14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23
Sümfoonia nr.1 ,,Kevad"III osa (kiire, selline lalalala, vahel veits tugevam). 12. Klaveritsükkel Sehr Rasch - Klaiserjane ( hästi kiire, klaver) Täna just tõepoolest seisatub hetk. mõtteile aega nüüd anna. Noorusemaile on alanud retk. Unistus sinna meid kannab. Sügisel kullased taas vahtrapuud. valvavad madalat maja. Mis oma lastele jäänud on truuks. Nooruse hääli siit kajab. Kiire aastate lend. Kooliõde, koolivend. Terekäe sulle sirutan nüüd. Küllap tunneme end, täna noortena nii, nagu paljude aastate eest. Nii juba aastaid on olnud me kool. Peegeldand varju ja valgust. Nüüd on ta lapsi küll pea igal pool. Siin oli alguste algus.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 13-1 Nikolai Kolpakov Infot kasutamine Uurimis ja arendustöös Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor.
Juba ühe päeva vanused imikud reageerivad halvale lõhnale. Inimene on tundlik hoiatavate lõhnade suhtes gaasileke kõrbelõhn suits Raseduse puhul enamasti lõhnatundlikkus suureneb. Haigestumisel on lõhnatundlikkus oluliselt vähenenud nohu Maitsmine ja haistmine Maitsmis- ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises osaleb alati ka haistmine kui nina on kinni, tunneme oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor
Metallide korrosioon Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua
Muidugi on nad suuremeelsed. Nad toidavad näljaseid ja riietavad kerjuseid. Kuid nende enda hing nälgib ja on alasti. - Ainus viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. - Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune. - Naised loovad meie loomuses armastuse. Neil on õigus seda tagasi nõuda. - Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. - Kui me süüdistame ennast, siis tunneme, et kellelgi teisel pole õigust meid süüdistada. - Teesklus on lihtsalt meetod, millega me saame oma isiksust paljundada. - Tal oli tunne, nagu oleks ta tundnud kõiki neid kummalisi hirmsaid tegelasi, kes olid kõndinud üle maailmalava ning teinud patu nii imeliseks ja kurjuse nii varjundirohkeks. - Inimene, kes suudab labidat labidaks nimetada, peaks olema sunnitud ka seda kasutama. See on ainus, milleks ta kõlbab.
Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19. Põhjenda kas ja kuidas Thomas More'i utopistlikud ideed ning humanism seonduvad. Need seonduvad humanismiga, kuna Utoopia ise on hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond ning minuarust ideaalses ühikonnas või riigis peaks väärtustama inimest kui isiksust ja inimesel peaks olema õigus langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid nagu seda oli humanistlik maailmavaade.
Kristen Tamm BEB-2 Mida head ja halba on globaliseerumine teinud Eestiga? Globaliseerumine on maailma eri osade vastatikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Kas globaliseerumine on hea või halb, kas seda saaks vältida või on see vältimatu? Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile? Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit. IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja globaalne investeerimine, inimeste v...
e tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Aarjalased Indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. Kõnelesid sanskriti keelt Peamisteks tegevusaladeks oli karjakasvatus ja põlluharimine ( riis ) Linnu nad esialgu ei rajanud, vaid elasid maal külades. Muistsete aarjalaste usku,kombeid ja ühiskonnakorraldust tunneme nende pühade raamatute veedade järgi. Aarjalaste hõime juhtisid sõjapealikud ehk radzad, nende kõrval korraldasid ühiskonnaelu preestrid. Veedad "Vedad" (sanskriti keele sõnast "teadmine") on iidsed tekstid, mis on pärit vanast Indiast. Nendega seotud raamatud sisaldavad teadmisi, matemaatikast, meditsiinist, astronoomiast, , arhitektuurist, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skulptuurist, muusikast, tantsust, Teine tase poeetikast, jne
Johannes Käisi trükis ilmunud põhiteosed "Isetegevus ja individuaalne tööviis" (1935, soome keeles 1937), "Loodusõpetus algkoolis" (1927-1930). 30.september.2010 Kodumaa looduse elust Lugemik 3.klassile Sellest raamatust võivad noored lugeda palju huvitavat ja õpetlikku meid ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi paremini kasutada loodusvarasid, võita loodust ja teda oma teenistusse panna. Kui läheneb talv jäävad taimed talve ootele. Taim ei saa põgened küla eest. Ta eel lendab põhjatuul- toob häda ja surma. Niisuguseid taimi, mis alles teisel suvel õitsevad ja seemneid kannavad, pole sugugi vähe. Neid nimetataksegi kaheaastateks. Tulid esimesed külmad, kuid võilille lehed on elusad, rohelised.Tema lehed on kevadel
Jussi S. Jauhiainen kirjutas Ganö’d tsiteerides, et kujutledes inimest kusagil väljal, asub ta ümber nähtav maastik, lähemas ümbruses aga kõigi meeltega vastuvõetav miljöö, kitsam ja piiratum üksus kui maastik. See arvamus pani mind mõtlema, et maastiku tajume me vaid visuaalselt. Me ei määra maastiku lõimiseproovide või aluspinna järgi. Maastik on see, mida me taamal näeme. Kui me paikneme ise keset loodust kuuleme me erinevaid hääli, näeme väikseid detaile ning tunneme erinevaid lõhnu, ei saa me terminit „maastik kasutada“ – see on midagi muud. Urve Sinijärve meelest mõjutab maastik inimest ja inimene maastikku, mis on minu meelest tõsi, sest inimkond muudab oma tegevuse käigus maastiku väga palju. Teisalt ei saa inimene oma tegevust jätkata kohtades, kus maastik seda ei võimalda, näiteks mäestikes jms. Muidugi muidugi eksisteerib maasik ka iseseisvalt, ilma vaatlejata, kuid meie jaoks omandavad selle
ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga üldiselt öeldes saavadki pilved moodustuda ainult õhus olevast veeaurust.
Mõtiskledes jõudsin järeldusele, et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude ning sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii, et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguseaja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just risti-vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama alles siis, kui me neist lõplikult ilma oleme. Elades me õpime ja täiustame end igapäevaga, loodetavasti õpime me hindama oma vabadust ning vastutama oma sõnade, tegude ning mõtete eest.
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur sur...
(Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad?
tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele.
sodiaagiringist. Iga sektsiooni hakkas tähistama teatud tähekogum ja see vastas teatud kuule aastas. Umbes 5. Sajandil eKr hakkasid astronoomid otsima mugavamaid võimalusi taevakehade liikumise mõõtmiseks, nii et pikapeale sai võimalikuks terve astroloogilise süsteemi loomine ja täiustamine. Babülooniast levis taeva uurimine edasi Kreekasse, kus matemaatikud andsid sinna oma tähtsa panuse. Umbes 1. sajandiks pKr oli see süsteem võtnud kuju, mida me tunneme tänapäeval 21. Sajandi astroloogid kasutavad suurelt osalt samu reegleid horoskoobi loomiseks ja lahtimõtestamiseks, kui nende antiikaja eelkäijad. Ei ole teada midagi sellest, kuidas sündisid sodiaagi müütilised olevused: Neitsi, Jäär ja kõik ülejäänud. Astroloogid väidavad, et seosed märkide ja planeetide nn teatud inimkarakterite vahel on leitud empiiriliselt. Tähtkujud: Jäär (21.03-20.04) Sõnn (21.04-21.05) Kaksikud (22.05-21.06) Vähk (22.06-23.07) Lõvi (24.07-23
eeldusi. Nii tegi kitarr 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et mäng oleks paremini kuulda. Hiljem ehitas Les Paul õõnsa kõlakastita täispuidust elektrikitarri sellisena, nagu seda tänapäeval tunneme. Rock'n'roll'i ja rock- muusika sünnile aitas kaasa ka II maailmasõda. Sõjaväes toimus nii mustade kui valgete noormeeste muusikaliste traditsioonide segunemine. Sõjajärgsel perioodil (1946-1958) kahekordistus USA-s keskkooliõpilaste arv, mis aitas samuti kaasa
Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. o Meeleelundite kaudu salvestatakse saadav info automaatselt sensoorsesse mällu, kus
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et le...
on padjakujuline kivi, mille otsas oleksid nagu rulli keeratud- VOLUUT Kornituse sammas- hellenistlik, toretsev, rikkalikud taimemotiivid kapiteeliosas. 5. Kreeka maalikunst, rooma maalikunst (mida kujutati, kuidas) Kreeka maalikunst- kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgelt, meieni pole midagi säilinud, maaliti vahavärvidega puidule või kivile, kujutati peamiselt inimesi (nagu skulptuuriski) Rooma maalikunst- tunneme tänu Pompeijst leitud seinamaalidele, looduslähedane laad, osati edasi anda inimkeha õigeid proportsioone ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid.
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplan...
Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu. Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba. Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha, rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne. Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu kogusest. Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra. Sepiku nime all tunneme tumedast nisujahust, nisujahude segust, nisujahust koos muude jahude või teraviljasaadustega valmistatud küpsetis. Piimast ja piimatoodetest on samuti tehtud põhjalik ajalooline selgitus, näiteks kuidas Nõukogude Eestis elanud lapsed ja täiskasvanud tunnevad eksimatult ära vanad liitrised ja pooleliitrised piima pudelid. Keda muud kui lapsi saadeti defitsiidiaastatel poodi piima järele. Siis olid ju veel eraldi piima-, juurvilja- ja leivapoed nagu ka piima-, juurvilja- ja
Alates sellest ajast oli Tallinn jagatud tõstis Tallinna rolli Põhja-Euroopas. Just Selle perioodi üheks oluliseks jõudsalt arenes tööstus. kaheks linnaks – Toompea ja alllinn. selle perioodi jooksul tekkis Tallinna probleemiks sai Narva linna jõuline kasv Lübecki õigus puudutas ainult Vanalinn sellisena, nagu me teda täna ja Narva kaubanduse areng. Narvast sai Märgatavalt muutus alllinna ja Toompeas asus Liivi tunneme. oluline konkurent Tallinnale ning Tallinna elanike ordumeistri residents ning Põhja- Tallinna rae pidevad katsed keelata rahvuslik koosseis ning Eesti rüütelkonna aadlike elamud. Sel perioodil oli Tallinn peamine kaubelda Narva kaudu ei leidnud toetust. Tallinn sai juurde palju
ülikooliks. Eestlasi ülikoolis ei olnud,käisid soomlased,rootslased ja baltisakslased.Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad. 13) Eesti keele grammatika 1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas, 14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju
maitses ühtviisi hästi. Enne teda oli ühendriiklaste igapäevamaailm kultuuriliselt nähtamatu. Warhol esitas oma kunstiga aga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid iga päev esil olnud mitukümmend aastat enne, kui tema seda nägi ja kõigile näitas. Warhol näitas kõigile omaenese elu ja loomingu näitel, et "meie kultuuris müüvad pildid kaupu, mida nende omanikud tahavad müüa - suppe, unelmaid, ametikohti, usu õppetükke -, ja mida vähem me ära tunneme nende ideoloogilist sisu, seda tõenäolisemalt me neid ostame ". ,,Andy ei olnud oma kunstis ei irooniline, ei kriitiline; ta vaid peegeldas ümbritsevat tegelikkust ja tegi seda läbilõikavalt täpselt." (Timo Valjakka) Oma loomingus tegi ta läbi kolm faasi: idealiseeritud filmistaaride portreed, häirivad pildid ühiskonna pahupoolest ja viimaks lillemaalid. Ta trükkis oma teoseid suurtes kogustes ja lasi neist teha mitmesuguseid tarbeesemeid ja seda kõike raha nimel
Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Mis on stressi sümptomid? Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Füüsilised sümptomid peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
Kommertskunst ja sõltumatu kunst Kunst on olemuselt olematu, asi mida ei eksisteeri reaalselt kuskil, aga siiski me elame , tunneme ning omame seda. See on vorm, läbi mille inimesed väljendavad, püüavad öelda oma sõnumi ühiskonnale või iseendale. See on puhas egotsentriline tegevus, kus igaüks püüab hiilata ja olla parem kui teine, luues uusi vorme ja suundi. Samas tekib küsimus, et kust algab ja kust lõppeb kunst, mis on kunst ja mis mitte? Inimkond on liikunud aegade algusest saati ühiskondliku progressi suunas, leiutades vahendeid, mis hõlbustaks elu
Lichi Selle kareda koorega mahlaka puuvilja koduks on subtroopiline Lõuna-Hiina. Kõrged ja kaunid litšimetsad on aastatuhandete jooksul vaimustanud Hiina poeete, kes pole väsinud kiitmast varjuliste salude ilu ja viljade hõrku maitset. Praegu kasvatatakse litšipuid peale Hiina mujalgi Kagu-Aasias, aga ka Havail, Floridas, Californias, Austraalias, Indias, Madagaskaril, isegi Euroopa kasvuhoonetes, kuhu nad jõudsid juba 19. sajandi alguses. Litši sugulastest tunneme kõige paremini ehk magnooliat, mis hoolsa aedniku käe all isegi Eestis suudab kasvada. Suured igihaljad litšipuud kasvavad kümne kuni kahekümne meetri kõrguseks. Varakevadel kattuvad need lõhnavate rohekasvalgete õiekobaratega, suvel säravad lehtede vahel vaarikpunased viljakobarad. Kagu-Aasias valmivad viljad aprillist juunini, lõunapoolkeral novembrist jaanuarini. Litšipuu viljad pole kuigi suured, piraka kirsi või väiksema ploomi suurused, aga neid on ühel puul palju
15. Kuidas sümboli tähendus ja vorm on seotud? Suhe on konventsionaalne (nii on kokku lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni. 16. Onomatopoeetilised sõnad on erand keelesümboli arbitraarsuse põhimõttest. Matkivad loomade, lindude, looduse jms hääli. Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema, , -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u
Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme. See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused on tehtud. Platon nimetas sellist vormi ideeks. Kõikide hobuste, inimeste ja laudade taga peitub “hobuse idee”, “inimese idee” ja “laua idee”. Platon arvas, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud “näidiskujud”, mille järgi on tehtud kõik, millega me looduses kokku puutume. Meeltega tajutav
Näiteks kolesterool ja mitmed hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptor valkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk viiruse vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult nende ehitusse kuuluvast lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidileon ühine fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne
" Kord olin ma ja naersin niisama heameelest , et ma olemas olen. Siis olin ma rõõmus ja õnnelik ning naersin suurest õnnest. Nüüd naeran sellepärast , et teised ei näeks mu pisaraid , et nad ei saaks mind haletseda ja sosistada: Ta nutab , ta on õnnetu. ( L ) " Puhh ? " , sosistas notsu . " Ja notsu ? " . " Ei midagi " , ütles notsu ja võttis puhhilt käest kinni , " lihtsalt kontrollisin , et oled olemas " . Tunneme seda, nagu tunneme Veresoojust, Hingame seda, nagu hingame õhku, Kanname seda endas, nagu kanname oma mõtteid.. See on kirjeldamatu seisund, mida väljendavad kaheksa Tähte ! ( L ) Oli kord üks väike tüdruk , tal oli alati kaasas üks mõmmi , mõmmi kellest ta tõesti hoolis . See mõmmi oli tal alati igalpool kaasas , kunagi ta ei jätnud seda mõmmit maha . Kuni päevani mil ta enam seda mõmmit ei leidnud . Ta otsis seda mitu päeva , isegi mitu nädalat , aga ei , mõmmi oli kadunud
au osutasid. *Mesopotaamlased pöörasid tähelepanu just elule enne surma. Sellegi poolest surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. 2.4 Egiptusest (41-45) *Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. *Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehtestatud riigivõimu kehtestamist. *Kuna lihtrahvale ja tema hingevajadustele pööras ametlik religioon vähe tähelepanu tunneme Egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. *Üks teks loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis veelgi suurem olla. *Jumalate tunnused tihtipeale kattusid, erinevaid jumalaid võidi samastada. *Tähtsad polnud usu üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalselt hoolt kantaks. *Jumalad võisid liikuda nii taevas kui ka maa peal, kuid neile tuli rajada ka kindlaid maapealseid kodasid-templeid.
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat.
Seejuures kehtib (kvantmehaanika) seadus, et neeldunud valguse lainepikkus peab olema väiksem kiirguva omast. Jälgige teile armsaid pluusikesi-mütsikesi - hõõglambi kollases (suure lainepikkusega) valguses tuhmuvad kõik sinised-rohelised toonid ja ainsana helendub nn. signaalpunane (mis oli üldse esimene kasutusele võetud fluorestsent). Seevastu päevavalguses ja luminestsentslampide all on kõige erksamad just sinised toonid. Tunneme veel - radioluminestsentsi (helendumine kiirete osakeste, näit, elektronide voo mõjul), - elektroluminestsentsi (helendumine staatilises elektriväljas), - triboluminestsentsi (helendumine mehaaniliste deformatsioonide toimel), - termoluminestsentsi jms. Üks universaalsemaid luminofoore on tsinksulfiid . See lihtne ja suhteliselt odav aine helendub pea kõigi võimalike mõjutuste tagajärjel. Pisut häirib tema ebameeldivalt sinakas toon, mida
Milline lapsevanem tahaksin olla ? Üha enam ja enam mõeldakse sellele, kuidas paremini planeerida oma elu. Üheks tähtsaimaks otsuseks mis selles suures ja tähtsas plaanis langetada tuleb on laste sünd. Lapseootust peavad planeerima tulevased vanemad koos. Mõlemad peaksid endalt küsima : "Kas ma tunnen, et olen praegu valmis saama emaks / isaks ? Kas me tunneme, et tahame koos olla vanemad meie lapsele ? " Milline lapsevanem tahan mina olla? Kuna mu tädi on lasteaia-õpetaja uurisin temalt vajalikku informatsiooni,ning leidsin referaadi,mis töötles läbi erinevad emade prototüübid.Neid on neli: Super ema,Peaaegu ema,Äravaevatud ema ja Pedant-ema.Just nende 4 prototüübi alusel proovin mõtiskleda,milline ema võib minust kunagi saada. SUPER EMA: Tema otsib kõiges tasakaalu. Lapsega tegelemine toimub kas tema initsiatiivil või lapse palvel. Kui too ilmutab iseseisvust ning ütleb emale: "ma ise", siis ema kannab ...
Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energiat ja hea enesetunde. Sulle võib küll meeldida su praegune eluviis, kuid võib garanteerida, et tervislik eluviis muudaks selle veelgi meeldivamaks.
Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike.
päikesejumal Heliose kuju. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tühendanud kreeklane Antipatros Sidonist. Väsimatu rännumees Herodotos jõudis oma matkateedel ka Babüloonia kuningriiki, kus teda vaimustas riigi pealinna Baabüloni ilu ja toredus. Üksikasjalikult kirjeldas ta selle korduvalt assüürlaste rüüsteretkede all kannatanud ja maatasa tehtud, kuid alati taastatud ja värskele
keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem. Antinotsitseptiivsüsteemis on mediaatoriteks serotoniin ja endogeensed opioidid endorfiinid ja enkefaliinid. Viimastel on tugev valuvaigistav toime ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid. Samadele retseptoritele toimivad sellised tugevad valuvaigistavad ained nagu morfiin, heroiin ja oopium
- luues väärtusi omanikele; - kandes vastutust ühiskonna ees; - tõstes seeläbi nii klientide, töötajate, omanike kui ühiskonna kindlustunnet tuleviku ees. VÄÄRTUSED Vastutus Kanname vastutust nii klientide, töötajate, omanike kui ühiskonna ees. Usaldusväärsus Peame kinni antud lubadustest. Avatus Oleme suheldes ausad, avatud ja sõbralikud. Pädevus Hindame professionaalsust ning pidevat arengut. Tulemustele orienteeritus Seame endale eesmärke ja saavutame neid, tunneme rõõmu saavutustest ning tunnustame nii ennast kui teisi. Loovus Oleme avatud uutele ideedele ning loomingulised lahenduste väljapakkumisel ja teostamisel STRUKTUUR EHITUS Tööde mahult kõige suurem osakond tegeleb ehitusliku projektijuhtimise, tehnovõrkude rajamise ja rekonstrueerimise, konsultatsioonide ning üldehitusega. Aastate jooksul oleme teostanud arvukalt erinevaid ehitusobjekte, kuid meie peamine tegevusvaldkond
Materiaalsete asjade eksistentsist ning vaimu ja keha reaalsest erinevusest Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt
liku diskursuse aluseks, teine aga tuleneb kangekaelsest tahtest mitte teada. Vaieldamatult oli 19. sajandi õpetlaste seksuaalsust käsitlev diskursus üdini naiivne, kuid peale selle pigistati silmad teatud küsimuste suhtes süstemaatiliselt kinni. pideva diskursusele ja tõe väljaütlemisele õhutamise taustal hakkavad toimima salgamismehhanismid: näiteks Chareot' zest, millega ta katkestas avaliku läbivaatuse niipea, kui jutt kaldus liiga ilmselt "sellele". Ajaloost tunneme kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust. Ühel pool seisavad ühiskonnad -ning neid on olnud palju: Hiina, Jaapan, India, Rooma ja ka araabia-moslemi ühiskonnad. Armukunstis tuletatakse tõde naudingust, millesse suhtutakse kui praktikasse ja mida kogutakse kui kogemusi. Naudingut ei suhestata lubatut ja keelatut reguleeriva absoluutse seadusega ega mingi kasulikkuse- kriteeriumiga, vaid ennekõike ikka naudingu endaga. Seda tuleb võtta kui
keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule.
sündmusi, eriti sõjalisi võite, õitses ajaloolisele teemale pühendatud reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt- näeme leegionäre piiramas barbarite linnuseid,konvoeerimas sõjavange jms. Väejuhi figuur on reljeefidel tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Keiser Tituse triumf. Reljeef Tituse võidukaarel. Rooma maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida on rohkelt leitud Pompeji väljakaevamistel. Et Rooma maailikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus, saame nende teoste põhjal teha mõningaid järeldusi kogu antiikaja maalikunsti kohta. Valitses looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi. Kehad on valguse ja varju abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt
ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine jpm tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. Sotsiaalne tervis Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub meie läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt, tunneme end kindlalt ja mõnusalt. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada meie pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. Isiksuslik tervis Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast. See tähendab seda, et kuidas inimene ise endasse suhtub, nii terve ta ka on. Inimene, kes ei pea endast lugu,
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
