Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna. Nad arvavad, et Riigikogus istuvad inimesed, kes ei o...
Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised . ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile....
Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant President valitakse : Iga 5 aasta tagant, 13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule. Rahva tahe, Arutavad valijate nõudmisi Võtavad vastu seadusi 14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt...
Kas on veel keegi või miski tänapäeval eksisteerimas , et olla julge ja võtta vastutus enda peale ? Ma võin olla Ameerika Ühendriikide president või Indias sunnitööl rassiv laps;negriid,europiid või üldse mongoliid, see ei muuda minu tähtsust sõltuvuse ringist meie maailmas. Absoluutselt kõik on omavahel ühendatud, väike detail võib viia kuritöö lahendamiseni või tekitada uue maailmasõja, kuid kas see detail on selle eest vastutav ? Kui terve vihm on Eesti riigikogu, siis üks vihmapiisk on iga saadik. Meil on kokku sada üks vihmapiiska, kes ei vastuta tegelikult millegi eest. Laiemalt võiks ju ka öelda, et rahvas on see vihmapiisk, kes annab oma hääle valimistel ja on sellise suhtumisega, et minu häälest ei sõltu midagi. Kas tegelikult on ikka nii ? Ei ole, sest kui ei oleks langenud esimene vihma...
(2 p) Seisukoht: Eesti Vabariigi põhiseaduse §......... 2. Millistel põhiseaduses kirjeldatud juhtudel on Eestis võimalik taotleda sotsiaalabi? Selgitage põhiseaduslikke õigusi elulise näite kaudu. (3 p) 1. Eesti alalisel elanikul; 2. Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel: 3. Eestis viibival pagulasel. 3. Tädi Maali (76. a Eesti kodanik) on pikemaks ajaks sunnitud jääma hooldushaiglasse. Samal ajal toimuvad riigikogu valimised . Kas riik on kohustatud tagama Maalile võimaluse valida? Selgitage põhiseaduse ja sotsiaalharta artikkel 13 punkt 2 alusel. (2 p) 4. Tooge riigi või kohaliku omavalitsuse võimalusi toetada abivajajaid. (2 p) Perekonda, kes ei suuda tasuda elektri- ja küttearveid: ...........................................................................
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised . Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim...
kohale. Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami. Ime, et jätkub aeg veel spordisündmuste kajastamiseks või rääkimiseks, mis toimub majanduses või maailmas. Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele." Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti leidub neid, kes arvavadki, et antud hääl läheb rahvasaadikule, kelle poolt ta hääletas, mitte aga erakonnale, kuigi see nii aga on. Kahju kuulda kui tänaval näiteks 2 vanemat daami vestlevad omavahel, et...
Tallinnast otseteed Reykjavikki on 2 400 km. Islandi pindala on 103 000 km2, seega üle 2 korra Eesti pindalast suurem. Islandi pealinn on Reykjavik. Island oli iseseisev riik alates 900. - 1262. a, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia. 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid Taani kuningavõim jäi siiski veel kehtima. 17. juunil 1944. aastal kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president. Rahvuspüha tähistatakse 17. juunil. Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist tulid Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu tuntakse üsna täpselt, kuna aastatel 1100 ja 1200 kirjutatud kirjad on asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi. Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Óla...
Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised . Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja...
· "ülipositiivse" õiguse tunnustamine seadusandja seos konstitutsiooniga Põhiseaduse tähtsus - Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
riigi bürokraatiast Võimu teostamistest kõrvale jäävate huvigruppide hulgas on oluline SOTSIAALNE PARTNERLUS. Seaduste välja töötamisse kaasatakse erinevaid huvigruppe(ametiühingud, erialaliidud, kodanikuorganisatsioonid jne) Võimu iseloom Demokraatia rahvavõim, õigusriik, registreeritud valimised , kodanikuõigused LIBERAALNE Diktatuur jaguneb kaheks: · Autoriteetne valitsejaks 1 isik või 1 isikute grupp, piiratakse inimeste õiguseid (EV 1934-1940) · Totalitaarne valitsejaks 1 isik või 1 isikute grupp, hirmuvalitsus, vägivalla kasutamine rahva vastu/suhtes Riigikorralduse vormid UNITAARRIIK FÖDERATSIOON KONFÖDERATSIOON Ühtne riigivõim, otsused Liitriik, mille osadel on suur riikide liit, kus liikmed on...
Valimiste buum köidab mind. Valimised , olgu need siis kohalikud või riigikogu omad, alati on sel ajal selle üle suur poleemika. Küll mustavad parteid üksteist, küll annavad lubadusi, kes lubab puid ja kartuleid jne. Õnneks või kahjuks on selline periood mööduv, pärast asutakse uuesti oma endistele/uutele töökohtadele ja elu läheb edasi. Ilmselt on paljudel sel ajal ärevus hinges, kuna tulemused võivad mõjutada nii mõndagi. Mulle endalegi meeldib valimiste periood .Minul küll ei ole kuskil üleval kandidatuuri,...
Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised : otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond o Populism · POOLT : o Suurendab rahva seotust riigivõimuga Võimu nimetus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Võimuorgan Riigikogu Vabariigi valitsus Kohus Liikmete arv 101 Peaminister ja ministrid; Halduskohtud:27kohtunik...
The House of Commons Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The House of Commons is the lower house of the Parliament of the United Kingdom, which also comprises the Sovereign and the House of Lords. It consists of 650 elected members called Members of Parliament. The House of Commons was originally far less powerful than the House of Lords, but today its legislative powers greatly exceed those of the Lords. The full, formal style and title of the House of Commons is The Honourable the Commons of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland in Parliament assembled. Role The House of Commons main purpose is to make laws by passing Acts of Parliament, as well as to discuss current polit...
23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
esindus- esindajate valimine (parlamenti), elitaar- võim on eliidi käes Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised , võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur Riigivõimu alus Põhiseadus Võimulolijate tahe, soov Kõrgeim võim Rahval Diktaatoril Võimuorganid Parlament D+ ainupartei Võimule saamine Vabad valimised Haaratakse jõuga...
Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla volikogus. Meil aga tuleb valida praegu mitte inimeste järgi, vaid erakondade järgi põhimõttel, millist erakonda oma lubatustega eelistada, selle pean valima selles valimisringkonnas. Vaba ei ole see täiesti minu arust seetõttu, et kui ma valin erakonda, siis ei pruugi aga just see inimene...
valib rahvas otsestel valimistel.Parteid, Rahva hääletused toimuvad harva, kes saavad parlamendis rohkem kohti kuna kui rahvas ütleb EI, siis toimuvad moodustavad valitsuse.Valitsus peab erakorralised riigikogu valimised . aru andma oma tegevusest parlamendis Vabad valimiste tunnused-kandidaate ja ettepanekutele parlamendis ühele kohale mitu,kodanikul on nõusoleku saama. õigusteha valik iseseisvalt ja hoida Presidentaalne-Rahvas valib otse nii oma valikut saladuses,kõigil võrdne...
Kolmandaks funktsiooniks on hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
