Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehituskeemia küsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas (0)

1 Hindamata
Punktid




Materjalid sise- ja väliskeskkonnas  1. Mida nimetatakse ohutuks tooteks? Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel tagab inimese ohutuse ja 
tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. 2. Mis on vastavushindamise eesmärk? vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi, 
teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele. 3. Mis on vastavusdeklaratsioon? Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et 
ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud 
õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda. 4. Mis on vastavussertifikaat? Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti 
kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale? – Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus. 6. Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma? Et vesi ei saaks puidukihtide vahele 7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte 
või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate  materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte 
– süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või
kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus?  Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju 
tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja 
soojusisolatsioonivõime. 11. Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus?  Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. 12. Miks ei saa alati öelda, et materjal on ohtlik? Ohtlike kemikaalide all mõeldakse inimeste toodetud sünteetilisi aineid, mida 
lisatakse toodetele teatud omaduste ja kvaliteedi saavutamiseks. Ohtlikud on 
materjalidest eralduvad komponendid või laguproduktid. 13. Mille kohta on koostatud ehitusmaterjalide punane nimekiri? Need on materjalid, mis on tunnistatud ohtlikuks elusorganismidele, sealhulgas 
inimesele. 14. Miks polüetüleen eemaldati ehitusmaterjalide punasest  nimekirjast? Kõrg- ja madaltihedusega polüetüleen eemaldati punasest nimekirjast kuna 
ohtlikkus ei ole tõestatud. 15. Miks ftalaadid saavad plastidest eralduda? Segatuna polümeeridega ei moodusta ftalaadid polümeerahelatega tugevaid 
kovalentseid sidemeid.  Kui plastikut kuumutada, siis pehmendite molekulid saavad 
materjali pinnale migreeruda.


16. Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga  niiskele betoonalusele? Keemilise koostise muutus 17. Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate? PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. • Need koodid on 
tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale. 18. Millised on puidu keemilised komponendid? – Tselluloos; – Polüsahhariidid; – Ligniin; – Ekstraktiivained; 19. Miks peab puitu kahjustav seene liiki määrama asjatundja? Kahjustust tekitavat seeneliiki peab määrama asjatundja.  Liigi määramisega 
saadakse üsna täpselt teada kahjustust põhjustavad asjaolud nagu niiskuse ja 
soojuse vahekord ehitises seene kasvamise piirkonnas.  Erinevatel seentel on 
erilaadsed nõudmised elukeskkonna parameetritele.  Kahjustuse likvideerimiseks on
sellel teabel väga suur tähtsus. 20. Miks on bakterid puidule kahjulikud? Kahjustus ei ole silmaga nähtav.  Bakterite poolt toodetud  orgaanilised happed 
lagundavad puiduraku ainet.  Peamine kahjustuse liik vee all olevas puidus ja ei 
ohusta tavalist ehituspuitu. 21. Miks on sinavusseene kahjustus oluline puidu immutamisel? Sinavusseente niidid ummistavad säsikiiri ja takistavad kaitsekemikaalide 
sisestamist puitu vaakumimmutamisel.- Kahjustatud puit märgub kiiremini, aga ka 
kuivab kiiremini. 22. Millised on sinavusseene kahjustuse liigid? Primaarne, sekundaarne, kolmandat järku 23. Miks sinavusseened ei lagunda puitu? Sinavusseened – tarbivad toiduks säsikiirtes leiduvaid säilitusaineid (lihtsaid 
suhkruid ning tärklist); – tungivad sisse piki säsikiiri, 24. Kuidas võidelda sinavusseentega? Kiiresti vabastada tüvi koorest.  Lühendada puidu ladustamise aega.  Kasutada 
kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval 
alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus.  Hävitab puidutselluloosi.  Eelistab okaspuitu.  
Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades 
kuubikujulisteks tükkideks.  Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine.  Puidu 
niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik?  Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini.  Ründab nii leht- kui ka okaspuitu.  Suhteliselt 
aeglane kahjustus.  Puit muutub pehmeks ja kiudjaks.  Väga erinevat värvi.  Puidu 
niiskus üle 40% 28. Mis on pehmemädanik? Hävitab rakuseina sisemuse.  Tugev sõltuvus niiskusest.  Põhjustab puidus 
märkimisväärset tugevuse kadu.  Esinemine on halva hoolduse märgiks.  Puidu 
niiskus üle 40%. 29. Kus elutsevad puidumardika tõugud? Puukoi all mõeldakse puidumardikate vastseid, kes elavad puidus. 30. Mis on kõige parem puidumardika tõrje?


 Kõige kindlam vahend puidumardikate vastu on stabiilselt kuiv ja soe keskkond 
ning liikuv õhk 31. Millised on puidukaitse liigid? Keemiline. Konstruktiivne, ennetav ja tõrjuv 32. Millal kasutada vees lahustuvaid puidukaitsevahendeid?  Peamiselt siseviimistluses, vees lahustuvad vahendid uhutakse vihma ja vee poolt 
materjalist välja 33. Mis on tähtis uute puidukaitsevahendite väljatöötamisel? Uute väljatöötlustega loodetakse saada keskkonnasõbralikud ja suhteliselt odavad 
puidukaitsevahendid, mis on vajalikud nii puitmaterjalide tööstusele kui ka kodusele
tarbijale.
Ehituskeemia küsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas #1 Ehituskeemia küsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas #2 Ehituskeemia küsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erikson1254 Õppematerjali autor
Kordamisküsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas

Sarnased õppematerjalid

Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun