Globaliseerumise mõjud Eestile (0)

Kristen Tamm BEB-2
Mida head ja halba on globaliseerumine teinud Eestiga ?
Globaliseerumine on maailma eri osade vastatikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.
Kas globaliseerumine on hea või halb, kas seda saaks vältida või on see vältimatu ? Mis peatähtis, millised on selle mõjud olnud Eestile?
Globaliseerumine on tegelikkuses juba väga vana nähtus, globaliseerumine riikide tasemel algas juba 15.-ndal sajandil, suurkorporatsioonide näol algas globaliseerumine 18-ndal sajandil ja praegu võime me rääkida juba indiviidi globaliseerumisest ja selle alguseks peetakse 19-ndat sajandit.
IMF on aastal 2000 välja toonud järgmised globaliseerumist iseloomustavad aspektid: globaalne kaubandus ja globaalsed arveldused, kapitali vaba liikumine ja globaalne investeerimine , inimeste vaba liikumine ja teabe vaba liikumine. Eestile, kui arenevale riigile on globaliseerumine kapitali, teabe, investeeringute ja tööjõu liikumise poolest väga palju arenemisele kaasa aidanud.
Üks väga suur põhjusi, mis pani inimesed suuremat sorti globaliseerumise poole liikuma on riikide suund ja ühislepped vabaturumajanduse poole. See andis ettevõtetele võimaluse laiendada oma tegevust ja turuspektrit ka välismaale, mis omakorda nõudis neilt suunduva kultuuriruumi omaksvõttu. Suuremad ettevõtted (pigem just IT ja innovaatiliste lahenduste valdkonnad), mis omavad harusid mitmeis eri riikides, korraldavad regulaarseid kokkusaamisi oma töötajatele üle kogu maailma. See tähendab, et kõikidest nendest rahvustest, kes töötavad mingis organisatsioonis, jääb mingi osa sinna ettevõtte kultuuri ja see mõjutab omakorda kogu ettevõtte töötajaid. Suurtes ettevõtetes töötamine vähendab pingeid ja eelarvamusi teiste riikide suhtes. Paljud inimesed, kes töötavad suurkorporatsioonides, saavad nautida võimalust organisatsioonisiseselt oma töökohta vahetada ja elada ning töötada hoopis teises riigis. Kui muidu poleks töötaja seda teha julgenud, siis tundes ennast kindlalt tööd andvas organisatsioonis, julgeb ta minna ka mujale riiki samasse ettevõttesse tööle.
Selle näiteks Eesti pinnal võime tuua juba klišeeks kujunenud kunagise IT-startupi Skype, mille peakontor asub Luxemburgis, kuid suured harukontorid on veel Tallinnas, Prahas, Londonis, Tartus ja San Joses. Väga paljud Eesti itimehed on kasutanud võimalust korporatsioonisiseselt minna kogemust omandama kas Ameerika Ühendriikidesse, Inglismaale , Tšehhi või Luxemburgi.
See on nagu kahe otsada mõõk , ühtepidi saavad korporatsioonisiseselt täiel rinnal globaliseerumist nautivad tööinimesed käia omandamas kogemusi ja ennast täiendamas, kuid teistpidi ähvardab samat allikat pidi Eesti riiki tööjõu väljavool . Muidugi tasub aru saada, et inimestele on tähtis oma elatustase ja elukvaliteet ja kuna Eesti riik on veel noor ja majanduslikult alles arengujärgus, siis palgad ei ole veel võrreldavad arenenud Euroopa riikidega. Suures plaanis arvan, et tänu suurkorporatsioonides tekkivatele võimalustele omandada kogemust välismaal, areneb ka Eesti ja enamik mingiks ajaks välja rännanud tööjõust tuleb tagasi Eestisse ja annab oma panuse Eesti arengusse .
Investeerimismaailma iseloomustab alati kõige kõrgema tootlikkuse saamine arenevatelt turgudelt. Kuna Eesti on veel arengumaa, siis võõrkapitali sissevool aitab meil üles ehitada riiki ning annab hoogu juurde majanduskasvule. Suurimad investorid välismaailmast on Skandinaaviast, Venemaalt ja Lääne-Euroopast. Nendest allikatest tuleva kapitaliga luuakse Eestis ettevõtteid, tegeletakse kinnisvaraarendusega – ehitatakse elamispindu ja büroohooneid ning luuakse töökohti.
Teabe vaba liikumine aitab parandada ja täiendada Eesti haridussüsteemi ning toob meile õppejõude välismaalt, kes jagavad kogemusi oluliselt pikema ajalooga turgudelt ja suurema praktikaga teadusmaailmast. Teabe vaba liikumine annab meile ligipääsu allikatele, mis põhinevad välisriikide praktikal ja aitavad riigil, kui tervikul õppida teiste vigadest. Päevakohane info aitab suunata Eesti käimasolevat arengut. Päevakohase info all pean silmas teavet, mis tuleb allikatest teistest riikidest ja kajastab tervet maailma mõjutavaid sündmusi. Selle näiteks ja ilmestamiseks võib tuua meteoroloogiainstituudid ja uurimiskeskused, mis uurivad hetke- ja tuleviku loodusnähtusi. Kuna väiksel Eestil ei ole ressursse ehitamaks nii suuremahulisi uurimiskeskuseid, siis sealt saadav info aitab meil ettevalmistuda ja ära hoida katastroofe. Teiseks näiteks võib tuua majandusanalüütikutelt tulev info ja kui veel spetsiifilisemaks minna, siis isegi regulatsioonid ja suunamine meid mõjutavate suurühenduste poolt (Euroopa Liit). Kuna Euroopa Liidul on suuremad kasutatavad ressursid , siis seal tehtavad analüüsid annavad meile juhiseid, kuidas hoiduda majanduskrahhidest, kontrollida rahandussüsteemi ja muud eelarvepoliitikat .
Jõudes Euroopa Liidu juurde, jõuame ühtlasi ka globaliseerumise halbade võimalike tulemiteni. Ei saa head ilma halvata, nagu ütleb vanasõna. Saades Euroopa Liidust teavet, peame olema ka ise avatud ja see tähendab välismaailma sekkumist Eesti asjadesse ja nende kujundamist nende taktikepi järgi. Euroopa Liidul on väga täpselt paika pandud reeglistik liiduriikidele. Üks palju päevakaja saanud uudis on Suurbritannia siseministri väljaütlemine, et nad tahavad kehtestada piirangu tööjõu vabale liikumisele, sest see on põhjustanud massilise migratsiooni Ühendkuningriikidesse. Selle nõudmise on põhjustanud asjaolu, et vähem arenenud riikide inimesed kasutavad ära Ühendkuningriikide sotsiaaltoetusi. Kuna toetused on piisavad äraelamiseks, siis paljud inimesed naudivad kergelt tulevat raha ja tegelikku panust tõõjõuturul ei anna. Sama probleemi ees on ka Skandinaavia , eelkõige Rootsi ja muud heal majanduslikul tasemel olevad riigid.
Globaliseerumise suurimaks miinuseks pean kultuuri ja rahvusliku identiteedi kadumist. Eesti on väga tugevate rahvuslike omadustega riik ja meis on palju kultuuri. Teame kõik, mida on teinud massiline sisseränne erineva kultuurilise taustaga inimeste poolt Ameerika Ühendriikidega. Neil puudub ühtne kultuur, neil puuduvad kultuuritavad ja nad on “üleliia vabad”. Neil pole midagi, mille üle rahvuslikult ja koos uhked olla. Meil on selleks näiteks laulupidu , tantsupidu, mulgipuder ja setomaa. Sinna juurde veel palju, mida ka eestlane ise peab ehk natuke jaburaks ja naljakaks, kuid tunneb ennast selle osana ja sellest loobuda ei taha. Ameerika Ühendriikidega samas suunas liigub ka Euroopa Liit. Meid tahetakse nii tihedalt põimida, et rahvusliku identiteedi kadumine samas suunas liikudes on vältimatu. Sellepärast nõustun Suurbritannia siseministri avaldusega, et tööjõu liikumine on küll vajalik ja kasulik, kuid sellel peavad olema piirid. Piirangud globaliseerumisele identiteedi hoidmise eesmärgil peaksid olema ikkagi iga riigi enda poolt seatavad.
Eestile kui arenevale riigile on globaliseerumine kasulik ja aitab edasi areneda palju pikemate sammudega, kui seda teeksime üksinda, kuid peame oskama ennetada olukorda, kus me hakkame kaotama rahvuslikku identiteeti ja Eestit, mida tunneme tänases mõttes, tegelikult enam ei olegi.