Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga
küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide
Mänd Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga ka...
LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411) Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu. Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu. Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna-, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD! Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks. Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile. KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED VERBIFRAASI- KAASSÕNAFRAASIPÕHISED PÕHISED Liit...
Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi: I klass – ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. IV klass - allajäänud puud. Jaotatakse kahte alamklassi: *IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega; *IVB - ühepoolse võraga. V klass - rõhutud puud, jaotatakse kahte alaklassi: VA – surevad; VB - surnud puud.
Korsika musta männi araal paikneb Kesk- ja Lõuna-Itaalias, Korsikal ja Sitsiilias. Lääne- ja Lõuna-Euroopas kasvatatakse Korsika musta mändi metsakultuurina ning kasutatakse ka haljastuses. Briti saartel leidub Korsika musta mändi umbes 50 000 hektaril. Eesti kliima jaoks on see sort aga liiga külmaõrn. Korsika must mäni võra on kitsa koonilise kujuga, oksad on lühikesed ja peenikesed, paiknevad suhteliselt hõredalt ning on tõusvad või horisontaalsed. Puu tüvi sirga ja väikse koondega ning puistus hästi laasuv. Tüve kõrgus võib ulatuda kuni 45 meetrini. Korsika musta männi koor on hallikaspruun ning korp peente pikkiribadega. Jämedad ja tugevad võrsed on hele-hallikaspruunid ning pungad munaja kujuga hallikaspruunid. Hallikasrohelised okkad on keerdunud ning kinnituvad kahekaupa. Korsika musta männi käbid on tuhm-hallikaspruunid ning piklik-munaja kujuga.
BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud: C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...
Hõlmikpuu ehk ginko Ginko biloba Janely Viitak Üldinfo Ainus tänapäevani säilinud liik, mis kuulub hõlmikpuutaimede hõimkonda. Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole...
Mõned savannides alates oksi või on lühikese kasvavad puuliigid kõvera ja jändriku tüvega. suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Taimede kohastumised · Paks koor · Jäigad ja lihakad lehed · Lihakad varred · Jäme tüvi Loomad Savanni loomastikus on palju rohusööjaid imetajad. Savannides on arvukalt termiite. Nad toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad.
Kakao Eliise Palk Salme Ojap Mis on kakaopuu? Teaduslik nimetus Theobroma Cacao Bioloog Carl Linne Kuulub taimede riiki, haisupuuliste sugukonda ja kakaopuu perekonda Kasvab Kesk ja LõunaAmeerikas Milline on kakaopuu? Kõrgus on tavaliselt alla 8 meetri Väändunud tüvi ja lai võra Viljad ja õied kasvavad välja otse tüvest või okstest, ning aastaringselt Puulehed on läikivad, õhukesed ja ovaalsed Viljad on oranzikaskollased ja punased, ning meenutavad teravaotsalisi kõrvitsaid Vilja katab kõva koorik, mille sees on 2030 seemet ehk kakaouba Kakaopuu Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level
(jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond On nõrgeneva astmevaheldusega (pall III v : palli IIv) Ülesanne 1 Vaata ÕS-ist, kuidas põhikändeis muutub sõna õlu, ja põhjenda niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu Üks: ühe: üht e ühte
NIMISÕNA + NIMISÕNA 1. Liiki ja laadi näitav. Missugune? KOKKU NT: Pildiraamat 2. Kuuluvust näitav. Kelle? Mille? LAHKU NT: Venna raamat 3. Esimene sõna on mitmuses. LAHKU NT: Vigade parandus Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2
elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan
paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/ d/dubuffet/pildileht/4_ruepassagere61.html Minimalism Victor Vasarely Apus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/v/vasarely/pildileht/apus.html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel
a., seda on diagnoositud aastatel 1994-95 10-l patsiendil Inglismaal. Kokku on haigestunud umbes 100 teismelist ja noort inimest. Haigus avaldub palju nooremas eas kui tavaline CJD, enamasti 25-35 eluaasta vahel. 1996. a. tegi inglise valitsus avalduse, et BSE (hullu lehma tõbi) võib olla seotud inimese vCJD’ga, praeguse aja epidemioloogiliste uuringutega pole leitud muud riskifaktorit vCJD tekkeks kui kokkupuude tekitajaga toidu kaudu 1980ndatel aastatel. vCJD priooni tüvi erineb teistest inimeste prioonhaiguste tüvedest, sarnaneb BSE’le. Transgeensed hiired, kellel on veise PrP geen, võivad nakatuda nii BSE’sse kui ka vCJD’sse ja skreipisse. Sümptomiteks on psüühikahälbed, progressiivsed väikeaju funktsioonihäired, nõtrus, müokloonia ja surm. Haigus on pikaldane. Üldiselt nii patoloogia kui ka kliinilise pildi poolest sarnaneb vCJD rohkem kuru kui CJD teiste vormidega. Sagedamini esineb
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Õuetund kevade teemal Õpetaja jagab õpilased 4-liikmelisteks rühmadeks ja annab igale rühmale ka termomeetri. Õpetaja näitab ette, kuidas seda ka kasutatakse. Töölehe täitmist alustatakse klassis, vahepealsed ülesanded tehakse kooli ümbruses ja tund lõpetatakse klassis. Enne õue minemist vaadatakse terve tööleht üle, kas kõik on arusaadav. Tunni lõpus kogunetakse klassi, kus õpetaja näitab talle saadetud pilte seinal. Arutletakse, kas määramised on läinud õigesti. Vaja minevad vahendid: Tööleht, kirjutusvahendid, värvilised pliiatsid, nutiseadmed (telefon või tahvelarvuti). Klass: 4. Eesmärgid: Õpilane... tuletab meelde kevadega seonduvat õpib kasutama termomeetrit arendab informatsiooni leidmise oskust Internetist arendab vaatluse läbiviimis oskuseid arendab sotsiaalseid oskuseid ...
, sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.
Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi
epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. 2010. aasta seisuga on maailmas kokku haigestunud miljoneid inimesi, neist 17 686 on gripi tagajärjel surnud. Üldiselt on gripp eluohtlik väikelastele, vanuritele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. On oletatud, et uus gripiviirus võib teatud juhtudel olla eluohtlik ka muidu tervetele inimestele, kutsudes esile ülitugeva immuunreaktsiooni. [5] Uue gripiviiruse tüvi A/H1N1, mis põhjustas inimestel gripiviiruse infektsiooni, identifitseeriti ja kirjeldati 2009. a aprillis. WHO kuulutas pandeemia välja 2009. a juunis. Pandeemia tähendab gripipuhangut uue gripiviiruse tüve tõttu, mis levib kergelt inimeselt inimesele. See erineb hooajaliselt gripist seetõttu, et tüvi on uus ja enamusel inimestel puudub selle vastu kaitse (immuunsus). Immuunsuse puudumise tõttu levib viirus kiiresti. [3]
, , ... , , ... , , . .(sõna tüvi) , . - (järelliide,järgneb juurele v. tüvele) , . / /: -- . , : -- .Järelliide on alati sõna tüve järel,annab sõnale lisatähendust. - (eesliide) , . :-/-/-/-/ /. : -, - , - . Eesliide on alati sõna ees,annab sõnale uue tähenduse. . . . . . Eesliide. Tüvi. Järelliide. Lõpp. - - - - - --,-- - - - - -- - -- - -- - - . Suur täht.
nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Ahelisomeeria: ühendite erinevus on ahela kujus Näide: CH3- CH2- CH2 -CH3 butaan CH3- CH - CH3 isobutaan CH3 Asendiisomeeria:ühendite erinevus on sidemete või funktsionaalrühmade erinevas paiknemises
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. ·...
Kirjeldada kõiki neid hüvesid, millega looja seda puud on õnnistanud, võrduks hümniga, mida me tema auks laulame" · Maas suurte pundardena kavavad narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid. · Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada mitmesuguseid tarbeesemeid. Arvestama peab aga sellega, et palmi tüvi ei koosne ühesuguse kvaliteediga puidust. Tüve välimistes osades on üsna tihe ja tugev puit, kuid tüve keskosa puidu kvaliteet on tunduvalt halvem. · Kookospalmi lehtesid on kasutatud mattide ja onnide katuste tegemisel. Noori lehti süüakse salatina, neid nimetatakse ka palmikapsaks.
Omadusõna liited- -ne; -lik; -line; ( tu; -kas; -jas; -mine) . Tegusõna tuletus- ta/da; -sta; -nda; -u ja ne; - ise ja tse; - ata; - skle ja le. Määrsõna- lt; -sti; - ti; -tsik ja stikku; -kuti ja li. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. Liitsõnamoodustuse mallid- viis, kuidas moodustada sõnu.: * Tüveline liitmine- tegu- ja määrsõnad. Eraldatakse ma- tegevusnime tunnus ja saadud tüvi liidetakse põhiosale: leid/ma leid+laps; maha+ kirjutamine. * Nimetavaline liitmine- täiendosa nimetavas käändes: kolm+nurk; jalg+ratas; see+tõttu. * Omastavaline liitmine- omastavas käändes: kolme+kohaline; selle+pärast; noore+ poolne. * Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD
Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel · Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. · Võib kasvada 5-25m kõrguseks ja 7m laiuseks · Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks
Näidatakse lastele kas erinevaid puid või nende vilju ning lapsed peavad jooksma vastava puu juurde. ÜLESANNE: Leia ümbrusest kolm erinevat puu vilja ning aseta nad ritta raskuse järjekorras (Näiteks: Õun, käbi, tammetõru) LÕPETUSEKS: Loeme koos linnukese ja lastega luuletuse „Pisike puu”, mille autoriks on Ott Arder Pisike puu Ott Arder On kasvamas kuskil üks pisike puu, ta rohetav võra on habras ja noor, veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur, nii pehme ja sile ta õhuke koor, kuid temagi loodab, et ükskord on suur. On kasvamas kuskil üks pisike puuoksad ja kardab see puuke veel raju ja tuult. On kasvamas kuskil üks pisike puu ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt! Kasutatud allikad: 1) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/1klass/8taimed/1-8-5-4.htm (20.04.2016 kell 00:27)
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu,
jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole. Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale Suru 30 korda küünarliigesest sirgete käsivartega rindekerel surumissagedusega 100 korda minutis. Keskmist kasvu täiskasvanu puhul on survejõud õige kui rindkere vajub umbes 4-5 cm. Jätka suust suhu hingamist ja südamemassaazi nii kaua kui abi saabub või kuni sa enam ei jaksa. · Kunstliku hingamise tegemiseks: Aseta kanntanu näole kaitsemask.
Harilik kuusk Rahvapärased nimed: kuus, kuusepuu, nõglapuu Harilik kuusk kuulub sugukonda männilised, perekonda kuusk. Ta on kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50 - 60 m. Kuuse tüvi on sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor on noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvuselt hallikaspruun. Kuusk on igihaljas okaspuu. Tema vanus on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Kuusel kasvavad käbid. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8 -16 cm pikad ja läbimõõdus 3 - 4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid.
Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva kõvem; nõder nõdra nõdrem; vana vana vanem. Mõnedel omadussõnadel keskvõrdes sõna tüvi muutub: hea parem, õhuke õhem. ÜLIVÕRDE MOODUSTAMINE: Ülivõrret saab moodustada kahel viisil : 1.määrsõna kõige abil (kõige-ülivõrre), mis pannakse keskvõrde ette: kõige madalam, kõige hoolsam, kõige parem 2. i-mitmuse tüvele liidetakse m (lühike i-ülivõrre): ilusaim, suurim, rängim, õnnelikem. I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid kangeim.
Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb. Kasvuklassid: I klass ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast. III klass kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga)
Otsmine kuivamislõhe kuivamislõhe puidu otspinnal, mis ei ulatu külgpinnale. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) Külmalõhe TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED EHITUSVEAD võivad puidu muuta osaliselt kõlbmatuks, kuid võivad ka tõsta puidu väärtust. Näiteks raskendab salmilisus puidu töötlemist, kuid annab puidule ilusa tekstuuri. Kõverus kõveruse suurust mõõdetakse painde suuruse järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest. Tüüakus tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb. Koonilisus tüvi, mille läbimõõt tunduvalt väheneb ladva suunas. Kaldsüülisus ehk keerdkasv kaldsüülisust mõõdetakse kiudude otsesuunast kõrvalekaldumise järgi senti-meetrites materjali pikkuse 1 meetri kohta. Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv.
atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. Ristilöömisel koguti sellesse tema veri.
" Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: ,,Sest kui ei ole sisu, siis ei ole lõpuks ka vormi. Sisuta ei kesta midagi." Kõne oli sisukas ning igati sobilik ja teemakohane tema kuulajatele.
Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja kõvaks. Tugevad vihma valingud kulutavad maapinda. Taimestik Vihmaperioodil valitsevad kõikjal 23 meetri kõrgused kõrrelised; põua ajal kuivavad maapealsed osad täielikult. Rohukõrred kasvavad üksteisest tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi.
vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna soo üle. III käändkonna ainsuse genitiivi lõpp (tunnus) on -is! * III käändkonna nominatiivi vormil on sageli teistsugune tüvi kui ülejäänud käänetel. * Käändelõpud liituvad sõna nn genitiivi tüvele * Sõnastikes antakse nominatiivi vorm ning peale koma ainsuse genitiivi lõpp koos muutunud tüve lõpuga. * Muutunud tüveosa antakse alates viimasest tähest, mis võrreldes nominatiiviga ei muutu. Nt homo, minis m/f – inimene Gen. sg. Hominis Konsonanttüveliste mees- ja naissoost nimisõnade käändelõpud on järgmised: Sg Pl N. V. Ø -ēs G. -is -um D. -ī -ibus
fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
fovea lohk substantia ollus fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad on ülejäänud teadused. Nagu õunapuulgi korjatakse vilju okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartes'i filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, mis ühtlasi tähendab kahtluste puudumist. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib.
Uute meetoditega on aretatud baktereid, mis lagundavad pinnasesse ja veekogudesse sattunud keskkonnamürke. *pinnase bioremedistsioonil Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses. Sel viisil muutuvad kahjulikud ained vähem mürgisteks ühenditeks. *biorelvade tootmisel On võimalik muundada looduslikud ohutud mikroobid ohtlikuks või muuta tõvestavat mikroobi nii, et see tekitab raskema ja surmavama haiguse kui algupärane tüvi. *ravimite tootmisel Arendatakse välja uusi ravimeid, olemasolevaid ravimeid püütakse toota tõhusamalt ja odavamalt. Õpitakse tundma ka haiguste geneetilist tagapõhja. *GMO-de valmistamisel Vanade kultuuritaimede parandamine, püütaks suurendada saagikust, parandada toiteväärtust. 2.Mis on ja milleks kasutatakse a) rakuteraapiat Rakuteraapia on haiguste ja traumade uus revolutsiooniline raviviis, mis võimaldab tervete ja uute rakkude tüvirakkude siirdamisega taastada
Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist Arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised meditatsioonid. Filosoofia Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed.
Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud. Luuaraod pidi olema korralikult sätitud nii et lisaks ka ilus välja näeb. Ei tohtinud olla risti-rästi pusa, sest selline luud ei pidanud kaua vastu ja pühkis halvasti. Luua tegemisel pandi keskele pikemaid vitsasid, äärte peale lühemaid. Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem, äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud laiali ei laguneks. Võrusid tehti järgmiselt: kooriti pajuvits, jämedam ots õhendati. Siis muditi kas soojas ruumis või veel parem leiges vees leotatuna näppude vahel kiud pehmemaks. Lõpus tehti kiule sõlm sisse ning keerati kokku võruks
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1
ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd." "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal." Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades.
SANGLEPP Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust. Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõike...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
