Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"valimised" - 1888 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90

koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24. aprillil 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts. VI Riigikogu kestis kuni 05.07.1940. Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid küll valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. 16.11

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu

tänavatel.  27. Okt võttis Viktor Kingissepp võimu üle Jaan Poskalt  Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis  Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur  Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine  Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega  Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine  Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule  1918. A saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et teada saada, kuidas suhtuvad teised

Ajalugu → Eesti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailm aastal 2008

Maailm aastal 2008 Aasta 2008 oli töine, maailmas toimusid pöördelised muutused, mida keegi ei suutnud ette arvata. Niimoodi ütles Euroopa komisjoni esimehe asetäitja Siim Kallas. Maailma keeras peapeale majanduslangus, Vene-Gruusia sõda, USA presidendi valimised, võimu vangerdused Venemaal, terrori rünnak Mumbais jne. Eestis on asi olnud veidike kergem, näiteks korraldati prügikorjamis kampaania ,,Teeme ära", suuri pahandusi tekitas riigireetja Herman Simm'i skandaal, segadusi tekitab tants vabadussamba üle ning kindlasti ka töölepingu seadus, mis hakkab kehtima juulist 2009. Väga palju probleeme on tekitanud majanduslangus e. finantskriis. See kriis on maailmamajanduse kõigi aegade suurim

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

Tähtsus: rahvuslik liikumine lõhenes ­ Rahvarinne vs Kodanike Komiteede liikumine (nagu I vabariigi ajalgi - radikaalid ja mõõdukad, kuid ka siin samamoodi, ainult et teise nimega). Rahvarinne mõõdukas, Kodanike Komiteed radikaalsed ­ taotlevad kohest lahkulöömist NLst. 23ndal augustil 1989 ­ 'Balti kett' - tõi tähelepanu Balti riikidele kogu maailmast. Mis toimus Liidus samal ajal? Osad leidsid, et NLi on vaja uuendada. 1989 toimusid uue organi ­ NLi Rahvasaadikute Kongressi valimised. (meenutas Asutavat Kogu) Märkimisväärsed valimised selles suhtes, et tegu oli esimeste poolenisti demokraatlike valimistega - mitu kandidaati (varem koguaeg igas ringkonnas ainult 1 kandidaat), pooled säilitas kompartei, pooled kandidaadid esitati rahvaalgatuse alusel; ka Eestist ­ kandidaadid olid suht seinast seina. Hakkavad võitlema, et Kongressil tühistataks MRP, kuid seniajani ei olnud valitsus üldse seda tunnistanud.

Ajalugu → Ajalugu
212 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu- NSVL ja ENSV

KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 ­ 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 ­ 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 ­ 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL ­ s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Mill...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse Rakendada sundi (vägivalda) Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine) · Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas · Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis ­ seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism

Ühiskond → Ühiskond
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nsv liidu ja idabloki lagunemine

B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised ­ 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu. · Ülemnõukogu valis Mihhail Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks (mitte rahvas!) Nüüd oli Gorbatsov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. · toimusid ka kohalike nõukogude valimised

Ajalugu → Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

· Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem Selle süsteemi puhul on mitme mandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nende valimiste korral jagatakse saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Selle süsteemi puuduseks on keerukus, kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. 6. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kommuistliku süsteemi lagunemine

Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 ­ 89) ­Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada ­ toimuski ümarlaud. ..... ­lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 89 ­ juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA. · Ungari 1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatia

enamus otsustab, aga see saab ainult kehtida kodus, koolis, mitte mingitel riigikogu valimistel või muul säärasel. Tegelikult loogiline oleks, kui erakonnal on hea reklaam, nad lubavad kõike teha ja muuta asju paremaks rahvale. Kindlasti midagi tehakse aga siiski, hiljem selgub, et kõik see oli ainult jutt, ja midagi erilist ei tehta, siis võiks küll olla võimalus oma hääl tagasi võtta ja pooldada kedagi teist või tuleks teha uued valimised, kui enamus oleks sellega nõus. Riigikogu valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu. Demokraatia Eesti Vabariigis toimib ainult, kui me kodanikud oleksime pädevad ja ei jääks ühiskonda pealtvaatama vaid annaksime ka oma osaluse. Meil on võimalus valimiste kaudu asjade arengut muuta ja suunata. Neid keda me valime, siis ka peaksime neid ka usaldama ja just sellelt valitavalt ootame ka asjade arengut. Olles Euroopas on see väga oluline, et kehtib demokraatia

Ühiskond → Ühiskond
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühiskond

motiveerima, vaba konkurents. Konservatism ­ alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid ­ üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik ­ rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia ­ kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond ­ riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik ­ suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riigikogu

1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Valitsemine: Demokraatlik ühiskond

· Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele · Riigi jõuline sekkumine kuni täieliku kontrollini välja · 20 . sajandi mõjukaimad natsism, fasism, kommunism Valimised Demokraatlike valimiste peamised tunnused: · vaba konkurents-kandidaatidel võrdsed võimalused · ühetaolisus-kõigi häältel on võrdne kaal · üldisus-hääletusõigus on suurel osal ühiskonnal · otsesus-valimistulemusel on võimalikult suur kaal Valijatüübid: 1. parteiaktiivne-kindla erakonna või ideoloogia toetaja 2. rutiinne-valib alati sama erakonda, sõltumata programmist 3. jooksik-valib erakonna, mis kõige paremaid asju lubab 4

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Poliitika

Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned ­ vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia ­ paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand. Demokraatia võimalused ­ Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Taasiseseisvumine

1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. kodanikekomitee loomise eesmärk: Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse aluse lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus 1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24

Ajalugu → Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond

Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal, seda ei pane keegi tähele. Rahvas vaatab tänavatel ning telekas tulevaid reklaame ning kellel on kõige paremad reklaamid,

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ühiskond 9. klass

1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks 1988 juuni - võimuvahetus EKP juhtkonnas Vaino­­Väljas 1988 aprill - esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge lipp 11. Sept 1988 - korraldati massiüritus Eestimaa laul. 1988 - interliikumine 1988 - Eesti Rahvusliku Sõltumatu Partei loomine. 1988 16 nov - ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suverräänsusdeklaratsiooni. 1989 märts - NSV Liidus toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgemaisse riigivõimuorganisse. 1989 23.august - Balti kett. 1990 - toimusid Eesti Kongressi valimised ning esimene istung 1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tänapäeva demokraatia tunnusjooned

Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada.

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhiseaduse muudatused

Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole. [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 78. Vabariigi President: 1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; 2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised; 4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66 ja avab selle esimese istungi; 5) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68; 6) kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107 ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele; 7) annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110;

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise sündmused

1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge ­ Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel ­ kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks ­ rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed 1990 mär ENSV Ülemnõukogu valimised Esimeheks A.Rüütel 1990 mai taastati EV nimetus lõpetati ENSV sümbolite kasutamine 20.aug EV taasiseseisvumine Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Uusim aeg 1917.a.

autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917. Sakslaste omavalitsusorganid likvideeriti. Osavõtu protsent väike, aga esindatud kõik peamised pol. erakonnad. Ja tähtsamad eesti poliitikud. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Demokraatia, erakonnad, valimine

võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted:

Ühiskond → Poliitika
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Riigiõiguse kordamisküsimuste vastused

19. Põhiõiguste piirangu materiaalse põhiseaduspärasus, selle tingimused PS 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirang peab olema demokraatlikus ühiskonna vajalik, ei tohi moonutada piiratava õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus hindab seda, kas piirang on proportsionaalne.  Piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus  Vahendite (piirangu) sobivus, vajalikkus, mõõdukus 20. Eestis toimuvad valimised ning nende üldiseloomustus (kes on valimisõiguslikud isikud, kes kandideerimisõiguslikud jne) Eestis toimuvad :  Riigikogu valimised: valitakse Eesti Vabariigi hääleõigulike kodanike poolt 4 aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a.  KOV valimised: Valitakse 4 aastaks. Hääletamisõigus Eesti või EL kodanikul, kes on vähemalt 18a.  Euroopa Parlamendi valimised: Eestist 6 liiget (5a)

Õigus → Riigiõigus
22 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

millised otsused on tehtud ja millised tgemisel. 3) -//- läbi kodanikuühiskonna, kus üksikisikud koonduvad ühendustesse- MTÜ, seltsid, seltsingud ja läbi nende võimu.  Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia  Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940

Võrreldes hilisemate aegadega, oli maakonnanõukogu tegevus algusaastail tunduvalt aktiivsem. Nõukogude koosolekud kestsid päris pikalt kuni 3 päeva, mis jäi ka pooleli tihti vaid seepärast, et kaugemalt tulevate saadikute sai toiduvarud said otsa. 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus säilitas ikka oma senise maaomavalitsuste süsteemi. Maakondade tasandil jäid teise astme omavalitsuslikeks institutsioonideks endiselt maakonnanõukogu ja -valitsus. Uus valimised võeti vastu Riigikogus Maakonnanõukogude valimise seaduse alusel. Uus valimiskord erines eelmisest palju rohkem. Kui 1917.aastal valiti saadikud valijameeste poolt, siis seekordsed valimised olid otsesed. Iga maakond moodustas omaette valimisringkonna, jaoskonnad organiseeriti kõikides valdades. Valimisõigus oli kõigil antud linna või valla territooriumil elavatel 20 aastase vanusepiiri ületanud Eesti Vabariigi kodanikel

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon?

Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti NSV valitsemine

Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, ille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teiste eluvaldkondade võtmefiguurid. Nomenklatuur oli vahendiks,mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. STANDARDVALMISED Nõukoguliku ,,demokraatia" üks olulisemaid väliseid atribuute olid valimised. Ka oli iseloomulik joon saadikute arvu kasv. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsed valimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised üksnes dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusete, nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. PARTEI KILP JA MÕÕK

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

VÄHEMUSRAHVUSTE SEADUSED EESTIS

§ VRKAS kohaselt võivad vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest Eesti Vabariigi kodanikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus § Rahvusnimekirja koostamine on kultuuriautonoomia moodustamise eeltingimus, vastavalt vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusele saavad selle nimekirja alusel toimuda vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised. § Rahvusnimekirjade koostamise õigus on vähemusrahvuste kultuuriühingutel või nende liitudel. Vähemusrahvuste rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise korra kohaselt peab Kultuuriministeerium avalikustama taotluse kahes (eesti- ja venekeelses) päevalehes, et kõigil vastava vähemusrahvuse organisatsioonidel oleks võimalik kuu aja jooksul avaldada soovi koostööks taotluse esitajaga. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus §

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ühiskonnaõpetus kokkuvõte

kultuuriline ja majanduslik võrdsus). Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena. 2.3. valimised Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment Referendum rahvahääletus – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine Hääletamise tunnused  Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sotsialistliku süsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine (tabel)

; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitustega 1988 NLKP XIX konverents ­ poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina; esindusorganisse ­ Rahvasaadikute Eestis loodi Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Kongressi; Leed; Kokkulepe Genfis -> 89. veebruariks väed ENSV Ülemnõukogu võttis vastu Afganistanist välja; suveräänsusdeklaratsiooni ­ autonoomia Lõpetati kodusõda Nicaraguas; NSVL raames;

Ajalugu → Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Angola lähiajalugu

Ülevaade Angola lähiajaloo kohta Sept 3 (Reuters) ­ Angolas on esimesed rahvuslikud valimised 16 aasta jooksul 5.septembril kui varasem Portugali naftat-tootev kunagine koloonia paraneb 27-aastasest kodusõjast, mis lõppes 2002. Järgnev on Angola kodusõja ajalugu - 1975 ­ Viimased Portugali väed tõmbuvad tagasi, jättes Luandat valitsema Nõukogude Liidu ja Kuuba poolt toetatud marksistliku rahvaliikumise Angola Vabastamise eest (MPLA) 1976 - MPLA põrkab kokku rivaalitseva FNLA-ga (Rahvuslik Angola Vabastusarmee) ning lööb tagasi

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tänapäeva demokraatia tunnused

Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanikud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus , aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada.

Ühiskond → Ühiskond
26 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Riigiõigus - Vabariigi President

78 p 15) Riiginotarifunktsioon • See funktsioon seostub Presidendi ülesandega anda formaalne kinnitus riiklikutele toimingutele. Selle funktsiooni täitmisel ei ole Vabariigi Presidendil iseseisvat otsustusõigust - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt PS §-le 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised (PS §78 p 3) - Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 78 p 4) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine (PS § 105 lg 3) Iseseisev poliitiline funktsioon • Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107)

Õigus → Riigiõigus
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailm aastal 2008

taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ­ ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st. kogu maailmas on võimu võtmas majanduskriis. Üha rohkem vabastatakse inimesi töökohtadest, hinnad alanevad ja elu tingimused halvenevad. Venemaa presidendi valimised - Uute presidendi valimiste käigus selgus, vastupidiselt nii mitmetegi inimeste arvamusele, et presidendiks sai Dmitry Nikolaevich Medvedev võttes koha Vladimir Putinilt. Putin võttis see-eest koha sisse peaministrina , kardetavasti aga Putin selle kohaga rahule ei jää, nind taastab oma koha esimesel võimalusel presidendina. Ameerika presidendi valimised ­ Siiamaani maine alla viinud president George W.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EESTI TAASISESEISVUMINE

11.sept ­ Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov ­ suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. ­ võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. ­ Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts ­ Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts ­ üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai ­ IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. ­ Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts ­ iseseisvusreferendum 19-21 aug. ­ riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. ­ otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. ­ NSVL tunnustas EV 1992 juuni ­ rahareform

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

RIIGIKOGU

Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui · Kolm järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada · Riigieelarve jääb vastu võtmata · Rahvahääletusele pandud eelnõu ei kiideta heaks AVALIK · Kogu Riigikogu tegevus on avalik · Igaühel on õigus istungeid jälgida kas kohale minnes või veebi vahendusel

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

KT: Eesti Teise MS ajal

06.08.40 ­ Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 ­ Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast ­ NSVL süüdistas Eestit lepingu rikkumises, saadeti armee sisse. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale ­ Eesti jäi ilma ohvitseridest, poliitikutest ja haritlastest. Talvesõda ­ Soome säilitas iseseivuse (loovutades veidi maad) 4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riigiõigus

RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25

Õigus → Riigiõigus
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nõukogude Liidu lagunemine

1989 23. august ­ moodustati Balti kett. 1989 ­ Moskvas tunnistati MRP salaprotokollide olemasolu ja need mõisteti õigustühisteks. 1989 jaanuar ­ Võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keelest riigikeel. 1989 ­ pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. 1989 24. veebruar ­ Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. 1990 veebruar ­ toimusid Eesti kongressi valimised. 1990 märts ­ toimus esimene Eesti Kongressi istung. 1990 kevad ­ EKP lõhenes kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ja kaotas lõplikult juhirolli ühiskonnas. 1990 märts ­ Esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemnõukogusse. 1990 30. märts ­ Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. 1990 mai ­ taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Ühiskonna 9kl konspekt

kehtivad võrdselt kõigile. Demokraatia Tuleneb vanakreeka keelest: - rahvas + - võim = rahvavõim Otsene demokraatia ­ rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse kaudu, nt. Vana-Kreeka polistes. Kaudne demokraatia e. esindus demokraatia ­ rahvas teostab võimu valitud esindajate vahendusel, nt tänapäeva demokraatlikud riigid. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus e. referendum. Esindusdemokraatia ­ valimised Osalusdemokraatia ­ rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes. Demokraatia tunnused · vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

E-riigi tugevus ja nõrkus tänapäeva maailmas

Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E- valimised ja e-hääletamine oleks küll tunduvalt mugavam, kui praegu aga sellel on ka suuremad riskid. Internetis levivad igasugused viirused, arvutid võivad kokku joosta ja häkkerid häkivad igalepoole sisse kuhu tahavad. Valimised on väga tähtsad ja halvasti oleks, kui mingi viirus kuskilt tuleks ja arvutid kokku jookseksid. Eesti on väga arenenud, kuna meil on e-riik, mida osades kohtades veel polegi. Kuid e-riigil on ka oma plussid ja miinused

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
180 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Veebruarirevolutsioon, Eesti autonoomia tekkimine

REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valimissüsteem

Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Seaduste vastuvõtmine. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigieelarve vastu võtmine. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel , valib rahvas. 8. mis vahe on komisjonil ja fraktsioonil? Fraktsioon koosneb ühe erakonna liikmetest ja tegeleb mitmete probleemidega. Komisjon

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Demokraatia, erakonnad

Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Vabariik

pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt. · 19. jaanuaril aeti laiali ka Petrogradis kokku astunud Asutav Kogu, sest enamlasi ei huvitanud miski peale diktatuuri · Seda olukorda kasutasid ära sakslased ning jõudmata kokkuleppele Venemaaga, hakkasid Saksa väed itta marssima · 1918. hakati taipama, et Saksa väed on liikvel ning kriitiline aeg koos sellega. Tänu sellele

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kodune kontrolltöö: Demokraatia

ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine ­ valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised ­ kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed ­ valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang. Nimetage, milles need piirangud seisnevad. 2 p Vanusepiirang- 21. aastane

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
12
xlsx

Laagri nädalaprogramm

RÜHM: „SPORTLASED”- 16 tüdrukud,10 poissi Pille-Riin Pruus,Heidi Reial,Margus Mäeots Esmaspäev"Tere sport"Teisipäev"Meeskond" Kolmapäev"Võistlused" ÄRATUS(võimlemine, ÄRATUS(võimlemine, hügieen, tubade hügieen, tubade 8.00 korrastus,rivistus)H.Reial, korrastus,rivistus)H.R P-R.Pruus, M.Mäeots eial,P-R.Pruus 9.00 HOMMIKUSÖÖK HOMMIKUSÖÖK SAABUMINE(registre erimine,majutus, 10.00- rivistus);H.Reial; Mäng; Rahvastepall; Võrkpalli 11.15 P-R.Pruus, H.Reial,P- alused;reeglid, M.Mäeots;rühmater R.Pruus,M.Mäeots,Spord harjutused;H.Reial,M ritoorium istaadion uruplats LAAGRI ...

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun