Ehituskeemia küsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas (0)
Materjalid sise- ja väliskeskkonnas
1. Mida nimetatakse ohutuks tooteks?
Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel tagab inimese ohutuse ja
tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.
2. Mis on vastavushindamise eesmärk?
vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on tõendada toote, protsessi,
teenuse, süsteemi, isiku või asutuse vastavust määratletud nõuetele.
3. Mis on vastavusdeklaratsioon?
Ehitustoote vastavusdeklaratsioon on selle väljaandja kirjalik kinnitus, et
ehitustoode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud
õigusaktis sätestatud ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamise korda.
4. Mis on vastavussertifikaat?
Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti
kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.
5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale?
– Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus.
6. Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma?
Et vesi ei saaks puidukihtide vahele
7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea?
Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte
või -toote eluiga.
8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate
materjalide omadused?
9. Mis on tuletundlikkus?
Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte
– süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või
kuumi tilku.
10.
Mis on tulepüsivus?
Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju
tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja
soojusisolatsioonivõime.
11.
Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus?
Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule.
12.
Miks ei saa alati öelda, et materjal on ohtlik?
Ohtlike kemikaalide all mõeldakse inimeste toodetud sünteetilisi aineid, mida
lisatakse toodetele teatud omaduste ja kvaliteedi saavutamiseks. Ohtlikud on
materjalidest eralduvad komponendid või laguproduktid.
13.
Mille kohta on koostatud ehitusmaterjalide punane nimekiri?
Need on materjalid, mis on tunnistatud ohtlikuks elusorganismidele, sealhulgas
inimesele.
14.
Miks polüetüleen eemaldati ehitusmaterjalide punasest
nimekirjast?
Kõrg- ja madaltihedusega polüetüleen eemaldati punasest nimekirjast kuna
ohtlikkus ei ole tõestatud.
15.
Miks ftalaadid saavad plastidest eralduda?
Segatuna polümeeridega ei moodusta ftalaadid polümeerahelatega tugevaid
kovalentseid sidemeid. Kui plastikut kuumutada, siis pehmendite molekulid saavad
materjali pinnale migreeruda.
16.
Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga
niiskele betoonalusele?
Keemilise koostise muutus
17.
Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate?
PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. • Need koodid on
tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale.
18.
Millised on puidu keemilised komponendid?
– Tselluloos; – Polüsahhariidid; – Ligniin; – Ekstraktiivained;
19.
Miks peab puitu kahjustav seene liiki määrama asjatundja?
Kahjustust tekitavat seeneliiki peab määrama asjatundja. Liigi määramisega
saadakse üsna täpselt teada kahjustust põhjustavad asjaolud nagu niiskuse ja
soojuse vahekord ehitises seene kasvamise piirkonnas. Erinevatel seentel on
erilaadsed nõudmised elukeskkonna parameetritele. Kahjustuse likvideerimiseks on
sellel teabel väga suur tähtsus.
20.
Miks on bakterid puidule kahjulikud?
Kahjustus ei ole silmaga nähtav. Bakterite poolt toodetud orgaanilised happed
lagundavad puiduraku ainet. Peamine kahjustuse liik vee all olevas puidus ja ei
ohusta tavalist ehituspuitu.
21.
Miks on sinavusseene kahjustus oluline puidu immutamisel?
Sinavusseente niidid ummistavad säsikiiri ja takistavad kaitsekemikaalide
sisestamist puitu vaakumimmutamisel.- Kahjustatud puit märgub kiiremini, aga ka
kuivab kiiremini.
22.
Millised on sinavusseene kahjustuse liigid?
Primaarne, sekundaarne, kolmandat järku
23.
Miks sinavusseened ei lagunda puitu?
Sinavusseened – tarbivad toiduks säsikiirtes leiduvaid säilitusaineid (lihtsaid
suhkruid ning tärklist); – tungivad sisse piki säsikiiri,
24.
Kuidas võidelda sinavusseentega?
Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada
kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses.
25.
Mis on hallitus?
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval
alusmaterjalil (substraadil).
26.
Mis on pruunmädanik?
Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu.
Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades
kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu
niiskus 20-40
27.
Mis on valgemädanik?
Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt
aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu
niiskus üle 40%
28.
Mis on pehmemädanik?
Hävitab rakuseina sisemuse. Tugev sõltuvus niiskusest. Põhjustab puidus
märkimisväärset tugevuse kadu. Esinemine on halva hoolduse märgiks. Puidu
niiskus üle 40%.
29.
Kus elutsevad puidumardika tõugud?
Puukoi all mõeldakse puidumardikate vastseid, kes elavad puidus.
30.
Mis on kõige parem puidumardika tõrje?
Kõige kindlam vahend puidumardikate vastu on stabiilselt kuiv ja soe keskkond
ning liikuv õhk
31.
Millised on puidukaitse liigid?
Keemiline. Konstruktiivne, ennetav ja tõrjuv
32.
Millal kasutada vees lahustuvaid puidukaitsevahendeid?
Peamiselt siseviimistluses, vees lahustuvad vahendid uhutakse vihma ja vee poolt
materjalist välja
33.
Mis on tähtis uute puidukaitsevahendite väljatöötamisel?
Uute väljatöötlustega loodetakse saada keskkonnasõbralikud ja suhteliselt odavad
puidukaitsevahendid, mis on vajalikud nii puitmaterjalide tööstusele kui ka kodusele
tarbijale.
Kordamisküsimused - Materjalid sise- ja väliskeskkonnas
Sarnased õppematerjalid
232
pdf
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
Uuringu I etapi lõpparuanne
Tallinn 2011
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
Uuringu I etapi lõpparuanne
Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi,
Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus
Tallinn 2011
Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees
Kaane kujundanud Ann Gornischeff
Autoriõigused: autorid, 2011
ISBN 978-9949-23-056-3
2
Eessõna
Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis
ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima,
ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
EHITUSTEADUSKOND
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute
ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Uuringu lõpparuanne
Ehituskonstruktsioonid
Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid
Sisekliima
Energiatõhusus
Tallinn 2011
EHITUSTEADUSKOND
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute
ehitustehniline seisukord ning prognoositav
eluiga
Uuringu lõpparuanne
Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin
Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon,
Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,
Lembit Kurik
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid