatriksi A det. Kui see on 0, ei saa pöördmtxt leida. Kui det erineb 0st, siis jätkata pöördmtxi leidmist. 2)transponeerida mtx A 3)moodustada mtx A adjungeeritud mtx. Selleks tuleb mtx A T asendada iga element temale vastava
mõistetav ning täpne defineerimine. Nii räägivad meeskonna liikmed samadest asjadest kasutades samu mõisteid. Lisaks lihtsustub ka nimede ning mõistete unikaalsuse kontroll. Andmesõnastikku salvestatud terminite alusel valitakse diskussioonide ja arutluste käigus välja edasise töö jaoks olulised mõisted. 55. Kompromisside maatriks Kompromissi maatriksi read moodustatakse valikut mõjutavatest kriteeriumitest, veerud igale alternatiivile vastavast kriteeriumite väärtustest ja iga kriteeriumi suhtelisest tähtsusest otsuste tegemisel. Koostatud maatriks annab objektiivse aluse otsuste tegemiseks ja näitab ühtlasi iga alternatiivi nõrgad ja tugevad kohad. 56. Kuidas toimib Delphi meetod? Sõltumatutelt ekspertidelt kogutakse vastused küsimustikule, millest koostatakse anonüümne tabel ja saadetakse kõigile vastanud ekspertidele. Seejärel korrigeerivad paljud
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud....
tõenäosus, mida me endale lubame), siis on sisukas hüpotees tõestatud. Kui olulisuse tõenäosus on suurem kui olulisuse nivoo, siis jääb hüpotees tõestamata. Kui p > lubatav viga jääda nullhüpoteesi juurde p < lubatav viga võtta vastu alternatiivhüpotees p olulisuse tõenäosus 12) Risttabel, protsendid risttabelis. Risttabel on selline tabel, kus on esitatud vastajate jaotus kahe tunnuse lõikes. Risttabeli elementideks on read, veerud ja lahtrid, mille järgi nimetatakse ka tabelisse märgitavaid protsente. ·Rea protsendid: mitu % selle rea inimestest kuulub ühte või teise veergu. ·Veeru protsendid: mitu % selle veeru inimestest kuulub ühte või teise ritta. ·Üldised protsendid: mitu % selle tabeli inimestest kuulub ühte või teise lahtrisse. 13) Hii-ruut-statistik, selle kasutamine seose uurimiseks risttabelis, Crameri V, milliste tunnuste puhul kasuatatakse hii-ruut statistikut. järjestus- ja nominaaltunnused
1000 7% 2500 10% 4000 13% Komisjonitasu protsent sõltub läbimüügist järgmiselt: kuni 1000 - 3% 1000 - 2500 - 7% 2500 - 4000 - 10% alates 4000 - 13% Koostada vastav otsimistabel ning täita veerud protsent ja komisjon M_protsent Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. rivi number tulba number INDEX(tabel; MATCH(otsitav1; v_tulp; OV1); MATCH(otsitav2; v_rivi; OV2);) Esimene MATCH leiab otsitava1 väärtusele vastava rivinumbri - m Teinene MATCH leiab otsitava2 väärtusele vastava tulbanumbri - n v_tulp - võtmete tulp tabelis, v_rivi - võtmete rivi tabelis
Aeg Aeg 5% 7% 8% 5 -4 261,53 kr -4 476,84 kr -4 586,75 kr 5 10 -2 394,11 kr -2 622,91 kr -2 741,68 kr 10 20 -1 488,49 kr -1 749,07 kr -1 887,05 kr 20 Moodusta eesnimest ja perekonnanimest eraldi veerud ja eralda isikukoodist sünniaeg nimi IK eesnimi perekonnanimi päev kuu aasta Epp Aasa 46608120000 Epp Aasa 12 08 66 Kalle Kask 38209150000 Kalle Kask 15 09 82 Toomas Tamm 37812030000 Toomas Tamm 03 12 78 Ülle Ümarik 46111220000 Ülle Ümarik 22 11 61
43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused- Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas).Absoluutne- näitab, mitu korda tunnuse mingi väärtus esineb andmestikus (selle uuritavas osas). 44.Risttabel, selle osad. Milleks kasutatakse risttabeleid?- 2-mõõtmeline analüüs, s.t. 2 tunnuse ühisjaotus uurimine .Ühe tunnuse väärtused määravad tabeli read, teise tunnuseväärtused määravad tabeli veerud. Veeru rea ristumiskoht tabelis näitab tunnusepaari vastavate väärtustega vastajate sagedust. 45.Statistilise olulisuse nivoo- Hinnang, mis näitab, millise tõenäosusega me teeme vea, kui üldistame valim kohta saadud tulemusi üldkogumile. 46.Triangulatsioon- Nähtluse vaatlemine erinevatest perspektiividest. Sotsioloogias: uurimisobjekti uurimin erinevaid meetodeid kasutades.Triangulatsiooni kasutamine nähtuse uurimisel aitab tõsta uurimistulemuste valiidsust.
majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB
nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks. MapInfo (agu ka enamik GIS programme) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud. MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna MapInfo tabelis on nii graafilist, kui tekstilis-numbrilist infot, on kasulik seda vaadata eri viisidel, valik sõltub konkreetsetest vajadustest. MapInfos on viis erinevat tööakent: 1. Tabeliaken (browser) andmete esitus tabeli kujul, tabeliakna kaudu näidatakse objekte iseloomustavad tekstilised ja numbrilised andmed; 2. Kaardiaken (mapper) kaardi graafiline kujutis; 3
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioo...
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
märgita. Atsükliline graaf – kui suvalisest tipust ei leidu teed samasse tippu tagasi ehk tsükliteta graaf. Kaalutud graaf – lisaks seoseinfole võetakse kasutusele arvud, mis on kaalud, mis näitavad seose tugevust, pikkust vms. Graafi realiseerimine arvutis – staatiline või dünaamiline realisatsioon. Staatiline realisatsioon – esitab tippudevahelised seosed külgnevusmaatriksina; read = veerud = tippude arv; igas lahtris 0(false) või 1(true). Dünaamiline realisatsioon – hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend; graafi tippudest moodustatakse massiiv; iga tipu jaoks üks lahter; iga tipulahtri külge kinnitatakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga; loendi lõpus tühi viit (none); mälu hoitakse kokku sellega.
xyz= y 1 y2 y3 28.arvutamise valem koordinaatides- z1 z2 z3 29.Kolmele vektoritele ehitatud rööptahukas - Vektorite a,b,c segakottutise absoluutväärtus võrdub nende vektoritele ehitatud rööptahuka ruumalaga |abc|=V rt ( a ,b , c ) 30.Maatriks- Maatriksiks nimetatakse ümarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on eristatavad read ja veerud. 31.maatriksi mõõtmed-Maatriksit milles on m rida ja n veergu nimetatakse (m,n)-maatriksiks. Arvupaari (m,n) nimetatakse selle maatriksi mõõtmeteks 32.maatriksi järk- naturaalarvude paari m × n, kus m ja n on vastavalt maatriksi ridade ja veergude arvud. n rea ja veeruga ruutmaatriksi järguks loetakse lihtsalt arvu n. 33.maatriksi elemendid- Reaalarvud millest maatriks koosneb 34.maatriksi ja maatriksite hulga tähistused- Maatrikseid tähistatakse
Näiteks Table>Insert>Table... ja pärast vajaliku arvu veergude ning ridade valimist vajutatakse nup- pu AutoFormat... . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisada raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 11 Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua
Vajalikud lähteanded, mis on seotud variandiga: detaile skeem ja valemid, materjali ja värvi tabelid, tuua üle (kopeerida) eelmisest ülesandest. Üldandmetes muu_pr on muude kulutuste protsent materjali ja värvi summaarsest maksunusest muud kulud = muu_pr*(materjali maks + värvi maks) Tabeli T_tabel iga rida (kirje) sisaldab ühe partii andmeid (vt skeem). Mõõtmetega seotud andmed sõltuvad variandist. Lisaks võivad olla ka abiandmetega veerud, mis on soovitav paigutada tabeli lõppu. Tabelis täita 15-20 rida Tellija, materjali ja värvi valimiseks kasutada valideerimist. Tellija asula, materjali ja värvi hinna ning värvi kulu leidmiseks kasutada otsimisfunktsioone. Moodustage omal valikul tellijate tabel: 8-10 firmat Tehke omal valikul 2-3 koondit ja päringut. Teha omal valikul koondandmete põhjal 1-2 diagrammi Lisaks proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
