SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4
Bertolt Brecht Kirjandusvoolu mõiste Modernism (prantsuse moderne ,,uudne", ,,nüüdisaegne") Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Elulugu · Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis · Suri 14. august 1956 IdaBerliinis Saksa DV · Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja · Isa oli katoliiklane, ema protestant · 16aastaselt kirjutas esimese näidendi · 18aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma halvas tervise tõttu · Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas...
14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu hammastega, roided konksjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega 23
aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud.(wiki 2) 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused Väidetakse, et hiljuti liikvel olnud linnugripp(H5N1) oli ka bioloogiline relv. Linnugripp ise avaldus juba ammu, kuid ta ei ohustanud kunagi otseselt inimest. Linnugripi viirus avastati möödunud sajandi 60. aastatel, kuid alles mõne aasta eest tekkis selle uus tüvi H5N1, mis kandub edasi inimesele ja on 80 protsendil juhtudest surmav. Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.(ekspress/linnugripp)
Mutantsed askospoorid kasvasid täissöötmel Koniidiumide järglased pandi erineva koostisega minimaalsele söötmele, et määrata, millest neil oli vajaka erinevad aminohapped ja vitamiinid Oletades, et ühe aminohappe sünteesiks on vajalik mitut eri reaktsiooni eri ensüümidega, määrasid nad sünteesi rajad Näit. Metioniini rada Metioniini auksotroofide kasv min.söötmel OAcetyl Mutantne tüvi Min.sööde Homoserine Cystathionine Homocysteine Methionine + + + + + metsik + + + + met5 + + + met3 + + met2
da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da 0~t `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t da ~ d `mõn/da ~ `mõn/d Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M 70): d← kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d 0← kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi,nt `siile. Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides: I kk-st i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid II kk-st pesa : pesi ~ pesa/sid seminar : seminare ~ seminari/sid VI kk-st `siil : `siile ~ `siili/sid
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva j...
subtroopikas. Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt. Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui teised viinapuud. Amuuri viinapuu on looduses levinud Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ja Põhja-Koreas, kus kasvab kuni 10m pikkuse või pikamagi Iiaanina.Lehed on väga muutliku välimusega, jagumatud kuni sügavalt 3-5 hõlmaliselt .Külmakindel, talub kuni -40*C temperatuuri, mullastiku suhtes
Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu
10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest suurest kivimürakatest, millele toetuvad kaks nelinurkset kiviplaati, millele on tahutud reljeefid, kahe samba najale nõjatuvat elukat. 11) Iseloomusta: a) dooria stiil iseloomulik lihtsus, rangus ja tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias.
Häälikuõigekirja reeglid ja reeglitused I SULGHÄÄLIK 1. Ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel üks sulghäälik kõike, kooke, loike 2. Eestikeelsetes omasõnades on alati tähe s kõrval tugev sulghäälik peatselt, siiski, seiske 3. Eelnev reegel ei kehti nt. liitsõnades, lihtmineviku korral, sõnade algvormi käänamisel/pööramisel, tuletistes, võõrsõnades jne. umbsõlm, leidsin, umbsed, jalgsi, absurdne 4. Mõned erandid: tõrges - tõrksa, ergas- erksa, hõlbus hõlpsa 5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete ...
tähistasid oma kirikuid. Menoraa Menoraa on judaimis 7 haruline küünlajalg. See sümboleerib Moosese nähtud põlevat põõsast. Menoraad kasutati Vana Testamendi järgi usurituaalides Jeruusalemma templis. Menoraa tegemise juhis on Teises Moosese raamatus. Tänapäeval kasutatakse seda sünagoogis. Menoraad on kasutatud ka Iisraeli vapil. Ilmapuu Selle igikestva loomispuu juured on allilmas, tüvi maises ilmas ning oksad sirutuvad taevasse. Ilmapuu on universaalne sümbol, mis tähistab usku, et inimesed võivad oma madalast loomusest kõrgemale tõusta ning saavutada vaimse teadlikkuse ja taevaliku ühenduse. Tuntud ka kõiksusepuuna, kujutatakse selle okstel sageli sõõre, valgust, vilju või tähti mis sümboliseerivad kuu ja päikesetsüklite planeete Mezuza Mezuza on väike
(selle) tulbi võrdle tulbile (seda) tulpi võrdle tulpidel Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime. II välde III välde kõnnin võrdle kõnnitakse tõlkida võrdle tõlkige laulan võrdle laulaksite kasta võrdle kastnud tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II- välteline sõna/sõnavorm (rikas tütar) muutub omastavas III-välteliseks (rikka tütre). Nõrgeneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev III- välteline sõna/sõnavorm (pikk matk) muutub omastavas II-välteliseks (pika matka). Nõrgeneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline III-välteline
metsa tuleohtlikkus mets on tuleohtlikus seisus poisi leplikkus leplikus inimeses vana mehe isalikkus isalikus suhtumises õpetajate sõbralikkust sõbralikust õpetajast sõnastuse kõlblikkust kõlblikust sõnastusest HÄÄLIKUÜHEND 1. l, m , n , r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega : valss, simss, kirss, kurss, ressurss ,seanss 2. Rõhuliite gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks :linngi,pallgi,värsski,tammgi 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide: kompleksseid, modernne ,õhkkond 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal
KORDAMISKÜSIMUSED Häälikud 1)Ladina keeles [ä] häälikule vastab diftong ae. 2) Häälikule [j] sõna alguses vastab i ja j 3) [k] häälikut märgistatakse tähega c ja k-tähega sel juhul, kui tegemist on laensõnaga 4) [f] tähistatakse f ja ph 5) Sõnas spatium ti hääldatakse nagu [tsi] 6) Ti peale s, x hääldatakse nagu (ti) 7) [kv] kirjutatakse nagu .qu 8) C nagu [ts] hääldatakse ainult enne i, e, y, ae, oe 9) Sõnaühendis caput costae c tähte loetakse nagu k 10) Ngu hääldame nagu ngv Rõhk 1)Rõhk langeb ainult kahe silbilisel sõnadel alati esimesel, kahel ja enamsilbilistel sõnadel eelviimasel või kolmandal tagant, mitte kunagi viimasel. 2) Kui eelviimasel silbil on diftong, siis see on pikk silp. 3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ...
Greip Toila Gümnaasium 11.klass Annika Palmi Kirjeldus ● sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem ● seemned ja koor moodustavad greibi massist 49% ● ● väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest, sisaldab ka B-vitamiini Välimus ● puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks ● võra on ümar ● jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga ● noored oksad on kaetud ogadega ● munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa
Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks. Ranniksekvoia kasvab tavaliselt koos erinevate ebatsuugade, kiviviljakute, läänetsuuga ja hariliku maasikapuuga, alustaimestikus on mitmesugused sõnajalgtaimed, oregoni jänesekapsas, roniv mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised. Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.
%C3%B3N+VII.JPG VASSILI KANDINSKY. KOLM. 1928. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/k andinsky/pilt/7_kolm28.jpg VASSILI KANDINSKY. MUST LAIK. 1912. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/k andinsky/pilt/5_mustlaik.jpg KOKKUVÕTE Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Loodust ei kujutatud enam otse, puudus side reaalse maailmaga. Abstraktset kunsti iseloomustab fantaasiaküllasus, kaunid värvid, geomeetriliste kujundite kasutamine, ebamääraste värvilaikude kasutamine ja jõulised pintslitõmbed ehk abstraktne kunst loobus teadlikust teose ülesehitusest. http://www.youtube.com/watch?v=u0vHzCdSSGg KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/k
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri
pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes.Taime osa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas tüve või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud, millest seejärel tekib sisemine tüvi ja välimine korp. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu eelised ja puudused: Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni.
seotud viljakuse zoo deemon, rääkimine kuju hobune või härg, ja seega lähedasele teeniva ammendamatu vägi subsurface ja seetõttu veega element. Seega nime kehastus Poseidon vaata sisuliselt viljakandmist vedelikku, mis on väljendatud külmutatud kujul rituaalse ravi, "isand vetes."Poteidan pinnalaust: potei "Issand" on vokatiivis ja omadussõna daon, "vesi", "vesi" on vokatiivis saadud indoeuroopa tüvi da-, Danu-, juhtides vett ja jõgi (vt Osseetias. Donbettyra nimed River Don, Dnepri, Doonau). Mis eraldamine kreeka hõimud saartel Poseidon sai kindlaks mitte ainult niiskuse-andes elu maal, kuid avatud ruumi merele. Olympic Poseidon on lahutamatult seotud merega, säilitades nii vestiges epiteete, mis näitavad endine suhe maaga, müüdid zoo ilminguid Poseidon - hobune ja härg, ja juttudest Poseidon oma Trident otsa värskelt jahvatatud niiskuse allikatest.
h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride
Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired.
Astmevaheduse liigid: laadi- ja vältevaheldus. Astmevaheldus on selline tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb sulghäälik või s , nõrga astme puhul need on asendunud mingi muu hääliku või kaovad tüvest. Näide: lammas (N) lamba (T), küüs (T) küüne (N). Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises vältes. Näide: kapp (T) kapi (N). Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks. Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega lõppeb ainsuse omastava käändevorm. Mitmuse osastava lühivorm: TULEB TIBE PENI JA URISEB. Ainsuse osastav Lindu Kassi Lille
Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m,
Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite gi ja ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge 4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega kõik tähed jäävad alles kesk + kond = keskkond, modern + ne = modernne ! (aga kui tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega kõik tähed on ühekordsed: metall + ne = metalne, mäss + lev = mäslema IV Rõhuliide gi ja ki · Täishäälikute ja heliliste kaashäälikute (l, m, n, r, v) järel on gi: laul gi, kanngi, kohvgi · Helitute häälikute (g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z) järel on ki: Lukkki, dusski, beezki, leibki V f ja s · Pikk f ja s kirjutatakse ühe tähega, ülipikk kahe tähega (nagu sulghäälikudki):
(Genotüüp 4:2:2:2:2:1:1:1:1) Fenotüüp 9:3:3:1 Kummalgi geenil 3:1 NB! Toimib vaid siis, kui geenid on aheldumata ja erinevates kromosoomides. Ülesanne! Punaste siledate õitega lillesorti ristati valgete kortsus õitega sordiga, kusjuures punane värvus ja kortsus tekstuur domineerivad valge värvuse ja sileduse üle. Milliseid fenotüüpe ja kui suures osakaalus leidus järglaspõlvkonnas? NB! Sort, tõug, liin ja tüvi näitavad, et tegemist on homosügootse genotüübiga. Punane kortsuline, valge kortsuline, punane sile, valge sile 9:3:3:1 Miks Mendeli seadused on NÕRGAD Suguliitelised tunnused Toovad juurde lisafaktori Samas kromosoomis paiknemine Rikub III seaduse ära Geenide aheldumine Rikub ka III seaduse ära Suguliiteline pärandumine XX x XY = 2XX; 2XY X-inaktivatsioon Miks?
4 Kreeka arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurimaks saavutuseks ehitustüüpidest olid templid. Kõige vanimad jäänused templitest on arhailisest ajast (6.saj e.Kr). Isegi templite ehitamisel olid kindlad reeglid-mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid kindlad. Neid iseloomustatakse peamiselt sammaste arvu ja stiili järgi. Kreeka arhitektuuris oli sammas kõige iseloomulikum detail. Sammas jagunes omakorda kolmeks põhiosaks-baas, tüvi ja kapitee. Tüvest tehti kitsaid püstvagusid-kannelüüre. Kapiteel on üleminek samba ümaralt osalt kandilisele talastikule. Talastiku alumist osa nimetatakse arhitraaviks ja ülemist osa friiks. Templit kattis madal viilkatus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili-dooria, joonia ja korintose stiil. 1. Dooria stiil. See stiil on teistest kõige vanim (7.sajand) -mehine, tugev ja lihtne. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Dooria stiil on väga lihtne ja range.
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Ameerikas. Eluiga on kuni 130 aastat, kuid nagu hallil lepal on ka sanglepal juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Sanglepa lehed on tumerohelist tooni, tömpotsalised ning läikivad. Isasõied on 4-7cm pikkused, rippuvad urvad, mis on punakaspruuni tooni. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikujulised ning punakat tooni. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ning tuulega kerged lendama. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on säravvalge, kui mõne aja möödudes muutub see kollakaks, siis oranžiks, seejärel tumeoranžiks ja lõpuks lisandub juurde roosasid ja lillasid toone. Sanglepa koor on tumepruun ja krobeline, noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid ja heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulased, rohekaspruunid. Sanglepp on külmakindel, kuid valgusnõudlik ning liigniiskuses kasvab vaid liikuva põhjavee korral
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab
1645 Brömsebro rahuga läheb Taani käest Rootsi valdusesse ka Saaremaa ruunitähestik koosneb 24 häälikust, tekkis esimestel sajanditel pKr, loodud germaani rahvaste poolt ja ladina tähestiku eeskujul sonorant heliline kaashäälik, mis on vähemheliline kui täishäälik ja võib esineda silbilisena. Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung);
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid
Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik. Paljunemine emaskäbid isaskäbid seemnealged (munarakud) tolmuterad rist- e. võõrtolmlemine (tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt) Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu. Kuusk on varjutaim. Sõnajalgtaimed Kollad, osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad paljunevad eostega. Eosest areneb eelleht ja sellest noor taim. Kollad, osjad ja sõnajalad aga erinevad võsu poolest. Osjadel on lülilised, õõnsate sõlmedega varred. Lehed on neil taandarenenud. Fotosüntees toimub osjadel rohelistes vartes. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini ...
Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett maasikmari jalgratas äädikhape nahkmööbel ehtameerikalik
kuid kaharust puul jätkub. Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna TallinnaNarva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi. Harjumaal Suurekõrve külas TihualuseTubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal
Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus).
· Sümboliseerib õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. · Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. · Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. · Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. · Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti. Elu puu · On loomise universaalne sümbol. · Elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas, oksad taevas. · Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Kuppel · Taeva sümbol sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid , Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Kammkarp · Seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Alfa ja o(o)mega · Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht. · sümboliseerivad Jumalat kui kõige oleva algust ja lõppu.
Harilik mänd Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasium 2009 Liigi kirjeldus Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paikneva...
Substantiivide sugu(genus): Meessugu-genus masculium(lüh m.) Naissugu- genus femininum(lüh f.) Kesksugu-genus neutrum (llühend n.) ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL Käändkonnad ehk deklinatsioonid Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune?
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee
Laasumine Uuendus metsaservas ja harvikus Tugev juurekava Vähene tormikahjustus Seemnepuud Männi eripärad Külmakindlus Ei vaja turvet Vähenõudlik Vähene konkurentsivõime viljakal alal Põder kahjustuse oht väheneb 2030 aastaselt Valgustusraie männikus Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu. Valgustusraie männikus Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männipigiroostet. Valgustusraie männikus Männikase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti)
kinni. Pigistan ühe käe rusikasse ja asetan teise käe sinna peale. Rusikas käe asetan rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale.Tõmban käe järsu ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet). Kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha on eemaldunud. Kordan viietõmbelisi tsükleid kiirabi saabumiseni. Kui neiu peaks kaotama teadvuse, teen kunstlikku hingamist kõval alusel. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alale, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse, asetades käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga
Õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele.Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
