4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. ...
e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te- ai-a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar- rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3
Savannide taimestik • Valitsevad taimed on kõrrelised • Kõrreliste juurestik on tihedalt põimunud. • Taimed peavad olema väga vastupidavad-suutma üle elada põua, üleujutused, sagedased pikselöögid, tulekahjud. • Paljudel puudel ja põõsastel on astlad ja ogad. • Puudel on jäme tüvi (koguvad vett) paks koor, lai juurestik. • Tüüpilisteks puudeks on akaatsiad ja ahvileivapuud.
Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles ...
Puu tüve ümbermõõt on 1,3 m kõtgusel 198 cm. Puu ligikaudne kõrgus on 18 m. Kõrguse määrasin keskpäeval päikese tekitatud varju järgi. Puu kõige laiem koht on puu alumine osa. Võras on märgata murdunud oksi aga lõigatud oksi ei ole. Puu tüvi on kare. Tüve värvus on hallikas-pruun. Puu tüvel ei kasva seeni. Puu tüvi lõhnab meeldivalt. Puul on samblikke. Korjasin 5 okast. Mõõtsin nende pikkuse ja laiuse tabelisse. Hindasin ka okaste seisundit. Pikkus Laius cm Leht/okas terve Leht/okas cm kahjustatud Leht/okas 1 4 0,1 +
3. p är/gu ela/gu är/gu ela/gu är/gu ela/gu är/gu ela/gu Eitusvormi teiseks osaks võib olla kas vastav jaatusvorm (ela/vat : `ei ela/vat), tunnuseta tüvi (ela/n : `ei ela), kõneviisitunnusega tüvi (ela/ksi/n : `ei ela/ks), umbisikulise tegumoe tunnusega tüvi (ela/takse: `ei ela/ta) või mineviku kesksõna (ela/si/n : `ei ela/nud, ela/t/i : `ei ela/tud).
jah Kas sõna külmik on tuletatud sõna või liitsõna? Küülik? Õigekeelsussõnaraamat? Külmik tuletatud, küülik liht, õigekeelsussõnaraamat liit. Kas eales on vaba või seotud morfeem? vaba Mis tüüpi on morf vaata? uhi- sõnas uhiuus? -ki sõnas miski? u sõnas sõpru? Vaata- null morfeem, uhi jäänukmorf, -ki kliitik, u - kohvemorf Mis kohal asuvad seotud morfeemid tüve suhtes? Jäärel, ees Mis on eesti keele morfotaktilise skeemi põhimõte? Tüvi liide arv kääne liidepartikkel. MORFOLOOGILISED PROTSESSID JA GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDUSVIISID. KEELTE MORFOLOOGILISED TÜÜBID Sõnavormide moodustamiseks on maailma keeltes erinevaid viise: Aglutinatsioon Fleksioon ehk fusioon Analüütiline väljendusviis: isoleerivad keeled Inkorporeeriv ehk polüsünteetiline väljendusviis Reduplikatsioon ehk kordamine Prosoodiline transformatsioon: toonikeeled Lühendamine Supletiivsus
Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga
järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400– 500 aasta vanuseks. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50– 60 m kõrguseks[3]. Suurimad puud on kasvanud Tšehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m)[4]. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Tüve koor
NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , , kui rõhk on sõna tüvel, pehmelt hääldatavat - Näiteks: , ó, á, é -ó kui rõhk on sõna lõpul, k.a. peale , , , , , , Näiteks: ó, ó, ó, ó, ó, ó MITMUS NB! Mitmuses omadussõna sugu ei eristata. - (N. - ilusad sõnad) - (N. )
palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), 2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole. Korp kaitseb puud vigastuste eest, korkkude aga järskude temperatuuri kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem
Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti.ee 8.kl geograafia õpik
· __ST___:"_____" · "_____,"__ST__,"____" Kaashääliku S on ülipikk, ei Kui liide hakkab Rõhuliide ei Liitsõnas ei kao ühendis järgne sama tähega, kaota tähti midagi ära kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool Kümnes Marss Modernne Õhupallgi Pappkarp Kordan Fajanss Linlane Tummgi Allkiri
Tüvi Nimisõna NOUN Tegusõna Omadussõna Määrsõna ROOT NOUN (person) VERB ADJECTIVE ADVERB Advertise Advertisement Advertiser Advertise Advertised ------------------ (Advertising) Compete Competition Competitor Compete Competitive Competitively Confuse Confusion -------------- Confuse Confused Confusingly (Confusing) Contest Contest Contestant Contest --------------- ------------------- Determinate Determination -------------- Determine Determined ------------------ Differ Difference -------------- Differ ...
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus Looduses: tooda...
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas ...
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären ihr hättet-..-|wäret sie hätten-..-|wären Futurum ich werde suchen du werdest er werde wir werden ihr werdet sie we...
Biotehnoloogia labori arvestus A 1. Võrrelge prokarüootseid ja eukarüootseid organisme. Millisesse organismide kuulus mingi meie poolt uuritud tüvi? 2. Mis on aseptika? Miks peab töös mikroorganismidega kasutama aseptilisi töövõtteid ja milles need seisnevad? 3. Kirjeldage etappide kaupa esimese teema (Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju ... ) praktilise töö käiku. 4. Kuidas jaotatakse mikroorganisme vastavalt nende temperatuuri optimumile? Selgitage kuidas ja miks mikroorganismide kasvukiirus oleneb kultiveerimise temperatuurist. 5
Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid: Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga
Võrse ja punga iseloomustus Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, Pungad rootsulised, lillakad punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, Võra iseloomustus rohekaspruunid Silinderjas, tüvi sageli looklev Võra iseloomustus (Vahel kasvab ka põõsana) Noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. Koor Koor Helehall, sile Tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp
40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom taime maa-alune mitmeaastane vars 53
t nende lehed langevad sügisel või kuivaks aastaajaks. Lehtpuud kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Neil on õied, mis pärast viljastumist arenevad vilja sees olevateks seemneteks. Ainult kõige vastupidavamad suudavad võistelda okaspuudega külmas kliimas ja kõrgetel mäenõlvadel, kuid mujal domineerivad metsades laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas. 3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra
saastunud pindade ja pesemata käte vahendusel. Kui kaua võib uusgripi viirus püsida nakkusohtlikuna näiteks lauapindadel? 24-48 h Millised on haiguse sümtomid (tunnused)? kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu Kas välismaise sealiha söömine võib põhjustada haigestumist seagrippi? Ei Millest koosneb vaktsiin Pademrix. Millise imuunsuse see tekitab? Inantiveeritud gripiviiruste osi h1n1 tüvi. Tekitab aktiivse immuunsuse Kas ka gripi läbipõdemisel tekib immuunsus, kui kaua see võiks kesta? Jah ,aasta või isegi mitu Kuidas vältida nakatumist? pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga.
Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest
6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema metsasusega on Tartumaa 10.Puu välisehitus (millised osad, mis funktsioone täidavad) - Tüvi (hoiab võra, toitainete transport ja säilitamine) - Võra (toitainete sünteesimine) - Juured (toitainete omastamine mullast)
Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistu...
3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2. meander 3. munavööt 4. hammaslõige 5. lainevööt Dooria - Joonia Dooria ja Joonia stiili stiilne võrdlus Korintose stiil Friis Korintose stiil Korintose samba kapiteeli ehiin on kaetud akantuse-
Ravimtaimed Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe
vaheseina limaskestale, vaheseina lõppharu n nasopalatinus läbib canalis incisivus'e ja innerveerib suulae eesmise osa limaskesta. R pharyngeus- ülaneelu limaskestale Segaiseloomuga väljub koljuõõnest Eesmine tüvi on põhiliselt eferentne (moodustub radix motoria arvelt ja sisaldab foramen ovale kaudu branhiomotoorseid kiude), annab harusid: fossa Mälumislihastele infratemporalis'esse, n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis
Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja
Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna seest (võsunditega) ja moodustab mitu tüvekest Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad
BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iseloomulikke kohastumusi(3) Taimed taluvad põuda ja saavad hakkama ferraliit mulaga mis põua ajal kivi kõvaks muutub, Pikk ja tihe juurestik, puudel paks koor ja jäme tüvi, jäme tüvi on vee kogumiseks, jäigad ja lihakad lehed, Nimeta savannialade looduslikke puuliike( 5) ahvileivapuu ehk baobab, pudelpuu, akaatsia, eebenipuu, 3. Millised on vihmametsadele iseloomulikud tunnused ( rindelisus, valgus, taimede kasv, õied, lehed….)Olulisimad! 1-Alus mets on pime ja hämar. 2Taimede õied on värvikirevad ja keerulise õie ehitusega . 3 Väga kiire aine ringe ( pidev õitsemine ja viljumine). 4mitme rindelisus palju erinevaid taime ja loomaliike. 4
- Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn. täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem.
poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu,
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt)
nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Füüsikalised omadused · Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid
Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi Ei kasva laktoosi ja tsellobioosi juuresolekul Parimad käärimise süsivesikud on galaktoos ja fruktoos Osad pärmid kasvavad anaeroobselt Erinevate suhkrute kasutamise võimalused sõltuvad sellest, kas tüvi kasvab aeroobselt või anaeroobselt Videod https://www.youtube.com/watch?v=juAIWVmnBro https://www.youtube.com/watch?v=kHiIjYs-Y5A Täname kuulamast!
Paju Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel märkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Paju nektaririkkad õied pakuvad esimest kosutust talveunest toibunud ja veel uimastele putukatele. Päeval käivad pajuurbadel kollased lapsuliblikad, kirjud koerliblikad ja teised valmikuna talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina ...
nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud, tegemaks .. on sõnavormid sõnast tegema. Sõnavorm on suurim morfoloogia ja vähim süntaksi üksus. Lekseemi tüvi kannab tema mõistesisu ehk leksikaalset tähendust, nt `maja', `valge', `ehita-' vms, sõnavormide muutetunnused aga grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Sõnavormid võivad aja jooksul muutuda abisõnadeks, st grammatilisteks üksusteks. Sellist protsessi nimetatakse grammatiseerumiseks. Grammatiseerumise vastandprotsess on leksikaliseerumine. See on nähtus, kus
Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) Parim lahendus on tähelepanu hõivamine kõigil kolmel tasandil ,,It's easy to miss something you're not looking for" ( awareness test) TÄHELEPANU SOODUSTAB OBJEKTI ERISTUVUS
Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide -- 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4
Tundmatu tüve identifitseerimine 1. Makromorfoloogilised tunnused Visuaalselt hindasin tundmatu tüve kolooniaid, kui nad olid kasvanud kuus päeva toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad
Eesti kõrgeimad põlisvahtrad võivad kasvada 30 m kõrgeks, aga need on üksikuna pargis kasvavad puud metsas ei ületa vahtrate kõrgus 20 meetrit SÜSTEMAATILINE KUULUVUS Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Seebipuulaadsed Sugukond: Seebipuulised Perekond: Vaher Liik:Harilik vaher VÄLIMUS vaher on ühekojaline lehtpuu tüve läbimõõt kuni 1 meeter eluiga 150200 aastat, harva kuni 300 võrsed ja noor tüvi on siledad, isegi kergelt läikivad ja punakaspruunid vanemas eas kattub tüvi tumehalli peenerõmelise korbaga võra on suur ja laiuv, tõusvate harudega vahtral on hästi arenenud sammasjuurestik, peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega
cgi? pärinevad? Kuidas keeles, hääldus [om`aaz]. Q=hommage&F= neid hääldatakse? M&C06=en Vormistage vastus nt nii: Ratatouille on kabatsoki- tomatihautis prantsuse keeles, hääldus [ratat`ui]. 17) a) Mis tüübi järgi a) 34 tüübi järgi - Laadivahelduslike sõnade http://kn.eki.ee/? tuleb pöörata sõna (algvormis) d- või k-lõpuline tüvi kaotab Q=teistma teistma? b) Mida see umbisikulistes vormides tüvevokaali ja seal tekib sõna tähendab? c) ühesilbiline III-välteline tüvi, nt m`urdma : Täitke lünk: m`urtud (vrd k`artma : kardetud), l`askma : l`astud (vrd t`ahtma : tahetud). ..........tav b) Teistma tähendab jõustunud kohtuotsuse kriminaalasi uuesti läbi vaatamist. c)
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
11. ,, « » - vihastama 12. ,, «» äratama . Järelliide 1. «-»;»-» - lahendama 2. ,, « -»;»-» - hüppama 3. ,, «-»;»- « - jutustama 4. ,, »-»; «-» - tuulutama 5. ,, «-» üles tõusma : , pikali , Teine tüvi. heitma , ,-võtma,- , panema,-püüdma - istuma
sageli metsa ilme. Välimuselt meenutab saksauul kõige enam madala tüve ja haralise krooniga viljapuud. Vanade puude kõrgus ulatub 4-5 meetrini, kusjuures tüvi on umbes 35 sentimeetri jämedune. Saksauul elab võrdlemisi kaua, saavutades sageli poolteisesaja-aastase ea. Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused. Seepärast on loomulik, et saksauuli kroon on täiesti läbipaistev ja asjata otsib tema all jahedat varju palavusest piinatud rändur. Saksauuli õied on väikesed ja ilmetud.
Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka. Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased laulusid ennast vabaks.“ Ühislaulmised andsid ju Eesti rahvale hääle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
