Emakakaelavähk ettekanne (0)

Emakakaelavähk
Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat . Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal.
Soodustavad faktorid:
* varajane suguelu algus
* rohked seksuaalpartnerid
* eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused
* pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine
* suitsetamine
Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsamad - 16. tüüp, mis põhjustab emaka väliskaela limaskestast algavat vähki ehk lamerakulist vähki ja 18. tüüp, mis põhjustab emakakaelakanali limaskestast algavat vähki ehk adenokartsinoomi. Viimane on lamerakulise vähiga võrreldes agressiivsema kuluga .
85-90% emakakaelavähkidest on lamerakulised ja ülajäänud 10-15% on adenokartsinoomid.
Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava niinimetatud rakuproovi alusel (PAP test). Neid nimetatakse vähieelseteks seisunditeks ja jaotatakse kolmeks. Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja .
Esimese vahekorraga on võimalik saada veel klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel ka emakakaelavähki soodustavaks faktoriks.
Paljud noored neiud ja naised suitsetavad. Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on ohtlik mitte ainult kopsuvähi arengus vaid ta muudab emakakaela limaskesta vastuvõtlikus haigustekitajatele.
Pikaajaline suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamisel saadakse küll rasedust ärahoidev efekt, kuid rohkete seksuaalpartnerite olemasolul nakatutakse papilloomiviirusinfektsiooni ja emakakaelavähi oht on jällegi olemas.
Vähieelse seisundi kliinilised ilmingud:
* rohke vesine tupevoolus . Sageli selle kaebusega günekoloogile pöörduval patsiendil teostatakse korduvalt tupekülvid, kuid haigustekitajat ei leita. Täiendavatel uuringutel hälbinud PAP testi tõttu leitakse papilloomiviirusinfektsioon. Vähieelse seisundi I astet (CIN I) võib noorel naisel jälgida. Vähieelse seisundi I astme üleminekul II astmesse (CIN I-CIN II) on soovitav määrata papilloomiviiruse tüüp, täpsustada muutusi emakakaelal, vaadates seda mikroskoobiga (kolposkoopia) ja võttes kahtlasest kohast koeproovi. Kui leitakse kõrge riskiga tüvi ja histoloogiliselt tõestatud emakakaelavähi eelne seisund, tuleb alustada raviga . III astme korral on ravi möödapääsmatu.
Ravi on individuaalselt erinev
* Noore sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga (konisatsioon) ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral saavutatakse olukord, kus emakakael muutub puudulikuks s.t häirub lootemuna kinnihoidev funktsioon, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise selle suures järgus (alates II trimestrist ehk 13. rasedusnädalast).
4-6 kuu pärast on vajalik uus visiit günekoloogile, kus võetakse uus PAP test. Kui see on korras, siis ravi on olnud efektiivne ja patsiendile lõplik. Kui aga rakumuutused jäävad korduvates PAP testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon , s.t emakakael eemaldatakse 1,5-2,0 cm ulatuses.
* Sünnitanud naine emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega - alustatakse raviga, milleks on juba eelnevalt nimetatud emakakaela amputatsioon.
Nimetatud protseduurid toimuvad narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Patsient tuleb haiglasse protseduuripäeva hommikul söömata, joomata, ei näri eelnevalt närimiskummi ega võta ravimeid. Peale protseduuri veedab patsient haiglas vähemalt 2 tundi ja lubatakse seejärel koju koos raviarstilt saadava lisainformatsiooniga. Vajadusel väljastatakse ka töövõimetusleht.
Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Uus visiit günekoloogile 4-6 kuu pärast: võetakse uus PAP test ja kui kõik on korras, on ravi olnud efektiivne ja patsiendile lõplik. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas , tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on haiguslike muutusteta, võib need noorel naisel alles jätta.
Emakakaelavähi kliinilised ilmingud:
* juba eelpool mainitud vesisele tupevoolusele, mis võib patsiendile jääda märkamatuks, lisanduvad
* menstruatsioonide vahelised veritsused või sugulise vahekorra järgsed nn kontaktveritsused
* pahaloomuse protsessi levides veritsuse episoodid sagenevad ja kestavad kauem, muutudes verejooksudeks
* postmenopausis naisel on veritsus esmaseks alarmeerivaks nähtuseks
Kaugelearenenud haigusele viitavad :
* valud küljes, jalas, olles tingitud närvide, kusejuhade ja vaagna seina haaratusest kasvajalise protsessi poolt
* paljud haiged kaebavad valulikule urineerimisele, vere leidumisele uriinis, vere eritusele pärasoolest või kõhukinnisusele. Nimetatud kliinilised ilmingud viitavad kusepõie ja pärasoole haaratusele
* kasvaja levikule vaagnas või haiguse taaspuhkemisele viitavad ühe või mõlema jala turse , olles tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt
* haiguse esmaseks sümptomiks võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev jääkainete sisalduse tõus veres
Diagnoos:
* kliiniline pilt
* emakakaelast võetud koelise materjali uuring ehk biopsia
* radioloogilised lisauuringud nagu kopsude röntgenoloogiline uuring võimalike haiguse kaugsiirete leidmiseks, ultraheli kõhukoopast ja väikesest vaagnast kõhuõõneorganite seisundi hindamiseks, kompuutertomograafia (CT) või magnettuumaresonantsuuring (MRI), mis annab informatsiooni protsessi leviku ulatusest
* vajadusel kusepõie ja pärasoole uuringud
Ravi on individuaalne ja sõltub haiguse staadiumist avastamise hetkel. Ravikompleksi kuuluvad nii kirurgiline ravi, keemiaravi kui ka kiiritusravi . Neid kombineeritakse omavahel.
Emakakaelavähk rasedal:
Raviplaani koostamisel on oluline raseduse suurus ja emakakaelavähi ulatus, samuti patsiendi religioossed tõekspidamised ja perekonna soov. Ei ole leitud teaduslikku kinnitust müüdile nagu mõjutaks rasedus emakakaelavähi arengut.
Kokkuvõtteks
Emakakaelavähk on sandistav haigus, põhjustades probleeme patsiendi perekonnas kaasade omavahelises suhtlemises kui ka ühiskonnas. Paljudel juhtudel perekond laguneb.
Lugupeetud naised, hinnake oma tervist ja külastage regulaarselt günekoloogi, et varakult avastada ja allutada ravile vähieelsed seisundeid ning varakult avastada emakakaelavähk.