Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tunneme" - 501 õppematerjali

tunneme - näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Hiiumaa Muuseumi Kärdla maja külastus, kus räägitakse rohkem sellest, mis Kärdlas juhtunud on. Muuseum asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks.
thumbnail
1
doc

Kõne. Üksteist peab hoidma.

Maailmas on tohutult palju inimesi ja kõik me oleme erinevad. Me oleme nukud, lihast-luust, meie soontes voolab veri, oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted. Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud...

Eesti keel
47 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine. See kujutab endast kultuuri tehnoloogilist aspekti. Tunneme selle ära ladinakeelses sõnas cultura, mille esimene tõlkevaste seostub maaharimisega (cultura agri), kuid milles tuleks näha ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude austamine on põhjaks inimkonna vanimatele uskumustele ja rituaalidele. Kultuuri teine...

Filosoofia
408 allalaadimist
thumbnail
24
doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

Ajakirjandus kirjutas, et suured rahvahulgad tulid mänge vaatama, kuid hinnanguliselt võis neid olla siiski mitte üle 300 inimese. Lihtsalt rohkem ei suutnud Harjuoru võimla mahutada. Mängiti Richard Masti poolt tõlgitud võistlusmääruste järgi, mis olid ära toodud juba 1922. aastal välja antud ,,Võimlemismängude 1. vihikus". Muidugi oli see tollane korvpallimäng hoopis erinev sellest korvpallist, mida me täna tunneme . Ühendavaks sidemeks 80 aasta taguse ja praeguse mängu vahel on vaid tähtsamad põhimõtted (2 korvi, 5 mängijat, võidab, kes rohkem sisse viskab). Kõik muu on kardinaalselt muutunud, eelkõige korvpalli võistlusmäärused, mis määravad ära mängu sisu ja dünaamika. Tollal jagati 5 mängijat nii: 2 kaitsjat, 2 ääreajajat ja 1 tsenter. Rünnakul osalesid ajajad ja tsenter, kokku 3 meest, kaitses samuti 3 meest ­ s.o. kaitsjad ja tsenter. Seega, mõlema korvi all käis mängimas...

Kehaline kasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elu tegelikest ja näilistest väärtustest

Igas ühes peitub see miski, mida keegi nii hästi ei oska, kui me ise. Tuleb leida see ja siis pürgida selle abil nii kõrgele, kui võimalik. Nii oleme ka ise õnnelikud, kui teeme midagi, milles suudame saavutada parima. Näiteks mõni inimene oskab laulda, teine kirjutada, kolmas mängib hästi korvpalli, neljas on lihtsalt hea suhtleja, kes sobib tegelikult ideaalselt psühhiaatriks. Midagi hästi tehes tunneme enese väärtust siin ilmas. Hea näide näilise väärtuse juures oleks reklaamikampaania, mis eelmise aasta lõpus kõikjal linnas näha oli - "Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. 1, 2, 3 läks!" Inimesed lihtsalt ostavad kokku riideid, mida nad kunagi ei kanna ning nipet-näpet, mida neil tegelikult vaja ei lähe. Tegelikud väärtused, millele raha kulutada jäävad jällegi tahaplaanile. Kindlasti on oluline mõelda tulevikule. Elule peale meie endi surma...

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

4.1 Veini maitsed Magus ­ magusat maitset tunneb keele tipuga. Magusust leidub eelkõige veinis jääsuhkru näol, mis on jäänud kääritamata. Magusad maitsenüansid avalduvad veinis aromaatsete üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu ­ haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust....

Kokandus
46 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Küsimuste vastused

o Maailma tihkus ja võõrus on absurd. On päevi kui me tuttava naise näo tagant leiame otsekui taas võõra, keda kuude või aastate eest armastasime, ja võime isegi seda taas ihaldama hakata. o Absurdi tunne avaldub, kui me aegajalt näeme peeglist võõrast, kelle nägu tundub tuttav, aga rahutukstegev, kelle me oma fotode järgi ära tunneme . Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? o Maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane, see on kõik, mida võib tema kohta öelda. Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd sõltub samavõrd inimesest kui maailmast. o Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandamisest....

Sissejuhatus filosoofiasse
539 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt

Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid ­ võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik ­ rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik ­ Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik ­ kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik ­ Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike....

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia kontrolltööks - rakk, nahk, koed

Elundkond ­ selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk ­ sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk ­ selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor ­ inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin ­ see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bruce Willis - Kuulsa inimese kirjeldus

märtsil 1955 Saksamaal) on Emmy auhinnaga pärjatud USA filminäitleja. Ülesse kasvas Bruce New Jersey-s. TA lõpetas seal kooli ja läks siis New Yorki, et hakata näitlejaks. Enne rollide saamist töötas ta baaris kelnerina. Tema läbilöök toimus näidendis "Fool for Love (1984)". Samal aastal valiti ta 3000 kandidaadi seast mängima teleseriaali "Moonlighting". Oma filminäitleja debüüdi tegi ta filmis "Blind Date (1988)" Kim Bassinger-i kõrval. Meie tunneme teda eelkõige John McClane-na filmidest "Die Hard (1988)", "Die Hard: Die Harder (1990)" ja "Die Hard: With A Vengeance (1995)" Osaline filmograafia Filmirollid Aasta Pealkiri Eestikeelne pealkiri Roll 1987 Blind Date Walter Davis 1988 Die Hard "Visa hing" John McClane...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Milleks eetika?

Nii muutume rõõmsamaks ja soovime käituda ise rohkem abivalmilt. Lõpuks hakkame rohkem kasutama eetikareegleid, mis loovad meist hea eeskuju kaaskodanikele. Ajaloo vältel on eetika ehk kirjutamata reeglite kogu tublisti kasvanud. Tehnoloogiad arenevad ja sellega koos tekib neid juurde. Moraaliõpetus põhineb tavaliselt tsitaadil: ,,Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse." Nii ütles O.Wilde. Nõustun sellega täiesti. Tunneme , et kui meile tehakse kurja ning halba siis vaatame selle peale halvasti. Tundub, et tänapäeval ei suudeta nii palju mõelda sellele ning lähtutakse vaid oma huvidest. Mulle selline suhtumine ei meeldi. Peame õppima rohkem arvestama teiste inimestega. Eetika peab kindlasti jääma ühiskonda. Ta peab looma seal korda ja hoidma inimesi laiskuse eest. Me näeme teda kui oma valvurit, kes jälgib õiget käitumist. Moraaliõpetuse põhimõtted on...

Eetika
107 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

Õppimine

Kõik, mis soodustab õpilaste (loe: eri eas poiste ja tüdrukute) arengut, on koolis teretulnud; Kõigest, mis kahjustab õpilaste arengut, oleks vaja koolis vabaneda. Rühmatööd: 1. Mis soodustab ja mis takistab õpilaste arengut? 2. Mil määral me oleme koolis suutnud hoida tähelepanu all nii õpilaste kui õpetajate arengut soodustavaid ja raskendavaid tegureid? 3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid iseärasusi? 4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks? 5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks? Eesti koolides arvatakse, et õpimotivatsioon on võimalik tekitada sunni ja surve,...

Erinevad koolitused
79 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Loengukonspekt 11 klassidele

Looduse alistamine seisnebki selles, et inimene need jõud üksteise vastu nii seab, et need temale kasu tooksid. Mõistagi, mida enam on inimesel teadmisi ja oskusi neid jõudusid rakendada, seda vähem jääb tal endal jõudu muuks tegevuseks üle ja seega suudab sama jõuvaruga rohkem ära teha, saavutades nõnda suurema tööviljakuse. Seega tööviljakuse tõstmiseks läheb inimesel tarvis looduse seaduste tundmist. Ainult siis, kui tunneme loodust, selle jõudusid ja seadusi, mis neid jõudusid juhivad, saame neid oma kasuks rakendada. Kui palju aega kulus kaupade veoks, kui veel ei tuntud aurujõu kasutamist ja liiklemine väga vaevaline oli, mis kaubavahetust suuresti takistas. Kuid edasised teaduse saavutused viisid arengut kiiresti edasi, millest kahjuks ka probleemegi juurde tuli, kuid nende lahendamiseks otsitakse ka praegu teadlastelt abi. Teadmine on suur majanduslik jõud. 17.Kapitali mõiste....

Majandus
36 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat "Puuviljad"

Kõrged ja kaunid litšimetsad on aastatuhandete jooksul vaimustanud Hiina poeete, kes pole väsinud kiitmast varjuliste salude ilu ja viljade hõrku maitset. Praegu kasvatatakse litšipuid peale Hiina mujalgi Kagu-Aasias, aga ka Havail, Floridas, Californias, Austraalias, Indias, Madagaskaril, isegi Euroopa kasvuhoonetes, kuhu nad jõudsid juba 19. sajandi alguses. Litši sugulastest tunneme kõige paremini ehk magnooliat, mis hoolsa aedniku käe all isegi Eestis suudab kasvada. Suured igihaljad litšipuud kasvavad kümne kuni kahekümne meetri kõrguseks. Varakevadel kattuvad need lõhnavate rohekasvalgete õiekobaratega, suvel säravad lehtede vahel vaarikpunased viljakobarad. Kagu-Aasias valmivad viljad aprillist juunini, lõunapoolkeral novembrist jaanuarini. Litšipuu viljad pole kuigi suured, piraka kirsi või väiksema ploomi suurused, aga neid on ühel puul palju...

Kokandus
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Koolistress

Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine. MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON · kõhnub või tüseneb märgatavalt...

Psühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Huvitavaid elamusi

Klass Pärnu 2009 Huvitavaid elamusi 2009 aasta veebruaris võis Pärnu muuseumis EGeS eestvedamisel vaadata näitust "Sugupuu uurimine ja vormistamine-see on imelihtne". Juba algklassides tuli uurida oma päritolu ja põlvnemist ning kanda andmed töövihikusse sugupuud kujutavale lehele. Polnud sugugi lihtne töö. Jah, me teame oma vanemaid, vanavanemaid nime pidi ja sealt edasi on enamasti "tühi maa". Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele...

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
16
doc

7 maailmaimet

Pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar teadis oma armastatud naise nostalgiast ja püüdis tema meelt lahutada küll kingitustega, küll huvitavate jahilkäikudega, küll suurejooneliste vastuvõttudega. Kord aga tärkas tal mõte luua samasugune maastik nagu Amita kodumaal. Ta kutsus riigi peaarhitekti ja peainseneri ning käskis neil viivitamatult rajada Babüloni "väike Meedia". Käsk täideti ja üks seitsmest maailmaimest, mida tunneme Semiramise rippaedade nime all, oligi sündinud. Aedade üldpindala oli ligikaudu tuhat kakssada ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari! väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid massiivsetest kiviplaatidest, kaetud pealt kõrkjakihi ja asfaldiga...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Hirvekütt kokkuvõte + autorist + tegelased

Teose anals Sisu lhikokkuvte. Kaks meest, Hirvektt ja Vlejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise jrve poole, et seal kohtuda sbra Chingachgookiga. Kohale judes sattuvad nad vitluskeerisesse kahe leeri vahel. heks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks jrve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe ttre Judithi ja Hettyga. Varsti pgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme . Nii kulgeb jrveelanike elu alalises ohus. Lpuks langeb Hirvektt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks ttreid punanahkade himu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvektt Vlejala abi jrele. Abi juabki kohale ja kik laheneb. Veel enne Hirvekti lahkumist palub Judith Hirvektil jda, kuid asjatult. Hirvektt lahkub. Aastate mdudes tuleb Hirvektt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sjateed. Kurb toon poeb Hirvekti hinge, kui ta...

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Armastus - Jõud või nõrkus?

Armastus- jõud või nõrkus? Friedrich Nietzsche on öelnud, et: ,,Armastus on seisund, kus nähakse äärmiselt kindlalt asju teistsugustena, kui nad on." Mis see siis on? See on tunne, mida saab tõlgendada mitmeti. On olemas armastus vastassugupoolte vahel, armastus vanemate ja laste vahel, armastus loomade, sõprade, sugulaste ja ka näiteks töö, hobi või riigi vastu. Armastus võib anda meile jõudu kuid sellel on ka võime meid uskumatult nõrgaks teha. Usun, et pole olemas inimest, kes võiks surmkindlalt väita, et ta pole kunagi elus armunud olnud. Muidugi tunduvad pooled meie armumistest tagantjärele mõeldes naeruväärsete ja lapsikutena, tol hetkel seda aga öelda poleks saanud. Armumine ja armasatus ei ole alati nii roosiline nagu muinasjuttudes või romantilistes filmides, liiga palju on kordi, kui jääme vastuarmastuseda. See teeb meile haiget ja muudab meid kergest haavatavateks, teeb meid...

Eesti keel
87 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

Pisut sarnane on see meie kadri- ja mardipäevale, kui lapsed end maskeerivad ja võõraste uste taga käivad ja n.ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis on seotud meie riigile oluliste sündmustega, mil me heiskame riigi lipu ja tunneme uhkust ja rõõmu oma kodumaa üle. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Õie Haavik. Eesti Rahvakombeid läbi aastaringi. Tallinn, 1996. 122 lk 2.Matthias Johann Eisen. Meie jõulud. Tallinn, 1994. 118 lk 3.Jennifer Cole. Tähtpäevade aastaring. 2007, 160 lk. 4. Koostaja Anneli Sihvart. Targu Talita Raamatukogu. Tähtpäevi läbi aastasadade. Tallinn, 2000, 104 lk...

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Rassism

Nad olid depressiivsetest piirkondadest pärit töötud teismelised. Esimese ja teise laine skinheadidel pole omavahel midagi ühist peale nimetuse ja jalanõude. Nende sotsiaalsed taustad olid erinevad ­ esimesed olid töölisklassi aristokraadid, teised aga madal töötute klass. 80ndate alguses kasutasid neofasistlikud liikumised ära asjaolu, et skinheadlus oli populaarne. Toetati noorte ühendusi ja lõpuks jõutigi selleni, mida me tunneme tänapäeval skinheadlusena: nad on tuntud neonatsistlike vaadete, agressiivsuse, sallimatuse, rassismi, maskuliinsuse ja erilise stiili poolest. Orjandus Lõuna -Amerikas .Orjanduslik süsteem on sotsiaalse ebavõrdsuse äärmuslikem vorm.Selle puhul kuulub üks inimene teiele. Paljud neegrid, kes Ameerikasse veeti, olid juba Aafrikas sündinud orjadena. Orjandus oli...

Ühiskonnaõpetus
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun