Kommunismi lagunemine poolas 1988.-1989. ulatuslik streikide laine Poolas, halvas kogu majanduse. Pöörduti solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluse alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, mis lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Sama aasta juunis saavutati täielik võit, mis pani peaministri kohale esimese mittekommunisti. 1990. detsembris ülekaalukalt presidendiks Lech Walesa. Berliini müüri langemine 1987.-1988. suurenes idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. 1989. oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker,
julgust saanud poolakad ei leppinud aga enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. a astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Uuenduste algus Ungaris: Ungaris sai sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Ametliku ajalookäsitluse
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani. Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938
Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia
* interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990
sellele eestimeelne Töökollektiivide Liit. 1989- Rahvasaadikute Kongress 16. november 1988- ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Suveräänsusdeklaratsioon. Nõuti Kirde-Eesti eraldamist Eestist omaette vabariigiks. Valimised Rahvasaadikute Kongressi. TV kaudu - parlamendivaidlused. Lipu heiskamine Pika Hermanni torni 1989 aastal. Uus suurlõhe 1989- Eesti kodanike komiteede liikumine. Eesti Kongress- seaduslik rahvaesindus. Eesti rahvas toetas kõik ettevõtmisi. 24. veebruar 1990- valimised. Osa võttis 520 000 Eesti kodanikku, 34 kodakondsuse taotlejat. Edu radikaalsemate rahvuslikel jõududel. Eesti Komitee- eesotsas Tunne Kelam. Rahvarinde liider E. Savisaar sai peaministriks. Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu.
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka kolmandas häälevoorus, siis kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidenti valimist kokku valimiskogu. Kui ka valimiskogus jääb president valimata ehk ükski kandidaat ei saavuta häälte enamust, siis hakkab kõik algusest peale uute kandidaatidega. Viimased Eesti presidendi valimised just nii läksid. Ehk Riigikogu ei jõudnud otsusele ning seetõttu tuli kokku kutsuda valimiskogu. Presidendiks sai inimene kellest varem ei mainitud midagi ning üldiselt olid valimised lihtsale kõrvalt vaatajale väga segased. Leian, et presidendile võiks siiski jääda esinduslik roll ning seetöttu on hea, et otsustajaks on parlament, sest Riigikogu liikmed peavad tihedalt koostööd presidendiga tegema. Riigipea
USA); monarhia (absoluutne monarh on ainuvalitseja. Katar, Vatikan, konstitutsiooniline monarhil on esindusfunktsioon, riigi toimimist juhib valitsus. SB, Tai ) Riigikorralduse vormid: unitaarriik Üks kõrgema võimu keskus. Eesti, Jaapan, föderaalriik Haldusüksustel on mõned iseseisva riigi tunnused, otsustusõigus. Saksamaa, USA, konföderatsioon Riikide liit. Euroopa liit ) Demokraatia Kõrgeim võim on rahval, toimuvad valimised. Iirimaa, Eesti, diktatuur (autoritaarne Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia
See tagab tugevate valitsuste tekked ja on võimalik viia ellu järjepidevat poliitikat. Juhul kui valijaskond ei ole siiski rahul poliitikaga, mida elluviiakse, siis järgmistel valimistel on tal alati võimalik hääletada teise kandidaadi poolt. Lisaks sellele saab valijaskond läbi tugeva kodanikuühiskonna ja avaliku arvamuse juhtida kitsaskohtadele riigis ja mõjutada valitsust see läbi. Eestis kui ei olda poliitikaga rahul, siis tavaliselt järgmised valimised ka näitavad rahul olematust riigi suhtes. Näiteks Res Publica võitis valimised, siis valijad olid väsinud olemas olevate erakondade võimu võitlusest ning loodeti värskeid ideid ja mõtteid. Nimelt kui Eestis oleks enamusvalmissüsteem, mis soosiks kahte pareid, siis oleks ka ainult kaks maailmavaadet esindatud. Võrdelise valimissüsteemi puhul on võimalik esindada mitmeid vaateid ja see on tervitatav Eesti seisukohalt ning tagaks mitmekülgse riigiarengu. Seega Eesti peaks jätkuvalt
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm
tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital.
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima.
Vabariik -Valitav võim 1. Demokraatia - võimude lahusus -Otsene demokraatia - rahvahääletus e referendum -Esindusdemokraatia - rahvas valib oma esindajad, kes teostavad võimu --Parlamentaarne - valitsus sõltub parlamendist --Presidentaarne - president on valituse juht(USA) 2. Diktatuur -Autoritaarne - poliitiliste õiguste rikkumine(Eesti 1932) -Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas eksisteerib demokraatlik vabadus. 2. Valimised on üldised - peetakse kinni üldisest valimisõigusest. Kitsendused: alates 18. aastast. Ei tohi kehtestada lisapiiranguid. 3. Valimised on ühetaolised - valijate hääled on ühe kaaluga 4. Valimised on salajased - hääletamine on salajane. 12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida...
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle
· Hübriidne süsteem ühendatakse mõlema süsteemi põhimõtted o Pooled parlamendikohad jagatakse ühel, teised teisel põhimõttel o Igal valijal on kaks häält üks kandidaat tema regioonist, teine üleriigilisest valimisnimekirjast o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu)
rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress. Rahvarinne ja EKP suhtusid sellesse tõrjuvalt ja üleolevalt, kuid valimised toimusid ja nendel osalesid ka väliseestlased ning üle 500 000 registreeritud Eesti kodaniku ja 34 000 kodakondsuse taotlejat.Viimasel hetkel ühinesid valimistega ka ERR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperriood 1990.a. kevadel lõhenes EKP kaheks ja kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja.
*laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud) (Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused) *Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi *Apr moodustab valitsuse K.Eenpalu *Apr saab sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner Eesti haldusjaotus kahe maailmasõja vahelisel perioodil
kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, riigivanema kätte. ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema rajoonides kehtinud kaitseolukord. kandidaadid K. Päts ja erukindral J. Kaitseolukord oli mõeldud võitluseks Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise
otsuseid. Nii aitas ta hävitada Eesti Vabariiki. Millised olid tema motiivid, pole selge. Kuna president kutsus rahvast üles lojaalsusele uue valitsuse suhtes, siis paljud ametnikud, diplomaadid ja lihtkodanikud asusid koostööle uue valitsusega. Ka välisdiplomaadid suhtusid toimuvasse algselt vaoshoitult, siis hiljem nende seisukohad muutusid pärast Balti riikide annekteerimist NSV Liidu poolt. Juuli alguses kuulutati välja seadusi rikkudes valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Valimised kujunesid farsiks, mille tegelikud tulemused pole teada. Ametlikel andmetel sai ETRL 92,9 protsenti häältest. Peale valimisi hakati rääkima astumisest Nõukogude Liitu. Kuna Eestit ähvardati jõuga vastu võtma vastastikuse abistamise pakti ja Eesti valitsus
Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha
Tallinnaslevitatud eksemplar Päästekomitee asukoht Tallinnas Tartu Rahu Rahulepingu allakirjutamine Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust Eesti Vabariik pärast iseseisvumist (1922a.) Eesti Vabariigi sünd (1917) 1. märts Tallinnas üldstreik 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks 23. mai Maapäeva valimised 2.juuli Tallinnas "Estonias" Maa-asemike kongress ehk rahvakongress 29.september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa Eesti Vabariigi sünd (1917) 27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918
Meest sõnast, härga sarvist Kevadel on taas tulemas valimised. Ajalehtedes, Internetis ja linnapildis torkavad siis tõenäoliselt taas silma suured reklaamplakatid, mis sisaldavad üldjoontes järgmist: ,,Vali meid ja Eesti elu paraneb 200%" Traditsiooniks on aga saanud, et lubadused ei saa tihtipeale teoks ja murelikud inimesed tahavad ikka poliitikutele öelda: ,,Meest sõnast, härga sarvist!" Iga antud lubadus on võlg. Kui valimisloosung ütleb, et iga Eesti õpilane saab endale uue sülearvuti, siis nii peaks ka olema
· Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp
Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse (skandinaavia) 3)liberalism riik pakub sots. Hüvitisi ainult vaestele ja minimaalselt, kõik vajaliku peab inimene ise muretsema (meditsiin, ülikool jne), riik tagab tööhõive (USA 3. Siirderiik riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste
kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e. enamus valimissüsteem.2. Praporitaalne süsteem.
kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsuskoalitsioon erakondade liit,mille loovad enamasti 2 või mitu parteid valitsuse moodustamiseks opositsioon-erakonnad kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja ülesanne pakkuda uusi lahendusviise ja tuua välja valitsuse puudusi riigi kolm tunnust: territoorium:riigivõimule kuuluv maa-ala, sealhulgas ka maapõu,õhuruum,territoriaalvesi elanikkond: riigi territooriumil elavad kodanikud ja välismaalased ja kodakondsuseta isikud
7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev
Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana/esindusdemokraatia. · Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse referendum, valimistel hääletades. · Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised · Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saab tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. · PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. · Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida · Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid.
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise
ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Pärast seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal. 1940. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencia Batista Crau San Martíni vastu. 1944 võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás ja 1952pidi toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna uuringud ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse 10.märts 1951võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas kõikide parteide esindajatest presidendivalimiste nõukogu, kes valis ta kolm kuud
ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus valitsemine valitsetavate nõusolekul enamuse võim vähemuse õigused põhiliste inimõiguste tagamine vabad ja ausad valimised võrdsus seaduste ees korrakohane õigusemõistmine põhiseadusega piiratud riigivõim sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid ajalugu jälgides võib öelda, et demokraatlikke riike on olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega. 1990. aastal avaldas
IV Valimisõigus 1. Vabariiklik Valimiskomisjon vs Riigi Valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud Riigikogu valimise seaduse alusel. VVK jälgib, et valimistel järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti hääletamise salajasuse põhimõtteid. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev ● Valimiste aluspõhimõtete järgmine ● Valimiste seadusekohase korraldamise ● Järelevalve valimiste korraldajate üle tagamine ● Kandidaatide registreerimine ● Elektroonilise hääletamise korraldamine
Minu teadmiste järgi peaks hetkel olema riigikogus ja ministrikohtadel kõige rohkem just reformierakondlasi. Hetkelon Eesti Vabariigi peaministergi reformierakondlasest Andrus Ansip. Reformierakond peab oma valitsemispoliittikas kõige tähtsamaks vabadust, inimese vabadust. Reformierakonna juures meeldib mulle kõige rohkem see, et nad panustavad võimalikult palju noortele, lastele ja noortele peredele. Näiteks neil aastatel, kui toimuvad valimised, lubavad just nemad tõsta vanemahüvitist ja lasteraha, kui nende poolt hääletatakse. Iseasi, kas nendest lubadustest ka kinni peetakse. Kahe käega olen ma ka Andrus Ansipi poolt. Tema olemust mõistsin ma siis, kui Eestis olid nö ,,aprillirahutused``. Siis oli nii, et kõik tähtsad riigiisad heietasid selle ümber, et Lihulast tuleks ikkagi see venelaste monument ära viia, aga ei tea kuidas ja mismoodi. Aga Ansip oli mees, kes lasi selle ilma sõnagi lausumata
seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli
1998- Elektrooniline postmark. Võimalus kasutada elektroonilisi postmarke. 1999- Online pank. Alustab tööd First Internet Bank of Indiana, mis asub ainult internetis. 2000- Interneti teenuste keelamine- Esimene suurem rünnak Interneti teenuste vastu, mdia pakuvad peamised Interneti leheküljed. 2001- Internet 2 levib- esimene muusikali ülekanne internet 2 vahendusel. 2002- Uued domeenid- võeti kasutusele uusi neljatähelisi domeene. 2003- Valimised Internetis- Toimuvad esimesed ametlikud valimised Interneti vahendusel. 2009- "Pilve" tehnoloogia
Iseseisvuse eeldused 1917/1918. a. vahetusel langeb enamlaste populaarsus: · Sooviti rahu ja stabiilsust, mitte maailmarevolutsiooni; · Enamlased ei soovinud Eesti omariiklust, vaid autonoomiat Nõukogude Vene koosseisus; · Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune; · Enamlased olid kirikute vastu; · Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt. Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik
usinamaks õpilaseks Ida-Euroopas. Nagu Gorbatsov, uskus ka Jaruzelski võimalusse, et paindlikum kurss, opositsiooni kaasamine dialoogi, annab komparteile võimaluse säilitada oma juhtpositsioon ühiskonnas. Just sellest usust lähtudes nõustus Jaruzelski alustama Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus - korraldada Poolas esimesed vabad valimised Ida-Euroopas. Tegelikult olid valimised ainult poolvabad, sest kommunistid reserveerisid endale kindla arvu kohti Seimis. Kuid kõikide vabade kohtade jagamisel tegi Solidaarsus puhta töö, saades ülemkojas peaaegu kõik paigad. Valimisedu oli Solidaarsusele ootamatu, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Valimised surusid opositsioonile pihku võimu, mida ta ei olnud veel valmis üle võtma. Kuid võtta tuli. Jaruzelski oli sunnitud tõdema: "Valimistulemused on kohutavad
kohe kommuune rajama, ka ei suhtunud enamlased hästi religiooni, selle tõttu hakkasid juhtivad eesti poliitikud üha enam venemaast lahti lööma. 15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev ,,Estonias" otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada. 1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse) Iseseisvuse väljakuulutamine 19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik 23
vastava õigusaktiga. 30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega. Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused) 1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga. 2-5) leidke ise lk 22 30. märtsil 1) Toimusid esimesed rahvaesinduse maanõukogu ehk maapäeva valimised (62 liiget). 2) Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostanud maavalitsuse. 3) Asjaajamise keeleks kuulutati eesti keel. 4) Hakati looma rahvusväeosi, mis koondati eesti diviisiks eesotsas Juhan Laidoneriga. ? Suund omariiklusele Võeti 1917 aasta sügisel (J. Tõnisson lk 26). See oli tingitud saksa vägede edukast pealetungist septembris- oktoobris 1917, millega sakslased okupeerisid riia ja Lääne-Eesti saared. Taheti eralduda sõjaliselt nõrgast
rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast
baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse
NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a. valiti ta otsestel presidendivalimistel suure ülekaaluga Venemaa presidendiks. Poliitiliste reformide käigus oli 1988.-1990. a. NSV Liidus sisse seatud ka presidentaalne valitsemissüsteem ning esimest korda pärast 1917.aastat toimusid Nõukogudemaal mitme kandidaadiga Rahvasaadikute Kongressi valimised. Rahvasaadikute Kongress valis enda hulgast Ülemnõukogu ja see omakorda presidendi. Seega ei saanud Gorbatsov oma volitusi otse rahvalt nagu Jeltsin. Gorbatsov vähendas NLKP osa riigi ja ühiskonna juhtimisel, parandas suhteid kiriku ja usklikega ja tõi Nõukogude väed Afganistanist (1989) välja. Pärast tagurlaste eemaldamist partei juhtkonnast oli Gorbatsov aga senisest tsentrumist liikunud partei konservatiivsemale tiivale. Vanameelsed jõud panid üha
Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika
Riigikogu (edaspidi RK) valimised on iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
