Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist?...
VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus-...
Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi poliitiliste teavetega. 3.Millised on demokraatlike valmiste tunnused? Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud....
omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Valimiste funktsioonid:tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmisi; valimised on rahva usalduse heaks indikaatoriks; hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimistel on vaba konkurents-vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi; kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Konkurentsi erakondade...
2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse....
Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
· kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg. 6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.-...
Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset või Majoritaarsele valimisüsteemile on iseloomulikud propotsionaalset valimissüsteemi? ühemandaadilised ringkonnad. Võimalusi on kaks lihthäälte enamus või absoluudne häälte enamus. Kuidas selgitatakse välja kohad riigikogus...
Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu...
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst...
Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui...
Vahel seda juhtub ja seekord ootas mind kiri, mille pealkirjaks oli "Kallis Abiturient,". Tavaliselt ma kustutan need kirjad üsna ruttu, kuid kui keegi mind juba kalliks nimetab, siis peaks ikka läbi lugema. Edasi oli mul võimalik leida kirjast mõtteid selle kohta, kuidas ma ilmselt pean andma aru nii iseendale kui oma lähituttavatele oma tulevikuplaanide kohta ja kuidas mind mõistetakse ja ollakse valmis aitama. Järgmiseks oli tutvustav kiri ühte toredasse ülikooli. Ma ei taha küll olla ülekohtune, aga mõistetakse? Kas tõesti? Miks ma olen skeptiline? Miks ma ei usu? Kohe seletan, miks. Ma olen hea õpilane. Hea õpilane on hea olla. Ma saan õpetajatega hästi läbi, ma saan oma hinded kätte üsna kerge vaevaga ja need kaks pole üksteisega ülemäära palju seotud. See peaks sisuliselt tähendama seda, et mu elus on vähem stressi ja pingeid, mis paljudel seostuvad õpetajateg...
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi –...
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osut...
Kiire tehnoloogia arenguga kaasnevad edusammud viivad ka mitmete traditsiooniliste protsesside, nagu valimised ,abielu või lapse sünni registreerimine, muutmiseni ning toovad paratamatult endaga kaasa nii positiivseid aspekte kui ka negatiivseid aspekte, uute probleemide näol. Antud arutluses keskendun valimistele ja lapse sünni registreemisele, lahates nende moderniseerimisega tulenevaid positiivseid ja negatiivseid külgi. Digitaalsete edasiminekutega kaasnevad ka suurenenud ning muutuvad ohud valimiste korral on arutellu tõusnud valimistulemuste võimalik võltsimine...
Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
2017. aastal oli tulemus 53,2% mis on aastaga 2013 võrreldes langenud 5%. Kõige rohkem langes aktiivsus Tallinnas, 2013 oli selleks 64,1%, aga 2017 oli tulemuseks ainult 53,6%. Valimisaktiivsus langes peaaegu igal pool, aga oli ka erandeid näiteks tõusis see Läänemaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal. See tõus nendes kohtades oli väga väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandi...
ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. REFERENDUM- kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003) DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED...
Võim kuulub suuremalt osalt rahvale. Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada...
Demokraatlikud valimised Vabade valimiste funktsioonid ja põhimõtted Valimiste funktsioonid • võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine; • võimudele kodanike nõudmiste vahendamine; • rahva usalduse tagamine võimude vastu; • inimeste poliitikast informeerituse tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
