f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m.
Kuusk On palju nõudlikum kui mänd. Kuusele ei sobi läbikuivanud mullad, seisva veega mullad. Juure peamass asub pealmises, 0,5-0,6 m sügavuses kihis. Seemnete varisemine toimub märtsi teises pooles või aprilli alguses. Tolmlemine toimub mai lõpus. · Kasv 20-50m · Vanus 400-500 a · Okkad kinnituvad ühekaupa, püsivad 7-10 aastat Kadakas Levinuim okaspuu maailmas. Ulatuslikum Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Kadaka tüvi on sageli mitmeharuline ja vahel keerdukasvanud. · Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused · Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20-
· Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon), juurde kasv on suur ~50 kuupmeetrit hektari kohta. 2. Lähisekvatoriaalsed metsad ehk hõrendikud Puid on hõredalt, juurdekasv on ~15-20 kuupmeetrit hektari kohta. Kõva lehtpuu ja väärispuu (vähe järele jäänud, üsna palju on hävinenud). Neid ei tohiks raiuda, sest et nemad hoiavad mulda kinni
· Lactobacillus brevis · Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis 4 T11K Lisaks · Bifidobacterium spp. · Lactobacillus fermentum ME-3 (töötati välja Eestis) · Lactobacillus GG (LGG) (L. rhamnosus patenteeritud tüvi USA-st) PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED · eraldatud inimese seedekulglast, tavaliselt vaid rinnapiimast toituva imiku väljaheitest · peavad koloniseeruma seedekulglas soolestiku seintel · peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele · peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi. · peavad suutma soolestikus paljuneda · peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul)
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2
tegusõna, eesti keeles aga mitte Tänapäeva eesti keel Tänapäeva soome keel mina ei tule mina en tule sina ei tule sinä et tule tema ei tule hän ei tule meie ei tule me emme tule teie ei tule te ette tule nemad ei tule he eivät tule · Vältevaheldus on omane eesti keelele · Teistes läänemere soome keeltes see puudub · Nendel sõnade on tüvi mõnes vormis III ja mõnes vormis II vältes (selle kooli:seda kooli) · Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul Uuseesti keel Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal Võttis täieliku kuju kirjakeel Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud Suurim muutus on kaasaütleva käände kujunemine 20
modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13. sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild.
Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka
liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet). Pärast kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha tuli suust välja ja kordan neid viietõmbelisi tsükkleid kuni võõrkeha eemaldub või kuni kiirabi on saabunud. Kui võõrkeha ei eemaldu ja neiu kaotab teadvuse, hakkan tegema kunstlikku hingamist - võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama. Kunstlikkuks hingamiseks: asentan neiu selili kõvale alusele. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alae, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse (Asetan käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga)
Stardivile kuuldes läheb 1. õpilane sedeli juurde ANGERJAS, 2. VÕRTSJÄRV jne. Võitja võiskond hüüab ANGERJAS. Saab teha ka vastupidi- angerja teekond tagasi Võrtsjärve. 5. Õuesõpe: PUU OSAD Õpilased on ringis. Õpetaja: Leia lähim puu ja pane käsi sinna, kus on puu TÜVI, JUURED, jne. KASUTADA SAAB ERINEVAID KOKKULEPITUD TEGEVUSI. Õpilaste kolmikud: Keskmine õpilane on puu, äärmised on näitajad. Näita, kus on puu tüvi, leht jne. 6. Õuesõpe: MIDA IGANES! Mida teeb? Mida teevad? Ainsuses: tegevuse matkimine üksinda Mitmuses: leia pariline ja tehke koos tegevust. KASUTADA SAAB ERINEVAID Mitmuse tunnus- d: KOKKULEPITUD TEGEVUSI. Sügisel, kui lehed maas ja valikut jagub. Õpilastel palutakse tuua vastav arv erinevate puude lehti. Seejärel mäng: Kui sõna on
poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse, samal aastal kohtus ta Caeni Ülikooli professori Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis ning kellel oli Descartes´ile väga suur mõju. 1622. aastal naasis ta
· Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Harilik jalakas (Ulmus glabra) jalak, jallai, jalapuu, raid ·Jalakas on väga sarnane künnapuuga.Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. · Jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud.
Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga Valgusrikas, hõre. Kliima mandriline- külm ja kuiv. Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. Mänd, lehis Puhmad, samblikud. Tumetaiga Tihe, varjuküllane. Pime, paks mets. Kliima merelisem –soojem ja niiskem. Mullad viljakamad. Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd. Põõsa- ja rohurinne liigivaene.
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis)
Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutuse...
sisestamist puitu vaakumimmutamisel.- Kahjustatud puit märgub kiiremini, aga ka kuivab kiiremini. 22. Millised on sinavusseene kahjustuse liigid? Primaarne, sekundaarne, kolmandat järku 23. Miks sinavusseened ei lagunda puitu? Sinavusseened – tarbivad toiduks säsikiirtes leiduvaid säilitusaineid (lihtsaid suhkruid ning tärklist); – tungivad sisse piki säsikiiri, 24. Kuidas võidelda sinavusseentega? Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks
2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak...) 3.1.Omadussõna tüvi kirjutatakse ikka kokku. Nt: Allika tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik. Nt: Keskväljak, kesktänav. 4. ...lahku, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna. Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ..
C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012 Keemia 2012 Nomentlatuur Külgahelad e. Alküünrühmad. 1) Metüül CH3 2) Etüül C2H5 CH3 CH2 3) Propüül C3H7 CH3 CH2 CH2 4) Kloro Cl 5) Bromo Br 6) Jodo J 7) Fluoro F 1) Otsin valemist üles kõige pikema ahela, ehk tüvi ahela. CH3 CH2 CH CH3 2) Määran tüvi ahela nimetuse. Hekseen 3) Määran külgahelate nimetused. Metüül 4) Nummerdan tüviahela süsinikud niiet iseloomulikud tunnused saaksid võimalikult väikese asukoha nr-i. Bromobutaan 5) Kirjutan välja nimetuse külgahela asukoha nr. siis tema nimetus ja kõige lõppu kirjutatakse tüviahela nimetused. 3metüül, 2hekseen
erkpunased. Leheroots 2-4 cm. Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised
Valgus ja otsene päikesepaiste on vajalikud eneregiaallikana toitainete ümbertöötamisel viljapuulehtedes. Valguspuudusel jäävad lehed kahvatuks, elujõuetuks, viljad ei värvu sordile omaselt, maitse jääb mõrkjaks. Otsene päikesepaiste on vajalik viljapuu õiealgmete tekkimise ja viljade valmimise ajal. Viljapuu võra kasvu tuleb reguleerida nii, et valgus pääseks iga okasni. Viljapuu juurestik on välismõjude eest kaitsutud mullaga, võra kaetud lehtede ja oksastikuga, tüvi aga on kõige vähem kaitstud organsüsteem. Et tüvi on kogu viljapuu elutegevuses väga tähtis, tuleb teda hästi kaitsta ja hooldada. Noore viljapuu vegetatiivse kasvamise periood kestab tavaliselt varakevadest juulikuu lõpuni. Seejärel hakkavad võrsed puituma ja talveks ette valmistuma. Vahel ei lõpeta noored viljapud kasvu õigeaegselt või alustavad seda teist korda augustis, mõnikord isegi septembris. See võib viljapuule ohtlikuks saada,
Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad. Neil saab hästi vahet teha tänu puu okste tihedusele. Madala kase oksad ja tüvi on suhtelselt peenikesed ja tihedad erinevalt vaevakasest. Tihedate okste pärast tehakse madalkasest saunavihtasid. Arukased ja sookased on kõrged puud. Nende pikkus võib ulatuda isegi 35 meetrini.Arukaski sookasest on kõige lihtsam eristada oskte järgi. Nimelt sookasel on oksad suunatud rohkem taeva poole, aga arukaskedel ripuvad maapinna suunas. Eristamisviise on teisigi, kuid oksade järgi on neil kõige lihtsam vahet teha. 3
Silmad, nina, suu kõik on nagu teistelgi. Inimese peamised kehaosad on keha, pea, käed ja jalad. Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg
RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahen...
määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) · Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes. 2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan, -nud lennanud 3
vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga. Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega. Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima
Maalis palju merd, kus tugevaks küljeks on värvi harmoonia. Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali. Honore Daumier (1808-1879) Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust. Loominguspole kohta positiivsele tegevusele. Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga. ,,Vaene Prantsusmaa!"- tüvi on purunenud, aga juured on veel head. Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse ,,peredviznikute" nime all. Ilja Repin- intranetis Vassili Surikov (1848- 1916) Maalis ajaloo teemadel, oli põhiliselt ajaloo maalija. Oma töödes ei ilustanud
* eestis 42% metsa maismaast. Leivnuimad: mänd 47%, kask 28% kuusk 20% Puidu positiivsed üldomadused *väike tihedus *suur tugevus *väike soojusjuhtivus *kerge töödeldavus *head dekoratiivomadused *taastuv loodusvara Puidu negatiivsed üldomadused *ebaühtlane struktuur *tundlikus vee toimele *kahjurite tundlik *süttivus *suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2
tüve leksikaalset tähendust) ja tunnusteks (grammatiline tähendust). Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
Puit on puhas, taastuv loodustoode ja ei erita tervisele ohtlikke aineid. Keskkonnasõbralik ja biolagunev. 23. Millised on puidu ebasoovitavad omadused? Seened kergesti biolagundavad. Troopilises kliimas hävitavad termiidid töötlemata puitu. Puit põleb madala temperatuuri juures, vaja eriliselt töödelda, et oleks kuumusele vastupidav. Niiskusega paisub ja hiljem tõmbub kokku, aga see toimub puu eri osades erinevalt - tagajärg pragunemine. Puidul puuduvad kindlad omadused, iga tüvi on indiviid, liiga suur maht kaaluühiku kohta - kasutamine keeruline. Puit on hügroskoopne, niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht
3 1. HARILIK MÄND Männi perekond on väga liigirikas. Maailmas teatakse rohkem kui 100 erinevat männiliiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd (Tamm, 2001), mis on Eesti tähtsaim metsapuuliik. 1.1. Üldiseloomustus Harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab suhteliselt kiiresti. Ta kõrgus võib ulatuda 45 meetrini ja vanus 300-400 aastani (Kaevats, 1992). Tüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega (Kiviste, 2008). Kuiv lülipuit on punakaspruun, maltspuit valkjas kuni kollakas. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad (Mänd, 2011). Harilik mänd õitseb juuni alguses mai lõpus. Üksikult kasvavad männid hakkavad käbisid kandma 10-15-aastaselt, puistutes 25-35-aastaselt. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta tagant (Tamm, 2001). 1.2. Levik Mänd on kõige levinum puuliik Eestis. Ta moodustab 37% Eesti metsadest. Männimetsi
tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem
paarsada, mõnikümmend 2. Arvsõna + ühelised, tuhanded, miljonid jne (asesõna) LAHKU kolm tuhat, viis tuhat viis, kaks miljonit, viis kahe tuhande kolmesaja kuuendikku, kolmkümmend viis, paar miljonit, mõni tuhat VII Tegusõna KLK I Tegusõnade liigid: 1. Lihtverbid (lihttegusõnad) koosnevad ühest sõnatüvest. õppima oli loetud (lugema) 2. Liitverbid (liittegusõnad) tüvi koosneb kahest sõnast; on liitsõna, mille osi ei saa ümber paigutada. Häbimärgistama ( häbimärgistan) 3. Ühendverbid (ühendtegusõnad) määr- ja tegusõnast või käänd- ja tegusõnast koosnev ühend, mis ei ole küll liitsõna, kuid moodustab kindla tähendusega mõttelise terviku. alla kirjutama (vrd vihikusse kirjutama) ära minema (vrd teatrisse minema) II Tegusõna KLK 1. Tavakohaselt kirjutatakse lihtverbide kõik vormid muudest sõnadest LAHKU.
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsa...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine........................................................................................2 Juustu küpsetamine...............................................................................3 Legend
Kui seda ei tehta, tuleb teha oletus mõõtmisvea suuruse üle. Näiteks, kui on antud koridori pikkuseks 30 meetrit, on loogiline oletada, et null on tüvenumber, sest vastasel juhul oleks vea ülemmääraks 10 m, mis ei oleks aga usutav. Kui aga on antud, et väikefirma sissetulek oli 543 000 krooni, siis ei saa ühtegi nulli lugeda tüvenumbriks. Ebamäärasust ligikaudsete arvudega saab vältida, kui kasutada standardkuju. Standardkuju esimeseks teguriks on sel juhul arvu tüvi, mis on kirjutatud kõikide tüvenumbritega. Eeltoodud näited näeks siis välja nii: 20m = 2,0 x 10m 543 000 kr = 5,43 x 10(astmel viis(5)) kr. Liitmise ja lahutamise korral on tulemuse vea ülemmäär samasugune nagu tehtes osalevatest arvudest väiksema täpsusega ehk suurema veaga arvul. Kui tehtes osalevad arvud on ühesuguse veaga, on ka tulemusel sama vea ülemmäär. Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral
grammatikareeglite lihtsustumine, näit ei kujunemine eesti keeles: läänemeresoome algkeeles ei tegusõna, nagu soome keeles praegugi Tänapäeva eesti keeles Tänapäeva soome keelse mina ei tule meie ei tule mina en tule me emme tule sina ei tule teie ei tule sinä et tule te ette tule tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga)
.üks tuhandik Nulliga lõppevate täisarvude korral tekib küsimus, kas need nullid on tüvenumbrid või ei ole. [[2; lk 34 Ebamäärasust ligikaudsete täisarvude kirjutamisel saab vältida, kui kasutada standardkuju. Standardkuju esimeseks teguriks on sel juhul arvu tüvi, mis on kirjutatud kõikide [tüvenumbritega. Nt. 450 cm = 4,5 10² cm; 60 kg = 6 10 kg. [2; lk 35 Ligikaudse arvutuse eeskirjad .3 4 Vaatleme algul ligikaudsete arvudega sooritatavaid tehteid. Alustame liitmise ja lahutamisega. Liitmise ja lahutamise korral on tulemuse vea ülemmäär samasugune nagu tehtes osalevatest
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20
kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikku väärtust. Läbimõtlematu või oskamatu lõige tekitab aga vigastuse, mis mõjutab puud või põõsast kogu tema edasist elukäiku. Ilupuud Puud on aia keskkonda kujundavas taimestikus olulise tähtsusega. Liikide suurus võib olla väga erinev. Juba taimede valikul tuleb kaaluda, kui suureks puud kasvavad ja kui suure ruumi nad aias hõivavad. Ilupuude istutamine nõuab erilist hoolt. Muuhulgas tuleb tüvi siduda toe külge, et puu seisaksistutamisaugus stabiilselt. Enne puu istutamist lüüakse auku vai. Pärast istutamist seotakse tüvi nööriga mõnest kohast vaia külge, kõigepealt juure lähedalt, seejärel üsna võra alt. Vai ei tohi olla pikk, see peaks ulatuma vaid võra alumiste oksteni. Kui vai on pikem, tuleb see õige pikkuseni lühemaks saagida. Et puu hästi areneks, tuleb seda lõigata. Seda tehakse talvel. Lõikamist on kolme sorti:
pärakule mustad ja valged laigud. Emase meelitamiseks lehvitab isane saba ja hõljutab emase koonu poole feromooni. Balkanimaades elavad need loomad pidevalt vees ja säilitavad sellised vastsele iseloomulikud jooned, nagu välispidised lõpused. Alpi seedermänd Puu kõrgus on kuni 2535 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m.Võra on noores eas kitsas, vanemas eas võrdlemisi lai ja ulatub valgusküllases kasvukohas peaaegu maapinnani, oksad asetsevad horisontaalselt. Tüvi on noorel puul sirge, aga vanal puul võivad tüvi ja oksad kõverduda, võttes üsna kummalisi vorme. Eluiga võib küündida kuni 500600 aastani. Tüve koor on noortel puudel hallikasroheline ja sile, vanematel puudel paks, pruunikas ja rõmeline. Noored võrsed on tihedalt punakaspruunide karvakestega kaetud. Pungasoomused on terava tipuga ja hallikaspruunid. Alpi seedermänd esineb looduslikult Alpides ja Karpaatides Sveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Sloveenias,
· Suru oma avatud suu tihedalt ümber kannatanu avatud suu (võib läbi riide, salvrätiku) · Puhu õhk ühtlaselt kannatanu suhu ja jälgi, et tema rindkere samal ajal kerkiks. · Tõsta hetkeks oma pea ja lase kannatanul ise välja hingata. · Korda sissepuhumist teist korda. C- kaudne südamemassaaz · Aseta kannatanu selili kõvale alusele. · Lasku põlvili kannatanu kõrvale. · Aseta oma ühe labakäe tüvi kannatanu rinnaku keskele. · Aseta oma teise labakäe tüvi esimese käe peale ja seo sõrmed omavahel. · Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. · Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.(surveks õige rütmi saavutamiseks alusta loendamist 21-....kuni 51) · Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1. · Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse.
nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid 7.Halogeeniühendite kasutusalad: · Kasutatakse lahustitena (Näiteks: rasvadele, õlidele, vaikudele jne) CHCl3 triklorometaan
· Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis Lisaks: · Bifidobacterium spp. · Lactobacillus fermentum ME-3 (töötati välja Eestis) · Lactobacillus GG (LGG) (L. rhamnosus patenteeritud tüvi USA-st) Mõju inimesele Probiootikumidele omistatakse kasulikke toimeid : · allergiliste sümptomite leevendamine · antibiootikumide tarvitamisest, rotaviirustest ja kemoteraapiast tingitud kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Helicobacter pylori nakkuse vähendamine · kasvajate preventsioon
ja kasutas säravaid värve. Prantsuse realistide hulka kuulub ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879) . Tema karikatuurid on poliitilise sisuga. Naeris oma töödes välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Tööd on ilmekad, tugeva hele-tumeduse kontrastiga, julgelt lihtsustatud vormiga. Tegelased võttis argielust ja üldistas neid teatud tüüpideks. Loomingus ei ole kohta positiivsele tegelasele. Tegeles ka skulptuuriga, mis on samuti karikatuursed. ,,Vaene Prantsusmaa! Tüvi on purunenud, aga juured on veel head" Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930).
putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo- leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri. Eriline vaatamisväärsus on Kuningamänd. Nimi tuleneb puu kõrgest east (ligi 370 aastat) ja majesteetlikust välimusest. Kuningamänd on üle 33 meetri kõrge, mis ei ole männi jaoks eriti tähelepanuväärne. Võimas on aga tema tüvi: ümbermõõt rinnakõrguselt 3,4 meetrit, mahuks on arvestatud 11 tm. Kaitsekorraldus. Järvselja looduskaitseala jaguneb kaitse-eeskirja järgi ürgmetsa ja Järvselja sihtkaitsevööndiks ning Apna piiranguvööndiks. Ürgmetsa sihtkaitsevööndis tagatakse metsaökosüsteemi looduslik areng. Järvselja sihtkaitsevöönd ja Apna piiranguvööd on loodud selleks, et hoida neil aladel elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
