1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine
● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus. Rahvusvahelistumine on viis, mis võimaldab suurendada sissetulekuid, osaledes rahvusvahelisel turul, laienedes teistesse geograafilistesse piirkondadesse, mis võivad olla suurepärased ärivõimalused. 7. milline võiks olla riikide rahvuslik huvi globaliseerumise osas? · ühiskond vajab turu uuendamist, uute kaupade ja teenuste esilekerkimist · luuakse uusi töökohti mis parandab sihtriigi tööhõivet Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist rahvusvahelise kauba- ja teenustevahetuse liberaliseerumise ning sellest tingitud mahukasvu, vähenevate transpordikulude, rahvusvahelise kapitali kasvava
Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja ainus terviklik koht (Roland Robertsoni sõnul a single place), keegi ei saa end isoleerida teistes maades toimuvast ning elada täiesti omaette. Kadumas on kohaliku ja globaalse eristumine, mis kunagi oli nii selge ja enesestmõistetav. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on
endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endise Jugoslaavia vabariik (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). 2007- Bulgaaria, Rumeenia. Tulevik Jätkub Euroopa lõimimine valdkondades, mille puhul liikmesriigid leiavad, et koostöö tegemine traditsioonilises ELi raamistikus (kaubanduse, globaliseerumise, ühisturu, piirkondliku ja sotsiaalse arengu, teadusuuringute ja arengustegevuse, majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate meetmete vallas jm) on nende endi huvides. Liikmesriikide ja ELi ning ELi ja tema kodanike vahelisi suhteid reguleerivate eeskirjade ajakohastamine on hiljuti lõpule jõudnud.Euroopa Liidu juhid on allkirjastanud uue lepingu Lissaboni lepingu.Kui kõik liikmesriigid lepingu ratifitseerivad, saab
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
SKP ei arvesta hinnataseme muutusi, hinnataseme erinevusi eri riikides, vaba aja väärtust, klimaatilisi tingimusi jne. SKP toetub suures osas rahalistele tehingutele, eristamata, kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb või hoopis väheneb. SKP ei tee tihti vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. SKP mõõdab pigem turu aktiivsust. Sel aktiivsusel võivad aga olla ka negatiivsed mõjud, sotsiaalsed kulud. Mida haigem, ebaturvalisem, saastatum on ühiskond, seda suurem on SKP, sest haigete eest hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad);
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Kõik kommentaarid