Omadussõna Nimetav kääne(kes?mis?milline??) Meessoost 1.Tugeva kaashäälikuga lõppev tüvi +/ N: 2.Kui omadussõna tüvi lõppeb ,,,,(alati ) +/ 3.Kui omadussõna tüvi lõppeb pehme kaashäälikuga ,,,, Kesksoost(milline??) 1.Tüvi mis lõppeb tugeva kaashäälikuga +/ 2.Pehme kaashäälikuga lõppev tüvi +(,) Naissoost (milline??) 1.tugev/pehme kaashäälik välja arvatud pehme , + 2.Kui on pehme tüve lõpus siis + Mitmus(millised??) 1.Kui tüvi lõppeb kaashäälikuga + 2.Kõikidele teistele + Kui peale kaashäälikut on siis on kaashäälik pehme!
Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime tunnus), joo-kse-ksi-me( tüvi, tingiva kv tunnus, -kse olevik, mitmuse I pööde lõpp) nobeda-i-d käs- i( tüvu, mitmuse tunnus, osatava k löpp, tüvu, mit tunnus)
aega (ootan, ootas, on oodanud, oli oodanud) suhtumist (tuleb, tuleks, tulgu, tulevat) Muutumatud sõnad sidesõnad seovad osalauseid tervikuks hüüdsõnad väljendavad emotsioone Ei saa esitada küsimusi! Moodusta lauseid järgnevate sõnadega, nii, et need sõnad oleksid kord nimi-, kord omadussõna. ::D vale, tark, pime, hull, haige, terve, külm, soe, võõras, tuttav, punane. Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp Tüvi väljendab sõna põhitähendust. Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne
1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada
nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril asuv geminaatsulghäälik või -s vaheldub üksiksulghääliku või -s- ga.
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e ...
4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli
17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23
Eesti keel Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat
Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis
Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis
sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused. Nt sõnavorm majadeni koosneb tüvest maja, mitmuse tunnusest de ja rajava käände tunnusest ni. Morfeemid võivad kanda mitmesuguseid tähendusi. Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Seda tähendust kannab sõna tüvi. Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi. Seda tähendust kannavad tunnused. Tunnuseid on võimalik liigitada vastavalt nende asendile tüve suhtes, näitek sufiks järgneb tüvele, prefiks eelneb tüvele ja infiks asub tüve sees. Nagu foneem on abstraktsioon erinevatest foneemivariantidest, nõnda on ka morfeem abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud)
Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall Astmevaheldusmalliks nimetatakse tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi. A ja B tüvi käänd ja pöördsõnadel 1. Sõnastikuvorm: nimetav kääne; mategevusnimi. 2. Atüvi: omastav kääne; oleviku tüvi, mina teen. 3. Btüvi: osastav kääne; da tegevusnimi, Mida teha? Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. Vokaalivaheldus, milliseid sõnavorme moodustatakse, seaduspärasused. Vokaalivaheldus puudutab tüvevokaali. Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna Atüvi
ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi asemel on 2 silpi : poeem, viiul, müüa - t kõrvale kirjutan s ja d kõrvale käib z ( tsekk, tsello , dzuudo,dzinn ) 3. Võõrsõnade õigekirja ja tähenduste tundmine (harjutuste lehed, konspekt, töövihik, õpik) 4. Osata võõrsõnu ja likkus-liitelisi sõnu käänata esimeses viies käändes, põhjendada sõnade õigekirja. - likkus-liitelistes sõnades säilib käänamisel alati -kk ( koera sõbralikkus, koera
VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted.
• Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust • kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem) • i-ülivõrre i-ülivõrde moodustamine (moodustatakse mitmuse osastava käände abil) • Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. , - , - - , - ,
Tüvevaheldused eesti keeles I Sõna tüvevariandid Atüvi Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavahe...
Lühike mitmuse osastav B-tüve lõpp u e i e e i a kass kõrtsis ei käi u eks ämm söö kodus sütt i Keskvõrre A-tüvi + m Kas tuleb kohe m lõppu või a e u e Ülivõrre 1)kõige lisamine (sobivad kõigile) 2)A-tüvi + im (ainult kolmesilbiline või kahesilbilistes III vältelistes) näiteks: kareda, muistse, kõrge Kui on i juba lõpus, siis läheb i e-ks. näiteks: kauni, kalli 3)Kui sõnal on olemas lühike mitmuse osastav, siis saab vokaalivahelduse abil muuta keskvõrde tüve ülivõrde tüveks. E I Halvem halvim Suurem suurim U E Imelikum imelikem Ohtlikum ohtlikem Siis ei saa lühikest ülivõrret, kui m.os. lõpus on diftong!! Nt. loll Sammud: 1) Teen mitm osastava (lõpus id; -sid; -vokaal a,e,i) 2) Kui on ainult sid variant, siis ei saa teha 3) Kui on id variant, siis lisan m lõppu 4) Vokaali puhul panen keskvõrdesse ...
b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes. Jaguneb: 1)laadivaheldus- *sarnastumine (lamba:lammas-t) *asendumine (selja:selga) *kadu (sea:siga) 2)vältevaheldus-vaheldub II ja III välde (põlve:põlve)
töötama töötan töötatakse taotlema taotlen taotletakse töötlema töötlen töödeldakse tüütama tüütan töödatakse jooksma jooksen joostakse sõitma sõidan sõidetakse laisklema laisklen laiseldakse lugema loen loetakse veetma veedan veedetakse AID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE on töötanud vormide moodustamisel tüvi ei muutu on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töödelnud tüüdanud olen jooksnud olen sõitnud olen laiselnud olen lugenud olen veetnud SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD veenma mida teinud? veennud Möönma mida teinud? möönnud Naasma mida teen? naasen Naasma mida tegin? naasin Surema mida tehakse? surrakse tehakse nähakse käiakse
Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. jõgedes jõge +de +s Probleeme morfeemi määratlemisel Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Kommunikatiivne ideaal oleks üks tähendus üks vorm. Aga: (sa) jooksid, (nemad) jooksid majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega Morfoloogia põhimõisted Tunnus e grammatiline morfeem on sõna grammatilist tähendust kandev morfeem. tööle, tööni, tööde-ga Morfoloogia põhimõisted Leksikaalne tähendus on sõna põhitähendus, mis osutab asjadele, olenditele või nähtustele reaalses maailmas. Leksikaalset tähendust kannab sõna tüvi. Morfoloogia põhimõisted Grammatiline tähendus suhestab leksikaalseid tähendusi
Ni talar är De [dom] talar är Tala- rääkima Prata (jag pratar) rääkima Bo (jag bor) elama Göra (jag gör) tegema [jöra] Läsa (jag läser) õppima, lugema Ha (jag har) omama Kan (jag kan) võima, saama, oskama Verbipöördkonnad Rühm I nt. tala, arbeta + r Tüvi lõppeb vokaaliga a. Verbil jääb a alles. Talar, arbetar. Rühm II + er 1) Tüvi lõppeb helilise kaashäälikuga,nt. ng, -g, -m, -n,-l,-v Ring/a. + er ringer (helistab) 2) Tüvi lõppeb helitu kaashäälikuga k, p, s,t või x Tyck/a (meeldima), köp/a (ostma), läs/a tycker, köper, läser 3) Tüve lõpus -r NB! Olevik lõputa! Kör/a (sõitma) kör Rühm III + r
Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega? . Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.)
Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel Kohakaassõnad: eest, taga, läbi, üle, juures, alla Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki
Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel
üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki 2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, em-prof emeriitprofessor
on kasutusel stiililiselt neutraalses tarbekeeles ja muus ühiskeeles, mitmekesisuse, täpsuse, paindlikkuse ja kompaktsuse eesmärgil. Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on
ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde
Kesk- ja ülivõrre 1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam ...
võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei toetand ei valitsus, ei ükski organisatsioon ega asutus. Johannes Aavik võttis ta soome keelest kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas. Näiteks lennukas, püstitama, jäse, almus, kääbus, kõiv, orb jt. Sõna "aluse" määratleb Aavik järgmiselt: 1) kahesilbiline tüvi; 2) tugevnev astmevaheldus; 3) pikk vokaal 1. silbis; 4) konsonant sõna alguses; 5) teine tüvesilp on -da-; 6) 1. silbi lõpus on l, n, või r. Info sain: http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=8 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=319 http://www.maaleht
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
5. Sõnatuletusliigid · Nimisõnatuletus · Omadussõnatuletus · Tegusõnatuletus · määrsõnatuletus 6. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted · Tervikmõiste Kokkukirjutis annab uue tähendusega mõiste. Lapse põlv/lapsepõlv Kana poeg/kanapoeg (tibu, sugu ei ole määrav) Auto juht/autojuht · Vorm Kinnistüvi (liht-, eba-, üli-), lühenenud tüvi või nimetavakujuline tüvi kirjutatakse jägneva sõnaga kokku. Lihtliige, ülivõimas, inimvaenulik, kõrgharidus, raudkang, puulennuk · Kontekst Selguse mõttes tuleb kokku kirjutada tavaliselt lahus seisvad sõnad. Naised läksid oma meeste asju ajama mehed läksid oma meesteasju ajama. Muuseumi töö väärib tunnustust muuseumitöö ei sobi mulle. · Sagedus Sagedasti kasutatavad sõnaühendid kirjutatakse kokku. Teejoomine, kohvijoomine sake joomine
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja
Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes Igihaljad, sest okaste vahetamine oleks liigne energiakulu Aurumise piiramiseks lehtede asemel okkad ja kaetud vahakihiga Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas Jugapuu Harilik mänd Enamlevinud okaspuu Valgusnõudlik Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes leplik Võra hõre, tüvi laasub hästi Okkad kinnituvad kahekaupa Okkad vahetuvad 2-3 aasta järel Juurestik tugev Harilik kuusk Varjutaluv Vajab viljakat pinnast Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim
Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija. Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a
mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik,
renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend
trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 10.Ülaneelu limaskesta valutundlikkus: r. pharyngus gangl. pterygopalatini nn. pterygopalatini n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 3.1.3 N. mandibularis, alalõuanärv N. trigeminuse kolmas haru, väljub koljuõõnest foramen ovale kaudu fossa infratemporalisesse, kust jaguneb eesmiseks ja tagumiseks tüveks või haruderühmaks. a) Eesmine tüvi: põhiliselt eferentne (mood. radix motoria arvel) 1. Harud mälumislihastele: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus medialis et lateralis. Mälumislihased: m. masseter, m. temporalis, m. pterygoideus medialis et lateralis 9 2. N. buccalis ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka b) Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne 1. N
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm,
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu
Käskiv kõneviis. Инфинитив. Основа 3-го лица Признак Tegusõna alg- множественного повелительного Примеры. vorm ma-, da- числа- они наклонения. Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1.на гласную Et moodustada ( sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. читать они чита-ют pöörde lõpud – Читай! Читайте! рисовать они рису-ют -ут-ют,-ат-ят Рисуй! Рисуйте! отвечать они отвеча-ют ära jätma ja liitma Отвечай!Отвечайте! думать они дума-ют lõpud
7. auru jõul, kirja teel- ALATI LAHKU 8. Metsa poole, sinnapoole- esiosas käändsõna- lahku, esiosas määrsõna-kokku 9. Tükikaupa või tüki kaupa, tükkide kaupa, tükiviisi või tüki viisi, tükkide viisi- täiendosa mitmuses- kindlasti lahku 10. Kätt pidi ( võrdle: teretas kättpidi)- eritähenduslik kokku 11. Minu moodi, (töötas) mehemoodi- eritähenduslik, kuidasmoodi ( määrsõna) 12. Mispärast, sammhaaval, avasüli-esiosa nimetavas või lühenenud tüvi 13. Aegamööda- lahku ei tähenda midagi 14. Uisapäisa- eraldi osad ei tähenda midagi Minu kombel, mehe kombel, imekombel (kuna ,,imeväel`` kokku) Kleidi väel, imeväel, nõiaväel Imevägi, nõiavägi Tarbe korral, otsakorral (otsa lõppemas) NB! Tund-tunnilt, aeg-ajalt(nimetav+ alaltütlev), tunnist tundi, ajast aega, tund tunni järel, tundtunniline ( põhiosa on omadussõna)
Morfoloogiline analüüs on sõnavormidest arusaamise käsitlev osa. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon. Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi: aglutinatsioon ja fleksioon. Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Nt eesti keele sõnavorm ela/n koosneb selgesti eristatavatest osadest: tüvi ela, mis kannab sõna leksikaalset tähendust, ja tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Fleksioon on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis `sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus
märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg
vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31
eest purunenud lillevaasid, pahupidi pööratud vaiba ja kassiliiva täis koridori. "Rääkida" talle eriti ei meeldi, seega on ta üsna vaikne, kuid lähedust otsib küll teinekord poeb lausa koos teki alla tuttu. Päikeselise ilmaga peesitab ta mõnusalt aknapeal. Tihti poeb tolmuimeja eest peitu ning lisaks kõigele sellele on ta üks suur unimüts ka. Vaadeldav taim: KASK, Arukask JUUR Kase juured pole eriti nähtaval, asuvad mulla sees. TÜVI Tal on üldiselt valge tüvi, mõndadest kohtadest tuleb nähatvale must kooretoon (kestendab), puu on üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm, pikkuselt umbes 5 meetrine, koore pind on krobeline. VÕRA - Tüvest kasvavad välja tihedalt paiknevad peenikesed oksad, mis moodustavad hargneva võra. LEHT - Tema lehed on kujult kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagjad, leheroots 2-3 cm pikk. ÕIS - Kask õitseb mais pärast lehtede puhkemist