sihtgruppide, partnerite, avalikkuse, kaasrahastajate, sponsorite ja mis tahes teiste osapooltega 62.Tooted- materiaalsed hüvisega, mida ettevõtted valmistavad 63.Tulumaks- inimeste (juriidiliste ja füüsiliste?) sissetulekult võetav maks 64.Turg- ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem 65.Turundus- tegevus mis aitab kaasa, et toode jõuaks tootjatelt tarbijateni 66.Tööjõud - riigi aktiivsus tööealiste elanikkonnas 67.Tööpuudus ehk töötus on olukord, kus inimesed kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd 68.Töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ning otsib tööd 69.Äriplaan on dokument, kus esitatakse ärilise ettevõtmise idee, eesmärgid, nende saavutamise teed ja vahendid ning oodatavad tulemused 70.Ärieetika- haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eeliseid ja moraalseid probleeme.
Hinnad langesid ning peale Nõukogude Liidu alandatud hinnaga vilja välisturule paiskamisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine. · Põllumajandustoodangu probleemid mõjutasid ka USA aktsiaturgu. Puhkes paanika, kus hakati müüma väärtpabereid mistõttu langesid hinnad kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suure osa oma varandusest, ei suudetud laene enam tagasi maksta ning pangandus varises kokku. Järgnes töötus ning pankrotistumine. Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi. · Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes. · Ülemaailmne majanduskriis oli suurte tagajärgedega. Väga suur oli tööpuudus, mis põhjustas omakorda nälja ja rahulolematuse. Eriti ränk oli kriis USAs, kus inimesed
teke teatud populatsioonis teatud ajavahemikul, aitab selgitada haiguse olemust ja tekkepõhjuseid; Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte ühes populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata algusajast. Aitab määrata haigusprobleeme ning seeläbi planeerida tervishoiukorraldust Ühiskonna areng ja mõju elanikkonna tervisele Hügieen Parem toitumus Rasestumisvastased vahendid Elamistingimuste paranemine Sõja mõju esimese maailmasõja ajal töötus praktiliselt kadus, elamispindade üür võeti kontrolli alla, toiduratsioonide kindlaksmääramine, miinimumpalkade kehtestamine Üldise elatustaseme paranemine Kokkuvõttes... ... on poliitilised otsused ja majandus aidanud tunduvalt enam tervise paranemisele kaasa kui individuaalne initsiatiiv oma tervise eest hoolitseda või meditsiinilised saavutused.
Tööpuudus, sest tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? tööpuudus 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Too näiteid. Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. nt. Töötu abiraha Aktiivne: tegeleb tööjõupuuduse põhjustega. nt. Uute töökohtade loomine 8. Milliseid võimalusi pakub töötukassa? Töötuskindlustushüvitis, ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus, töötus toetus (2013. a 101eur), stipendiumi ja sõidusoodustus, tööalased koolitused 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? Liik, mis tekib kui tööjõu nõudlus ei lange kokku tööjõu kvaliteedi (haridustase, kogemused) ja/või paiknemisega. 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? Millised on selle näitajad? Elukvaliteedi näitaja, suhtarv, mille alusel järjestatakse riike. Näitajad: keskmine eluiga, haridus, kirjaoskus, elujärg 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Ei ole. 12
suurendada töökollektiivi. Kokkuvõtlikult oleks minu pragused panused eesti majanduskasvu järgmised: valimaskäimine ja õppimine. Tuleviku seisukoha pealt võiksin luua oma ettevõtte või olla eeskujulik tööline mõnes varem loodud ettevõttes. Kasutatud kirjandus. 1. Wikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskasv (22.12.2009) 2. Töötukassa koduleht, Eesti Töötukassa statistika, Registreeritud töötus (1993-2009) http://www.tta.ee/index.php?id=11328 (22.12.2009) 3. Eesti Panga koduleht, Eesti majanduse kuised põhinäitajad http://www.eestipank.info/dynamic/itp2/itp_report_2a.jsp? reference=501&className=EPSTAT2&lang=et (22.12.2009)
§ kirjakeel põhineb keskmurdel, Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas § Makedoonia keelt peetakse Bulgaarias bulgaaria keele murdeks. Kõneldav keel § Makedoonia keelesugulus: indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel Ametlik keel/riigikeel Makedoonia Piirkonnaks Balkan Kõnelejaid 2.1 miljonit MAJANDUS § käibel Makedoonia denaar(rahaühik) § töötus 2010. aasta andmetel 33,1% § alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% SEKTORITESSE JAOTUMINE SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse: § PÕLLUMAJANDUS SKP 12,1% ; tööjõud 18.6% § TÖÖSTUS SKP 29,6% ; tööjõud 29,5% § TEENINDUS SKP 58,3% ; tööjõud 51,9% VÄLISKAUBANDUS § suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras §
töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Õige 40. Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on võimeline töökoha leidmisel ka kohe tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. VALE, klassifitseeritakse ILO reeglite kohaselt töötuks 41. Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. VALE,Vabatahtlik ehk mittesunnitud töötus ..... 42. Heidutatud ja ,,põrandaaluste" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. VALE, .....ei suurenda otseselt töötusemäära näitajat 43. Tööpuudus on kulukas nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil ega too absoluutselt mingit kasu. VALE, ...kuid võib tuua ka kasu 44
dividendid. Spekulatsioon tehingud võivad põhimõtteliselt hõlmata mis tahes tarbekaupa või finantsinstrumenti nagu aktsiad, võlakirjad, kaubafutuurid, valuuta, kunst ja kinnisvara. (Wikimedia Foundation, Inc 2015) Samas põhjustab inflatsioon sotsiaalsete probleemide teravnemist. Raha väärtuse vähenemine ja hindade tõusmine raskendab ühiskonnas madala sissetulekuga perede toimetulekut. Samas suureneb töötus, kuna ettevõtted ei suuda kõigile palka maksta ja väheneb majanduse kasv. (Riley 2014) 1.3.2 Positiivsed tagajärjed Inflatsioonil on harva positiivsed tagajärgi ja tihti on need lühiajalised ja vähese mõjuvõimuga. Esiteks võib madal inflatsioon (2%) soodustada majanduslikku aktiivsust. Majanduslikkus olukorras, kus raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest, üritavad isikud maksimaalselt kasutada käes olevat raha. Selline olukord
maksu mõju automaatse stabilisaatorina on väiksem kui progressiivse maksustamise korral. Osalt kompenseerib seda maksuvaba miinimum, mis teeb tulumaksu Eestis kergelt progresseeruvaks. Riigieelarve kulude poolel on kõige tähtsamad automaatsed stabilisaatorid avaliku sektori tulusiirded. Neist ca 2/3 moodustavad pensionid. Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta. Selle poliitika põhilised vahendid on maksud ja avaliku sektori kulutused. Eristatakse: 1
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
vastutust 19. Interneti sõltuvuse ohumärgid tööl. Viidab 1/3 oma tööajast Internetis Töö tulemuslikkuse ja jõudluse langus Hajameelsus töö juures Veebis surfamine või lehekülgede sulgemine, kui keegi mööda läheb Rääkimine Internetist või vastupidi väldivad seda teemat Arvutiekraanile või kõvakettale on salvestatud seksida materjali Uuritakse pidevalt oma e-posti Tunnevad ärritust, kui ei saa Internetti minna 20. Interneti sõltuvuse tagajärjed Stress Töötus Vaesus Võõrandumine Sotsiaalne isoleeritus 21. Võimalusi internetisõltuvuse ennetamiseks. Probleemi teadvustamine + rääkimine Võtta kasutusele piirangud (kui kaua ja otstarbekas?) Aja lõikes võtta kokku, kuidas möödus ja kas sain hakkama Tegurid, mis takistavad netisõltuvusest vabanega (mis ajendavad seda tegema?) Leida ja läbi viia nõrkuste/tugevuste harjutusi. Missugused on mõtted enne arvuti taha minekut Lastel kehtestada juba varakult limiidid 22. E-isiksus
21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Tähised · Vapp Majandus Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega) Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.[2] SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse[2] sektoritesse[2] Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 3,8% Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2] · masinate ja autode varuosad · lennumasinad
Tööstuses: 3.6% Põllumajanduses: 21.1% Teeninduses: 75% b) Töötute osakaal 2011 aasta seisuga on 5.1%. 10. Rahvastikupoliitika Arvan, et Austraalia rahvastikupoliitikat ei ole vaja eriti muuta. Austraalia iive on positiivne ja rahvaarv kasvab.. Meeste ja naiste osatähtsus riigis on üsnagi võrdne ja stabiilne ning kummastki soost ei ole inimesi oluliselt palju rohkem. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane ja töötus pole suureks probleemiks. Ainukeseks probleemiks loen linnastumise, kuna 89% kogu Austraalia rahvastikust elab linnades. KASUTATUD MATERJALID http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.html http://sedac.ciesin.columbia.edu/maps/gallery/set/gpw-v3-population-density/1 http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php
2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne) Riikide jaotus SKT alusel SKT arvutamiseks on kolm viisi:
maailmasõjas langenud ameerika sõdurit. Maailma finantskeskusi siin asub üle 150 panga ja finantsasutuse esinduse. Kirchbergi Eurokvartalis kõrguvad Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, EL Tõlkekeskuse peakontorid. Luxembourg on üks kolmest Europealinnast, kus elab ja töötab ka ligi 400 eestlast. Luksemburgi stabiilset, suure sissetulekuga majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ja töötus. Kõrge elatustase jätab oma märgi loomulikult ka hindadele, mis on keskmisest Euroopa tasemest kõrgemad. Samas jälle autokütus on odavaim Euroopas. Umbes 45% riigi elanikkonnast on sisserändajad mis samuti on Euroopa ja maailma suurim näitaja. Neist 15% moodustavad portugallased, brasiillased ja teistest portugalikeelsetest maadest pärit inimesed. Natuke üle viieteistkümne protsendi on itaallasi ja hispaanlasi. 2 Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja looming) Luksemburg - Mi
senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2005) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandu 1,8% 3,8% s s Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Liberté, Égalité,
14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne. Põhjustada võib puue, töötus, elukoht jne. Ühiskonna sidususe tagavad ühiselt aktsepteeritud väärtushinnangud ja arusaamad, mis suunavad inimeste käitumist.
2% ja naiste 19,9%, absoluutse vaesuse määr vastavalt 7,9% ning 6,9% seega on suhtelises vaesuses rohkem naisi, kuid absoluutses vaesuses on suurem meeste osakaal. Eesti rahvusest elanike sissetulekud on suuremad kui mitte-eestlastel ning ka eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal 6% madalam ja absoluutse vaesuse määr 2% madalam. Põhjuseks on mitteestlaste halvemast keeleoskustest tingitud vähemtasuvad töökohad ning kõrgem töötus. Kõrge vaesuse määr on eluruumi üürnikel. Võrreldes eluruumi omanike ja tasuta kasutajatega oli üürnike vaesus määr ligikaudu kaks korda kõrgem,vastavalt 28% ja 15% ning võrreldes varasemaga on üürnike vaesuse määr tõusnud. Eluasemeleanu tagasimaksmisega on probleeme ligi kümnendikul kogu elanikkonnast (allpool vaesuspiiri sissetulekuga inimestel kolm korda sagedamini) ning samuti esines neil probleeme kommunaalkulude tasumisega.
-varanduslike erinevuste vähendamine · Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). -inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus -riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll
c) Asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. d) Peamised väliskaubanduspartnerid : a. Suurbritannia. b. Saksamaa. 5. Nimeta põhjuseid, miks jõudis Eesti ühiskond 1930.-ndate aastate alguses ühiskondlikku kriisi. 1) Sisepoliitilised kriisid(valitsuskriisid) valitsused vahetusid pidevalt. 2) Ülemaailma majanduskriis elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust.
Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33%
Saksamaale kaotuse toomises. Tema arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. liitus ta natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, kus hakkas levitama kinnisideed ühest rahvusest- niiöelda puhtast rassist. Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis Versailles'i rahulepingu tühistamist, kuna tingimused olid Saksamaale alandavad. Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita, sest valitses töötus ja majanduskriis. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus võita keskklassi poolehoid. 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest. 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kolmas Riik Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid.
c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 28. ILO loomise peamiseks põhjuseks võis olla a. II maailmasõja lõpp b. uute rahvusvaheliste organisatsioonide loomine c. sotsiaalsete vastuolude lahendamine riikides rahulikul teel d. Rahvaste Liiga loomine 29. Struktuurne töötus kasvab, kui: a. Suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks leida tööd b. Ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu c. A/ü-d nõustvad madalama miinimumpalgaga d. Uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu e. Kasvab heitunud isikute arv 30. Kaasaegse tööturu funktsioneerimise prioriteediks peetakse: Töö-ökonoomika arvestustest a. Segmenteerumine b
paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix E-A tüpoloogia kriitika: Kõik riigid (nt Austraalia, Jaapan) ei mahu 3-sesse tüpoloogiasse. Tüpoloogia jätab arvestamata olulised valdkonnad nagu elamupoliitika,hariduse ja tervishoiu: Massihariduse varane
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas Risttahukas fika afika Emotsionaalne Emotsionaalnegraafika graafika Intellektuaalne ...
Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid SKP- sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017). 2.2 Tööturg Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016). Eesti töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet
13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23. Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine. 24
.......................................................6 Kasutatud kirjanus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara
Paljud ettevõtted on suunanud oma pilgud välisturgudele. Üleilmne finants- ja majanduskriis on väga palju mõjutanud Eesti majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda. Kriis kajastub otseselt Eesti tööturuolukorras, eeskätt töötusnäitajate kiires kasvus. Tööpuuduse järjekindel suurenemine sai alguse 2008. aastal. Alates 2009 aasta esimesest poolest on tööjõuturg tasapisi elavnenud, kuid sellegipoolest jääb tööpuudus lähiaastatel meile suureks probleemiks ja töötus kasvab ka aastal 2011. Hetkel on Eesti olukorras, kus laenuaktiivsus pole veel hoogustunud ja investeerimis- tegevus pole taastunud. Kuigi majandus kasvas eelmisel aastal üle 6%, ei anna see veel tunda meie igapäeva elus. Kui maailma majanduslikku seisu üldiselt vaadelda, siis võib väita, et maailm on kriisist kosumas ja selleks aastaks prognoositakse umbes 4,5 % majanduskasvu. Paljuski aga mõjutavad maailma majanduslikku hetkeseisu Araabiamaade rahutused.
See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2005) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 3,8% Tööstus 19,3% Tööstus 24,3% Teenindus 78,9% Teenindus 71,8% Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on:
Tuberkuloos Tu b e r k u l o o s i h a i g e s t u t a k s e i k k a v e e l MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mille tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakat...
Kuidas inflatsiooni aeglustada? Üks võimalus on valitsus müüb võlakirju. See käivitab järgmise sündmuste ahela. Sinu ülesanne on seda täiendada märgi ära õige suund: 1. Valitsus müüb võlakirju; 2. riigis ringleva raha hulk; või 3. raha nõudmine; või 4. intressimäärad; või 5. laenamine; või 6. tarbimine; või 7. majanduskasv; või 8. töötus. või Eesti THI Eestis mõõdetakse inflatsiooni tarbijahinna indeksi abil. Järgnev joonis kirjeldab THI muutumist aastate lõikes. Y-teljel on logaritmiline skaala vahed väiksemate väärtuste vahel on graafikul suuremad, kui tegelikult peaksid olema. Eesmärgiks on samal joonisel esitada väga erineva suurusega arve. Näiteks THI aastal 1992 oli umbes 1000% ja aastal 2003 umbes 1%. Koos õpetaja abiga kanna graafikule puuduvad punktid
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
63. Tulumaks – füüsilise isiku ja ettevõttete sissetulekult võetav maks. (20%.) 64. Turg – üldnimi, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. Hüvesid vahetavad vastastikku. 65. Turundus – ehk marketing, tegevuste süsteem, kus viia ostjate soovid ja vajadused kokku müüjate eesmärkidega. 66. Tööjõud – majanduslikult aktiivne rahvastik, kes soovivad ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on töö leidnud. 67. Tööpuudus – ehk töötus, inimsed soovivad töötada, kuid ei leia tööd. Mõõtetakse töötute osakaalu tööjõus. 68. Töötu – töövõimeline, kuid puudub töökoht, töötatööline. 69. Äriplaan – ettevõtte tegevuse, projekti üksikasjalik kava. 70. Ärieetika – Äritegevuses kehtivad käitumisnormid, tavad. Analüüsib ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme.
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Isolatsionism (lk. 41) on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda läbikäimisest teiste maadega ja sekkumisest rahvusvahelistesse küsimustesse. Isolatsionismile on omane minimaalne diplomaatia
Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse, nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi. Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused. 4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas. a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus, rahulolematus poliitilise korraga. b. Nõudmised – isiklikke ja poliitilisi vabadusi, nt sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme. c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid
juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad Prantsusmaa suurfirmad osalevad aktiivselt ülemaailmses kompaniide ühinemises. Majanduse nõrgad küljed Vaatamata uute töökohtade loomisele ning töönädala pikkuse vähendamisele 35 tunnini (2002.a. detsembris tehtud seadusemuudatus lubab töötada ka 39 t) on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus, mis tekitab sotsiaalseid pingeid; Tervishoiu ja pensionisüsteemi reform ei ole veel lõpule viidud; sotsiaal ja haigekassarahad pidevas puudujäägis; Riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist; Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule
kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll.
Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010 Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7 Riigi eelarve jääk 2.7 -1.4 -2.2 -2.8 (% sisemajanduskasvust) Jooksevkonto jääk -18.5 -12.1 -8.1 -6.5 (% sisemajanduskasvust) Joonis 1 Sügisene majndusprognoos. Allikas: Euroopa komisjon, 2008. Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv 2008.2009. aastal negatiivseks, seda valdavalt
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Prantsusmaa loodus ja majandus Sisukord 1. Pinnamood.....................................................................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt...
Kindlasti on ka inimesi, kes lõpetaks tarvitamise, kui on rohkem teadlik tagajärgedest. Narkootikumide tarvitamise põhjused Narkomaania muutus Eestis eriti suureks probleemiks seoses HIV laialdase levikuga, mis sai alguse süstivatest uimastisõltlastest. Narkootikumide tarvitamise põhjuseid on väga palju ja neid on väga erinevaid. Kõige rohkem ühiskonnas levinud narkomaaniat soodustavad sotsiaalsed probleemid on näiteks töötus, vaesus, alkoholism ja vähene tervisealane teadlikkus( http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania-ennetamine). Inimesed otsivad lohutust narkootikumidest, mille tarvitamine lültab neid välja muust maailmast ning teatud ajaks probleemid näiliselt kaovad. Kindlasti on tarbija jaoks oluline ka see, et narkootikumide tarvitamine tekitab mõnu ja heaolu tunnet. Ajapikku tekib tarbimisest sõltuvus, mis tähendab, et raske on olla mitte narkootikumide mõju all
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil ning siinkohal on oluline kliendi ning vastava spetsialisti vaheline usaldus. Sotsiaaltöötajat (edaspidi sotsiaaltöötaja) ja advokaati seob ka see, et mõlemad peavad tundma seadusandlust. Sotsiaaltöötaja puhul saab eristada kahte taset, milleks on tase 6 ja tase 7. Nende vahe on see, et tasemel 6 sotsiaaltöötaja põhiülesanneteks on ennetustöö, klientide ja nende lähedaste nõustamine ning nendega koostöös toetavate tegevuste ...
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W Avatus N ei piirne N ei piirne ookeanidele ja S Aadria meri S Atlandi ookean meredele E ei piirne E ei piirne (N; E; S; W...
regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani sõdade ajal. Sotsiaalsed migrandid – Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanaduspõlve veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
Iseseisev töö nr.2 1l. Kasuta artiklit ,,Drivers of Convergence in Eleven Eastern European Countries" ( http://elibrary.worldbank.org/content/workingpaper/10.1596/1813-9450-6185) ja arutle selle üle, millised on Eesti tööjõuturu probleemid võrreldes EL 15-ga (Artikkel on ka Moodles). Meil on palju inimesi. Meie tootlikus on madal. Samas hetkel on meil probleem selles, et meie hairdus ei vasta nõudmistele, ehk meil pole piisavalt vajalikke 2. Miks töötus on nii majanduslik kui ka sotsiaalne probleem nii kogu Euroopa Liidu kui ka iga üksiku liikmesriigi jaoks? Esiteks kui on palju töötuid, siis turg ei elavne. Kuna paljudel on väike sissetulek, siis nad ei tarbi. Samas peab riik neid ülal pidama, kui samal ajal saaks selle rahaga mida targemat teha. Riikidevaheliselt võib liikuda inimesi, inimesed lähevad siinna, kus on kõrgemad tööturahad ning seal enam tööd edasi ei tee
Riskirühmana võib vaadelda selliseid noori, kes on töötud või mitteaktiivsed, kuid mitte õpingute tõttu ning jäeti välja ajateenijad, rasedus-või lapsehoolduspuhkusel olijad, välja arvatud need, kes olid eelnevalt töötud. Haridustaseme järgi oli 2012. aastal kõrgharidusega tööjõu töötuse määr 6,3%, keskharidusega 12% ja algharidusega 30%. Eestlaste töötuse määr oli 2012. aastal 7,3% ja mitte-eestlaste oma 15,8%. Mitte-eestlaste hulgas oli töötus suurem määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas. Oma rolli mängib siin vähene eesti keele oskus, kuid ka elamine Ida-Virumaal, kus töökohti luuakse vähem kui Eestis keskmiselt ( need mõjurid ei selgita kogu töötusmäära erinevust). Minu arvates mõjutab siin ka töötusemäära elukoht. Näiteks , Vene piiri äärsetel aladel ja Tallinnas on elanike seas väga palju venelasi. Kui nad saavad hakkama suheldes vene keeles ja ei vaja siin juures Eesti keelt , siis ei soovigi nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
