Planeedid (0)

Planeedid
Karoliina  Tammik
Mis on planeet?
Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 
nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks  taevakeha , mis:
tiirleb ümber Päikese,
on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt 
tasakaalulist (keralähedast) kuju
ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma 
orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse").
Mis on planeet?
Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid 
kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, 
sest tema ümbruses on Kuiperi vöö.
Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. 
Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta 
alguseks oli teada üle 150.  Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid  
planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse 
asteroide.
Kuidas planeedid tekivad?
Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt 
kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise 
käigus muutub gaasipilv  väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda 
muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse 
kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha 
kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida 
nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete 
ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse 
koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt 
erinevatest  gaasidest . Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus 
väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest 
tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga 
protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik 
ja  heelium ), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, 
mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida.
Planeetide rühmitamine
Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks:
Maa-sarnased ehk  kiviplaneedid , mis koosnevad põhiliselt  mineraalidest
Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid , mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid 
mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum
Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest
Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi ( asteroidid , komeedid ja 
meteoorkehad ) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks
Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis 
koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide 
jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja 
Callisto ning mitmed Saturni kaaslased.
Nimetamine
Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud  vanarooma  jumalate 
järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma 
mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või Willia Shakespeare 'i näidendite 
tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada 
ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise 
Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.
Merkuur
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi 
planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru 
ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
Merkuuril ei ole kaaslasi.
Nimi
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt 
Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur 
nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil ( Mercurius  on kergejalgne jumalate 
käskjalg).
Mõõtmed
Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest 
Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem).
Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.
Raskusjõud Merkuuri  ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa 
ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal 
jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. 
Välimus
Merkuur on kollast või tumehalli värvi.
Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet.
Kuigi  teleskoobis  ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult 
heledad ja tumedad  laigud), on kosmosest  tehtud fotodelt selgunud, et 
Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid 
ja mäeahelikke.
Pinda katab tolm. Merkuuri pind on  tervikuna väga vana. 
Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri  aegadest  pärit tasandikud.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Veenus
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne 
kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on 
taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse 
Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.
Atmosfäär
Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, 
sest taevas on seal kogu aeg pilves : 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km 
kõrgusel hõredam  pilvekiht . Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus 
on 300-400 km/h.
eenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 
MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk  ookeanides  1 km sügavuses.
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb 
sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas  laseb  läbi suure osa soojendavat 
päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist.
Pöörlemine
Veenuse aasta kestab 225 maist  ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat 
tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi 
tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
Et Veenus pöörleb aeglaselt  tagurpidi , kestab Veenuse päikeseööpäev 117 
Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.
Elu veenusel
USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et 
Veenusel võib leiduda elu.  Mikroobid  võivad elada ja paljuneda Veenuse 
õhukeses pilvekihis, mida  kaitsevad  päikesekiirguse eest selles leiduvad 
väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil  bakter , mis on 
võimeline elama ja paljunema pilvedes .  Samasugune evolutsioon  võis toimuda 
ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis 
pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik.
Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad 
suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent 
need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal 
tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises 
keskkonnas väga hästi hakkama.
Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, 
mis tooks võimalikud  proovid  Veenuse “elanikest” Maa peale.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke 
teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste 
eluasemena nimetatakse teda  maailmaks .
Maa on inimese ainsaks koduks . Peale Maa on inimene külastanud ainult 
Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki 
Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud 
planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele mõistusega 
olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.
Mõõtmed

Document Outline

• Slide 1
• Mis on planeet?
• Mis on planeet?
• Kuidas planeedid tekivad?
• Planeetide rühmitamine
• Nimetamine
• Merkuur
• Nimi
• Mõõtmed
• Välimus
• Slide 11
• Veenus
• Atmosfäär
• Pöörlemine
• Elu veenusel
• Slide 16
• Maa
• Mõõtmed
• Slide 19
• Slide 20