levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 – uus põhiseadus, valitav riigipea, valimised, pidanuks olema aprillis 1934 märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigi-pöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks.
Tema väeosas oli distsipliini probleemid, aga suutis oma kõnedega meeste moraali tõsta. Sõda õpetas Trumanile vajalikke juhtimis oskusi, mis aitasid teda poliitikas. Pärast Esimest maailmasõda Truman läks tagasi Kanas City-sse. 28. juunil 1919 abiellus ta Bess Wallacega. Nad avasid kaupluse, aga see läks 1921. aastal pankrotti. 1922. aastal valiti Truman maakohtus kohtunikuks. 1924. aastal kaotas valimised ning ei saanud jätkata kohtunikuna. 1926 – 1934 maakohtus eesistuja. Senator Truman 1934. aastal kandideeris senati valimistele Missouris ja võitis selle. 1940 kandideeris uuesti ning suutis võita valimised. 1940. aastal käis sõjaväebaasides, sest sõda Euroopas oli alanud. Lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, ületootmise ja probleeme jäätmetega sõjatööstuses ja sõjaväebaasides.
-Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi -Valitsuse pikk eluiga
ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21. aastane
Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee.
Sotsialistid ei võtnud sõjaveterane enda ridadesse ja nii nad liitusid fasistidega. Pärast demonstratsiooni annab kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus. Mussolini võimuperioodid 1. I võimuperiood: 1922-1924 Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922. aastal sai Mussolini peaministriks Mussolini esimene taotlus oli võim kindlustada, ning ta valitses konstitutsiooniliselt. 1924. aastal toimusid parlamendi valimised, mille ajal pandi toime hulgaliselt valimispettuseid. Hoolimata sellest, kui parlament koguneb, on seal siiski arvestatav sotsialistide opositsioon. Vabadel valimistel ei õnnestu Mussolinili saada enamust, nii nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esindaja Mateotti esines parlamendis väga kriitilise ja paljastava kõnega fasistide arvel. Pärast seda läks Mateotti kaduma ja laip leiti hiljem Rooma lähedalt.
aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states)) suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt
eelistas Eyedema endiselt totalitaarset riigikorda oli ainult üks partei. Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 1985. aasta suvel toimusid mitmed pommirünnakud pealinnas Lomes. Rahvas ei olnud valitsemiskorraga rahul, toimusid kahtlased mõrvad ja teised kuritööd. Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema
Teema: Välispoliitika Selle saate märksõnaks oli valimised naabrite juures. Kõigepealt räägiti Soome presidendi valimisest ja teiseks vene riigipea valimisest. Soome on saanud kolmekümne aasta järel konservatiivist presidendi, vene presidendi valimiseni on vähem kui kuu , massilised protestid moskva tänavail võtavad ülesse revolutsiooni mõõtmed. Moskva suhted on halvenenud Washingtoniga vene presidendi suhtes, Brüsselis nõutakse eelarve kärbet milleks on sada miljonit eurot.
aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue
aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue
Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja. Ta peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult
Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus. Valimised Riigiduumasse polnud üldised (kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest). ühetaolised ( igal valijal on võrdne arv hääli ja need lähevad ka võrdselt arvesse) ega otsesed (kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt). Esinduse said aga kõik elanike kihid, ka alamrahvas (töölised ja talupojad) ning väikerahvad.
· Tüleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastamine) Monetarism: · Valitsus saab mõjutada majandust ainult ringluses oleva raha kaudu · Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga · Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat · Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada Milton Friedman monetarismi eestkõneleja Suurbritannia: · 1979 võitsid valimised konservatiivid · Peaministriks sai Margaret Thatcher (Raudne Leedi) ( I nais peaminister euroopas) Konservatiivide poliitika: · Kokkuhoiuprogramm · Sotsiaalkulutuste kärpimine · Ettevõtete erastamine · Söetööstuse toetamise lõpetamine · Amteiühingute õiguste piiramine Tulemused: · Inflatsiooni aeglustumine · Tööstuse struktuuri ümberkorraldamine · Kõrgtehnoloogilise tööstuse areng · Tööpuuduse vähenemine · Elujärje paranemine
Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K
riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine
tunduvad ilusad ja teevad meele heaks kohe aga kuid samas ei tundu see kuidagi võimalik ning siis ongi nii ,et tegelt kõik mis meedias kajastub ei ole tihtipeale tõsi aga kuna paljud inimesed lasevad end väga kergelt välistel teguritel mõjutada siis tihtipeale toob meedias kuuldu hea meele ning valitaksegi erakond kes tegelikult ei täida enda lubadusi mida valijad kuulnud olid. Olen tihti peale mõelnud ,et alati kui valimised on ukse ees hakkavad erakonnad end igatepidi näitama, teisi maha tegema ning pakuvad lubadusi mis tunduvad ebatõenäolised kohati. Aga kui valimised läbi kaovad jutud nende erakondade ümber ning paremaks minemist ning lubaduste täitmist ei näe kuskil. Kui aga taas valimised tulevad hakatakse enda lubadustega pihta mida inimesed tihti peale usuvad ning kõik hakkab otsast peale. Kui nüüd Reformierakonna juurde tagasi tulla siis jah, olen märganud ,et esimestel aastatel kui
punaarmeest sattus relvakonflikti Landeswehriga. 23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus: 1. Kindlustati Eesti lõunapiire. 2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus; (Lisa staff: Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi jõupingutusi, ei katkenud riikluse rajamine ka sõja ajal. Kohe parast suurima ohu tõrjumist tõusid paevakorrale korduvalt edasi lükatud Asutava Kogu valimised. Veebruari algul 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee uhiselt, et valimised korraldatakse 5.7. aprillil ja Asutav Kogu tuleb kokku jüripaeval, 23. aprillil) AK tegevus: 1. moodustati EV valitsus (töö lõpetas Ajutine Valitsus) 2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras
demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inimesed pole võrdselt haritud Kaitseb üksikisikut võimu eest Vähemuse huvid tallatakse Edendab ühist/individuaalset heaolu Valitsuse/riigi sekkumine ühiskondlikku elu Tagab poliitilise stabiilsuse(põhiseadus) Diktatuuri kehtestamine pole välistatud VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi
Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga
Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994. aastal juulis toimunud sõjaväelise riigipöördeni oli riik poliitiliselt suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks. 2001 aasta lõpul sai Gambia presidendil ametiaeg täis ning järgmised valimised võitnud president Yahya Jammeh andis 21
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid karistada. Demokraatia tunnus on ka valimised, mis toimuvad Eestis iga nelja aasta tagant. Valida saavad kõik Eesti kodanikud, kes on kas 16 või vanemad. Eestis on proportsionaalsed ehk võrdelised valimised ja samuti on need vabad ja regulaarsed. Otsustades arvestatakse nii enamuse kui ka vahemuste õigusi ja huve. Kui inimesed tunnevad, et nende õigusi on rikutud, võivad nad oma murega pöörduda õiguskantsleri poole. Eesti tähtsaim seadus on põhiseadus. Sellega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused
2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine Seminaritöös võeti kuue Riigikogu valimise võrdlemiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kogutud andmed. Töö analüüsiks kasutati järgmisi andmeid: valimisealiste kodanike arv VII- XII Riigikogu valimistel, valimisaktiivsuse protsent VII-XII Riigikogu valimistel, erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel. Kõik andmed on kätte saadavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel www.vvk.ee. Riigikogu VII-XII valimised kajastavad ajaliselt perioodi 1992. aastast kuni 2011. aastani ning tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kõigi Riigikogu valimistega. Võrreldi omavahel kõigi näitajate muutumist iga 4 aasta tagant vastavalt Riigikogu koosseisude muutumisele valimiste kaudu. (v.a. VII Riigikogu valimised, mil Riigikogu koosseis valiti erakorraliselt 3 aastaks). 2.2 Küsitlus Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com
korras 3.ühtki eesti kodanikku ei tohi eestist välja saata ning teda takistada teda riiki naasmast 4. igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 5.eesti kodaniku kohustus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu on igal eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku kora vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Vabad valimised Valimiste funktsioonid · Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine · Kodanike tahte võimudele edastamine · Rahva usalduse indikaator riigivõimule · Hariv funktsioon · Demokraatlikud valimised on tähtsad, sest inimsed näitavad usaldust sellega Vabade valimiste põhimõtted · Vabad oma veendumuste järgi saad valida · Üldised · Ühetaolised kõik hääled on võrdsed · Otsesed · Hääletamine on salajane 1
NSVL paragrahv 6 Eestis tühistatakse 11.01.1990 07.12.1989 23.02.1990 Alternatiivsed Rahvarinne TF Sajudis 14.96.1988 võimuorganid Eesti oktoober 1988 Kodanike Peakomitee Leedus määratakse 11.11.1989, neil oli Gorbatsovi valimised Gorbatsovi valimised eesmärk taastada Eesti 11.03.1990 24.02.1990 nagu ta oli enne II MS Leedu parlament 11.03.1990 tuli kokku Rahvarinne Läti kongress tuli ja kuulutas välja 13.04.1988 kokku 1.05.1990 iseseivumise
Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades Mandaadi saamiseks piisab lihthäälteenamusest X Riik on jagatud mitmemandaadilisteks X valimisringkondadeks 5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1p
vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal
pakutud liidulepingu sõlmimine oli kaotanud Balti riikide jaoks aktuaalsuse. Koosta kronoloogia NSVL-i lagunemise olulisematest sündmustest 16.nov 1988- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVLi lagunemine 24.veb 1989- Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp, algatatakse kodanike komiteede liikumine 23.aug 1989- Balti kett 24.dets 1989- NSVL-i Ülemnõukogu kuulutab Molotov-Ribbentropi salaprotokollid õigustühiseks 24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8.mai 1990- Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 12.jun 1991- EV Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse 19-21.aug 1991- Riigipöörde katse Moskvas 20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja siinset tööjõudu arvestav tööstus
............................................................6 1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania.............................................6-7 1980-nda aasta Presidendi valimis kampaania............................................................7 President 1981-1989............................................................................7 · Külm sõda ja teised sõjatandrid......................................................8 · 1984-nda aasta Presidendi valimised................................................8 · Sõda narkootikumidele................................................................8 Tervis ja heaolu..................................................................................9 Surm..............................................................................................9 Kokkuvõte......................................................................................9 Lisa............................................
Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisatsioonid likvideeritakse või allutatakse kommunistliku partei täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel
elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis. Autoritaarne Eesti(1934-1940) Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast. NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950.aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent alla 99,5. NSV valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Saadikute roll oli tähtsusetu, sest nad pidid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1954.aastal loodi Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida
kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal
Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et majanduskriis üksnes süveneb. Olukord muutus üsna väljapääsmatuks rahva jaoks, kuna diktatuurriikides keelustati demokraatlikud valimised, nii et rahval ei olnud erilist võimalust poliitikas kaasarääkimiseks. Ühed tuntumad diktaaturite riigid olid Saksamaa, Itaalia ning Venemaa. Põhjus, miks osad demokraatlikud riigid nagu näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa ei läinud üle diktatuuri peale võib olla see, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud. Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogi...
otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02
kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teadet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimistel kehtivad piirangud (vanusepiirang, kodakondsuspiirang jne) *Kodakondsuspiirang parlamendi-, ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territoorimil. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ja kandideerimisõiguse puhul. Mida tähendab valimiste regulaarsus Eestis? Valimised on korralised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Parlament ja kohalikud omavalitsused valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 5 aasta tagant.
esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid 5) rahvademokraatia ,,demokraatia vorm", mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9 2) hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed muutuvad teadlikumaks ning tunnevad suuremat huvi valimiskampaaniate vastu 3) valimistel vahendavad hääleõiguslikud kodanikud oma huve ja nõudmisi saadikutele / kandidaatidele
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites
võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5. Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel: Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad:
Deigmar Virga 9a Maksudega mängida ei ole mõistlik- see puudutab kõiki Nüüdsest juba piika aega möödas toimusid valimised. Valimistel käis üpriski suur rebimine, kes saab kõige rohkem hääli. Need kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem koostööd Venemaaga. Eesti majandus on olnud kõik need aastad üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab neid makse kärpima sinna ja tänna.
Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele. Esmakordselt asus ta Saksamaa presidendina ametisse 12 mai 1925. Hindenburg oli küll monarhist, kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees. Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg
Alustas demokraadina, jumaldas Roosevelti. Populaarsus demokraatide seas langes. 1964. a. toetas Barry Goldwaterit kõnega. Kõne oli hüppelauaks suurde poliitikasse. Abielud ja lapsed 1. abikaasa Jane Wymaniga, 2 tütart. Maureen ja Christine (suri pärast sündi). Michaeli adopteeriti. Abielu lahutati 1949. 2. abikaasa Nancy Davis, 2 last, Patti ja Ron. Jäid elu lõpuni kokku. California kuberner Võitis valimised Edmund G. Browni ees ja andis ametivande 3. jaanuaril 1967. Reagan oli segatud suurtesse konfliktidesse. Suurimaks veaks California kubernerina peeti surmanuhtluse pooldamist. President 1981-1989 67 aastaselt ametisse asunud Reagan oli vanim USA presidendiks saanud inimene. Ajas poliitikat, mis kurnaks NSV Liitu. Reformis aktiivselt majanduselu. 30. märtsil 1981 tulistati, kuid jäi ellu ning juhtis riiki edasi. 1984-nda aasta Presidendi
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored
majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole
Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike
Sotsiaaldemokraatlik mudel Solidaarsus, sotsiaalhüvesid jagatakse kõigile võrdselt hoolimata tööpanusest. Kõigile tasuta arstiabi ja haridus. Kehtestatakse kõrged maksud(Inglismaa, Skandinaavia) Liberaalne mudel (USA, Jaapan) Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalabi jagatakse kõige vaesematele. Demokraatia tunnused 1. Kodaniku õiguste ja vabaduse kaitse 2. Põhiseadusele tuginemine 3. Võimudelahusus 4. Redulaarsed vabad valimised 1920 peale II Ms’i esimene demokraatia laine 1950 demokraatia teine laine 1990 kolmas demokraatia laine seoses sotsialismi leeri ja nsvl lagunemisega. Siirdeühiskond – üleminekuühiskond, kus asendatakse demokraatiaga vanad valitsemisvormid igas valdkonnas. Tööösse: Mis ühiskonnas elame, seleta mis on nüüdisühiskond Infoühiskond seoses infotehnoloogia ja majandusarenguga. Nimetatakse ka postindustriaalseks ühiskonnaks
teisteski vallutatud maades. Teine seletus oli, et inimeste vaesus takistab neil ostmast kaupu, mida nii rikkalikult on täis kaupluste vaateaknad, kuid Nõulogude Liidu elatustase on nii kõrge, et kaubal pole vaja ostjat kaua oodata. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 33, 34) Juulikuu 6. päeval anti välja seadus, millega saadeti parlamendi mõlemad kojad laiali. "kuna need ei esindanud rahvast", ja määrati uued valimised. Samas väideti, et eesti töörahval on nüüd esimest korda "vabadus valida organ, kes väljendab eesti rahva tõelist, võltsimatut tahet"...... Uued valimised määrati kaheksa päeva pärast, see on 14. ja 15. juuliks. Samadel päevadel pidid valimised toimuma ka Lätis ja Leedus........see oli vastuolus Eesti riigikorraga, mis nägi ette, et uued valimised võivad toimuda nende määramispäevast 32 ööpäeva hiljem..... Kandidaatide esitamine pidi lõppema 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
