50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janeoun
Õppematerjali autor
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni umbes tuhandeaastase ajaloo jooksul hariti üles suur osa Induse madalikust ja rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli val
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhtimiseks. India inimesed olid es
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks o
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja residents), silmapaistvaid templei
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi va
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsi
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid