Arvutivõrgu ajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid

Arvutiõpetus

52

docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. ///

Tehnoloogia

25

docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

on. ////////// EHK Kirja saatja ­ postkontor ­ sorteerimine ­ transport ­ sorteerimine ­ postkontor ­ adressaat.// Allikas ­ andmete genereerija. Saatja ­ teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja ­ transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja ­ võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat ­ kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll ­ reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja

Arvutivõrgud

144

docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

Kui pakett on X bitti pikk ja edastuskiirus Y bit/s, siis kulub aega X/Y sekundit. Propagation delay e andmete liikumise aeg - Signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edasutusmeediast. Kui L on kahe ruuteri vaheline kaugus ja M on edastuskiirus, siis viide on L/M (millisekundites). Ehk meediumi viide, aeg, mis kulub pakettidel sidekanalis liikumiseks. Seega üldine delay on summa neist neljast. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Kirjutan teile ilusa inglise keelse teksti sest...okei kui ma mõtlen välja mis-mis on, siis tõlgin ära ka. Iga kümnendit peab oskama iseloomustada! 1961-72 The importance of computers began to rise in the 60s, so only now did people start to wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response.

Arvutivõrgud

102

pdf

Kommunikatsioonimudel

Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). * Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. 14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu * 1961 – 1972 – the development of packet switching. 1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program * 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets 1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii

Tehnoloogia

35

doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel ­ aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 ­ Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 ­ Barani pakettvahetuse teooria 1967 ­ ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 ­ Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ­ ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ­ ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 ­ Vint Cerf ja Robert E

Arvutivõrgud

41

pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel ­ aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. Igas võrgus on puhver, kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima. 7 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 1972 - Esimene e-maili programm. 1974. töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja esialgse interneti arhitektuuri. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon

Arvutivõrgud

46

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. (ehk paketi teelesaatmise peale kuluv aeg) Liikumine võrgusõlmede vahel – aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. ehk paketi liikumine läbi kanali. (valgusekiiruse kanti kiirus) 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Algus: Telegraafi leiutamine 19ndal sajandil mis töötab morse koodiga (punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1969 – Maailma esimene arvutivõrk ARPANET. Töötati välja Pentagonis, USA-s. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa aitama militaarvaldkonnale, ei ole kumbki väidetest päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil, ühendama teadusasutusi, et need saaks omavahel jagada

Arvutivõrgud

Kommentaarid (0)