lahendit, st ruumala suurenemisel väheneb gaasi rõhk monotoonselt. dp Kriitilise temperatuuri T kr korral esineb isotermil nn kriitline punkt, milles nii =0 kui ka. dV 2 d p 2 =0 . Avaldades võrrandist (3.9) rõhu p ning võttes tuletised, siis saame kolm võrrandit dt kolme parameetri (kriitiline temperatuur T kr , kriitiline rõhk p kr ja kriitiline ruumala V kr ühe mooli aine korral) jaoks, millest saame a' 8a' V kr =3 b' , p kr = T kr = . (3.11) 27 b ' 2 27 b ' R
Funktsioon: olgu üks ettevõtja huvitatud regulatsioonist (t=1) ja teine selle puudumisest (t=0). Kui mõlemad teevad tõsist lobby, kulutades vastavalt L1 ja L2 raha, siis on tõenäoline tulemus t(L1, L2)=L1/(L1+L2); Kui näiteks L1=3*L2, siis t=3/4; Eeldatakse, et lobbykulud määravad läbirääkimisjõu.Tasakaalu leidmine: Eeldades Tullocky lobby-funktsiooni: t=L1/(L1+L2), saame ettevõtete kasumifunktsioonid K2=L2*A/(L2+L1)-L2 ja K1=L1*A/(L2+L1)-L1. Võttes tuletised oma lobbykulude järgi ja võrdsustades need 0-ga, same reaktsioonifunktsioonid: L2=√(A*L1)-L1 ja L1=√(A*L2)-L2. Tasakaal kujuneb punktis: L1=L2=A/4; Joonis eeldab A=100 ja näitab lobbykulude ja kasumite kujunemist lähtudes ettevõtja 1 L1-otsusest. Tal tasub suurendada oma lobbykulusid 25 rahani, sest seal muutub tema kasum K1 maksimaalseks (samuti 25). Edasine lobbykulu ei tasu end ära, sest kui ettevõtja 2 optimeerib omalt poolt L2, siis hakkab K1 vähenema. Huvitaval
Harilik diferentsiaalvõrrand - otsitav 𝜕2 𝑧 piirkond D = {(x, y) |(a ≤ y ≤ b) ∧ (ϕ (y) ≤ x ≤ ψ (y))} y-telje suhtes. Piirkonda D xy-tasandil nimetatakse onb ühe muutuja funktsioon. y'' + y = 2ex.Osatuletisega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja 𝐶 ≔ 𝜕𝑥𝜕𝑧 on funktsiooni z=f(x,y) teist järku tuletised punktis 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ). Olgu mingis punktis 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ) funktsioon. zxx + zyy = 0.Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame funktsiooni f(x,y) osatuletised kuni kolmanda järguni (k.a
2.Tõestus. Hajugu astmerida mingis punktis x'0, siis hajub ta ka igas punktis x, mis rahuldab tingimust x>x'0. Rida hajub ka punktis x. 39. Astmeridade omadusi(sten) 40. Taylory rida n+1 korda diferentseeruva funktsiooni f(x) korral kehtib punkti x=a ümbruses Taylori valem f(x)=f(a)+(x-a)/1f `(a)+(x-a)2/2!f `'(a)+...+(x-a)n/n!f(n)(a)+Rn(x), kus jääkliige Rn(x)=((x-a)n+1)/(n+1)!f(n+1)[a+(x-a)], 0< <1 Kui punktil x=a ümbruses on funktsioonil f(x) mistahes järku tuletised, siis võib Taylori valemis arvu n võtta kuitahes suure. Oletades, et vaadeldavas ümbruses läheneb jääkliige Rn nullile, kui n0 limn0Rn=0 n puhul saab rea, mida nim Taylori reaks: f(x)=f(a)+(x-a)f '(a)+...+(x-a)n/n!f(n) (a)+.. Paremal pool võrdust olev rida koondub ja tema summa võrdub funktsiooniga f(x). Taylori rea erijuhtum on (a=0 puhul) Maclaurini rida: f(x)=f(0) +xf `(0)+(x2)/2!f `'(0)+...+(xn)/n!f(n)(0)+...
· Saatis Hurdale W sõnaraamatust puuduvaid sõnu · Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. · Keelekonverentsid normide ühtlustamiseks · 1919 TÜ eesti keele lektoriks. Terminikomisjonid, palju sõnu, mis on üldkeeles kasutusel nt haigla, ravila, nakkama, kivim, elamu, pinnas, puit, väljak, sõltuma, liiklema, loendama, ühik. · Moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu, W tüvesid. Tuletised, liitsõnad. · Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt mu. · Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest....
Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus Suurbritannias, Uus- Meremaal, Austraalias ja Eellugu ja suunanäitajad Kanadas tuntum kui USAs. Väljendit punk rock (sõna punk tähendab inglise Tuletised alternative rock, hardcore keeles muu hulgas ka algajat) kasutati esimest korda punk, emo, anarcho-punk, 1960. aastate keskpaigas USAs arvukate briti rock'i post-punk, queercore (British Invasion) jäljendanud ansamblite kohta. Allzanrinimekiri Punk-zanrid Praegu arvatakse nad garage rock'i alla. Tähtsamad Allzanrid anarho-punk, anti-folk,
Kuid enamasti nimetatakse üritusi üldnimega ja kirjutatakse väikese algustähega: raamatumess. Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare? – Võõrnimetuletised on väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare'lik. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 18–19.) Kuidas kirjutada INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT? – Teosepealkirjad on jutumärkides ja esisuurtähega: „Inglise-eesti sõnaraamat“, vabamalt inglise-eesti sõnaraamat. Kas VANA MAAILM on suure või väikese algustähega? – Ümberütlused, mis on hüüdnimestunud, võib kirjutada ka läbiva suurtähega: Vana Maailm, Uus Maailm
tähendust. Kõik ülal toodud näited on asümmeetrilised ning alavääristavad pigem naisi kui mehi. Näitavad naisi meeste omanditena, kellel on madalam staatus ja kes on esmajoones seksuaalsed olendid. Abielludes saavad naised enamasti mehe nime. Ka lastele antakse isa nimi. Orkaanid jms on naiste nimega. Lõtvade kommetega naise kohta on rohkem sõnu kui samasuguse mehe kohta (ingl k 220 : 20). Ka naiste nimed on tuletised meeste nimedest, nt Pauliine Paul. Ka koos öeldes öeldakse enne mees ja alles siis naine, nt kas või seesama mees ja naine, Aadam ja Eeva. 38. SEKSISM DISKURSUSES. Mõnikord ei avaldu seksism kindlates sõnades, vaid diskursuses – tähendustes, mis luuakse terve lausungi, lause või pikema tekstiga. Nt võivad nn neutraalsed sõnad, millel pole sotsiaalse sooga pistmist, saada mõnes kontekstis seksistliku tähenduse, kuigi esialgu neil seda tähendust polnud.
Kuid enamasti nimetatakse üritusi üldnimega ja kirjutatakse väikese algustähega: raamatumess. Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare? Võõrnimetuletised on väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare'lik. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 1819.) Kas VIAGRA on suure või väikese algustähega? Suurega: Viagra, sest see on registreeritud kaubamärk. Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte? Kaubanimed on läbiva suurtähega, liigisõnad väikesega, jutumärke pole vaja: Perenaise sai. Emakeele Seltsi keeletoimkond on andnud
Tingimusest saame kahe muutuja pidevuseks f(x+ x) = f(x) + fxj(x+ x) xj punktis P0(x0 , y0) tarviliku ja piisava tingimuse lim z = 0.Vektorite ~u = (u1; u2; : : : ; um) ja ~v = (v1; v2; : : : ; vm) 0 skalaarkorrutiseks nimetatakse summat ~u * ~v = u1v1 + u2v2 + : : : + umvm : Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus. Leiame funktsiooni f(x) tuletise punktis a vektori s suunas. Vektori s suunaline ühikvektor on kujul n := s / s2 = (cos , ... , cos n), kus k on nurgad vastavate koordinaattelgedega
𝒂𝟏 , 𝒇(𝟐) = 𝒂𝟐 , 𝒇(𝟑) = 𝒂𝟑 , … . Siis kehtivad järgmised kaks väidet: *Kui päratu integraal ∫𝟏 𝒇(𝒙)𝒅𝒙 koondub, siis koondub ka otsitava funktsiooni y(x) ja selle tuletised y´, y´´, . . . , y(n), st. kui F on mingi n + 2–muutuja funktsioon, siis seos F(x, y, y´, 𝑎𝑘 𝑐𝑜𝑠
geomeetrilise summa valemi järgi.
Suletud kuju kasutamine on kasulik selleks, et siis on vaade avaldisest palju ülevaatlikum
ning veelgi enam, genereerivatele funktsioonidele defineeritud tehete rakendamine lihtsustub
väga oluliselt (jadade liitmine, lahutamine, korrutamine jne).
*Astmereale defineeritud tehete hulgas võivad leiduda nii aritmeetilised operatsioonid nagu
korrutamine, liitmine ja lahutamine, kuid ka differentseerimine: näiteks tuletised x'i suhtes.
Samuti võib näiteks leiduda asendamisi teistesse funktsioonidesse.
Mõningaid näiteid genereerivatest funktsioonidest:
a). (,,võtme tähtsusega gen. funktsioon", vastab jadale <1,1,1...1,1>).
b). (vastab jadale <1,0,1,0,1...0,1>, vahed tulenevad ,,2n" 'ist).
c). (vastab jadale <1,2,3,4,5.....>).
Genereerivatele funktsioonidele defineeritud tehted/teisendused:
1).Skaleermisireegel: Kui
u (x )dx = u (x )dx . a n =0 n n =0 a n Teoreem 14 (liikmeti diferentseerimine). Kui funktsioonidel u n = u n (x ) leiduvad lõigus [a, b] pidevad tuletised ja funktsionaalrida u (x )n koondub ühtlaselt lõigus [a, b] funktsiooniks n =0 S = S ( x ) , siis iga x [a, b] korral kehtib võrdus u n (x ) = u n ( x ) . n =0 n =0 26
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
Elektrostaatilises väljas saab juhi sisemuses elektrivälja tugevus alati võrdseks nulliga. Kui elektriväli pidevalt muutub ja muutumiskiirus on piisavalt suur, siis vaba laengukandjad ei jõua oma inertsuse tõttu juhis nii kiiresti ümber paikneda ja sellepärast muutuva elektrivälja korral ei tarvitse summaarne väli juhi sisemuses täiesti nulliks saada. Kui elektrivälja tugevus võrdub kogu juhi ulatuses samaselt nulliga, siis tähendab see ühtlasi, et potentsiaali tuletised kõigi kolme ruumikoordinaadi järgi peavad võrduma nulliga. See on võimalik, kui potentsiaal kogu juhi ulatuses on konstantne. Elektrostaatilise välja potentsiaal mingi juhi ulatuses on konstantne. Juhi valispind on seega samapotentsiaalipind. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku summaarne
pra a cos vahelise nurga koosinuse korrutisega, . Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja AB AB a a tähistatakse , .Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus. 5. NIHE, KIIRUS JA KIIRENDUS KUI VEKTORID. DIFERENTSIAALID, TULETISED JA INTEGRAALID Nihe – suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s, ühik 1m. Kui tegemist on ühesuunalise sirgliikumisega, on nihe võrdne teepikkusega. Liikumissuunda kirjeldatakse märkidega + või -. Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter.
Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus. Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad, keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele või ebamäärastele objektidele. Pööratakse tähelepanu ka lausete kujule, mille puhul vaadatakse rinnastus- ja alistussuhteid, mida väljendatakse pealausega ja mis on taandatud kõrvallausetesse, lauselühendeisse, nominalisatsioonidesse. Mingid osad tekstid märgitakse otsekõnena, teised refereeritakse omatõlgenduses
koondub vahemikus (−1, 1) ja tema summa üheks algfunktsiooniks on astmerea summa, tähistame selle sümboliga F (x). Niisiis, ln (1 + x) = F (x) + C, kus C on suvaline konstant. Võttes viimases võrduses x = 0, saame, et C = 0, seega kehtib võrdus ln (1 + x) = F (x) ehk 45. Siinusfunktsiooni arendamine astmereaks (*) Esitada näide 10.14 koos kõigi sammude põhjendustega. Siinusfunktsiooni f : R → R, f (x) = sin x tuletised avalduvad valemiga seega Valemi (10.8) kohaselt seejuures 10.8 - 46. Kõvertrapetsi pindala (*) Selgitada lõigus [a; b] pideva mittenegatiivste väärtustega funktsiooni poolt määratudkõvertrapetsi mõistet: Olgu f : [a, b] → R selline pidev funktsioon, et f (x) ≥ 0 kõikide x ∈ [a, b] korral, olgu kõver AB selle funktsiooni graafik xy-tasandil. Vaatleme xy-tasandil kujundit
¬ loogiline eitus, "pole tõsi, et" cot x kootangens > eksisteerimine, olemasolu ctg x kootangens oe iga (element, objekt), üldsus exp x eksponentfunktsioon lim f funktsiooni või jada piirväärtus Tuletised ja integraalid dy ln x naturaallogaritm funktsiooni tuletis log x kümnendlogaritm dx loga N logaritm alusel a d f (x) funktsiooni tuletis max maksimum, maksimaalne element dx min miinimum, minimaalne element fN funktsiooni tuletis sin x siinus
Tõde tõestab end vastuolude puudumisega. W. viitas pidevalt teistele definitsioonidele ja lausetele, et nii luua selgust ja arusaamist igast mõistest. Ükski lause ei seisnud omaette ega olnud üksikuna mõistetav. Muidugi tekkis täielikule defineerimisele rajatud teoorias keeleprobleem: tema õiguskeeles ei tohtinud ühelgi sõnal olla rohkem kui üks tähendus ning ühtegi mõistet ei tohtinud väljendada rohkem kui ühe sõnaga. Mõisted ja nende tuletised sisaldasid uut õigust. [sünteetilistest ja analüütilistest keeltest] Ent ka teadussüsteemi alused peavad ilmnema tõestena, enne kui nendele saab asuda rajama teaduslike mõtete süsteemi. Mis on loomulik, on ka tõene. Mis on mõistuses tõene, on seda Jumala tahtel. [22] W. oletas, et kõik metafüüsika paratamatused on tuletatavad küllaldase aluse (1) ja identsuse printsiibist (Leibnizi seadus)(2), mis on samuti, nagu sellest tuletatav
x→a x→a x−a Niisiis, kui f on diferentseeruv kohal a, on f punkti a ümbruses lähendatav lineaarfunkt- siooniga T1 . Kõrgemat järku polünoomidega lähendamist punkti a ümbruses (kasutades sobivat järku diferentseeruvust) uuritakse alapeatükis „Taylori valem“ (vt. 4.3). Tuletise definitsioonist lähtudes leitakse lihtsamate elementaarfunktsioonide tuletised. Näiteks, 1) konstantse funktsiooni f : R → R, x 7→ c puhul f ′ (x) = 0 iga x ∈ R korral (kontrollige!)z, 2) (cx + d)′ = c iga x ∈ R korral (kontrollige!)z, 3) (xn )′ = nxn−1 iga x ∈ R korral (kontrollige!)z. Seevastu absoluutväärtusega määratud funktsioonil x 7→ |x| ei ole punktis a = 0 tuletist (veenduge!)z. Näide 4.1. Leiame eksponentfunktsiooni f : R → R, x 7→ ex tuletise
edasiarendusena ilmus 1934. a "Õteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Sed ei tekkinud tühjale kohale, eeskujuks võeti vene ja saksakeelseid Si. Mõisted olid olemas, vaja oli neile leida Eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest või soome keel. IV-5.2. Sõnaloome viisid ja võtted 1. Tuletamine liidete abil ehk deriveerimine on sõnaloome viljakaim moodus. Sõnastikus nagu ka kogu Õterminoloogias on mine ja us tuletised. 2. Liitsõnamoodustis: Õe filosoofia või Õfilosoofia. Praegu eelistatakse nimetavaga liitmist. 3. Sõnasarjad – luuakse mõisterühmade alusel terminisarju: tava, tavaline, tavand, tavalik, tavandlik, tavavaidlus, tavaÕe. R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Eesti õiguskeelele pani aluse 1934. aastal valminud F. Karlsoni ja J. V. Veski "Õigusteaduse
Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalikõiguslik korporatsioonid Avalikõiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid
Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse subjekt – institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid
Sellisele diferentsiaalvõrrandile otsime lahendit kujul x(t ) A exp( t ) cos( t 0 ) . (7.5) Koosinusfunktsiooni asemel sobib ka siinusfunktsioon. Siin A on koormuse algamplituud, 0 võnkumise algfaas. Suurust nimetatakse võnkumise sumbuvusteguriks. Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis (7.4). Arvutame valemist (7.5) esmalt ajalised tuletised: x (t ) A exp( t ) cos( t 0 ) A exp( t ) sin( t 0 ), x(t ) A exp( t ) cos( t 0 ) 2 A exp( t ) sin( t 0 ) . 2 (7.6) A exp( t ) cos( t 0 )
naturalisatsiooni korras). Sünniga kodakondsuse omandamisel eraldatakse kahte põhimõttelist võimalust: a) Ius soli (päikeseõigus) ehk territoriaalpõhimõte tähendab, et see, kes on sündinud vastava riigi territooriumil, omandab selle riigi kodakondsuse (nt USA) b) Ius sanguinis (vereõigus) põhimõte tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse (nt Eesti) Rahvas ja rahvus ning nende tuletised rahvuslus (natsionalism), rahvuslikkus on raskesti defineeritavad mõisted, mida kasutatakse nii teaduskirjanduses kui ka argitasandil paljudes eri tähendustes ja tähendusnüanssides, neid võidakse samastada või tunduvalt eristada. „Rahvuslus on eelkõige poliitiline printsiip, mille kohaselt poliitiline ja rahvuslik ühik peavad kokku langema.“ (Ernst Gellner) 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ehk valitsus + võime astuda suhetesse teiste riikidega
Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D. Tuletised nn õiguspõhimõtetest: kirjanduses erneva teooria kohaselt eksisteerivad õiguslikud põhimõtted (fundamentaalsed õigusnormid), mis tulenevad vahetult õiglusprintsiibist ja on oma üldisuse tõttu igaühele arusaadavad. Haldusõiguse valdkonnas on tegu halduse üldpõhimõtetega. Punktides a-d õeldu ei ole üksteist vastastikku välistav, vaid laiendav ja osalt kattuv. (sissujuhatus õugusteadusesse, lk 87) 84. Kes on avaliku halduse kandjad?
Et taru ja talu on tema jaoks samatähendusega asi. See kõlaline seos on tihti lapse jaoks ülim võrreldes tähendusega. Seega kuuldud sõna võib esile kutsuda hoopis erisuguse, ebaõige kujutluspilt. Tav LÕK järgi õppides juba 4-5 tund on sellised seosed valdavad sellel ajal päeval. Nt kuldsed käed tähendavad, et on ,,kollane puru käte peal" nende arust, nad ei saa aru, et see tähendab nagu metafoorselt. Abstraktsed tuletised ,,pärilik" ei saa aru sellest, et vb on tähendab midagi ,,päris" seotud. Märgata neid keerulisi sõnu ja seletada neid lastele, see on oluline. Tuleb need sõnad õppetekstides üles leida.) NT sõna eluta loodus, kasutada seda aint siis kui on vastav teave olemas. LAUSE (LAUSUNGI) MÕISTMINE Teksti soodustab mõistmst, aga naabersõnad konkretiseerivad või koguni muudvad naabersõnade tähendust.
iseennast, olid täiskasvanuna valdavalt impulsiivsed, ebausaldavad ja mittesotsiaalsed, olles pidevalt konfliktis oma ümbrusega. Lapsed, kes olid kolmeaastaselt oma reaktsioonides pidurdunud, olid 21-aastaselt ebakindlad ja kaldusid rohkem depressiooni. Avshalom Caspi sõnadega: Laps on inimese isa (Allik 2009). Kasvatusega antakse edasi kultuuriväärtusi Aja jooksul on sõna kultuur tähendus muutunud. Kuni 18. sajandini tähistasid ladina cultura ja selle rahvuskeelsed tuletised kultuurset inimest, kes oli haritud ja kasvatatud. Pierre Bayard on defineerinud kultuuri kui oskust orienteeruda. Mitte see ei ole haritud inimene, kes on lugenud ühte või teist teost, vaid see, kes teab, et need moodustavad terviku, kes suudab selle tervikuga hakkama saada ning üht elementi teise suhtes paigutada. Doris Kareva arvates on kasvatus tee, mis viib kultuurini: kasvatus viib meid mõtestatud, mõistva, avara ja hooliva, väärtustest lähtuva elu juurde. Kuidas
k¨ asiraamatu stiil t¨ ahenduse seletus n¨ aited tuletised kompo- seletus- nendid joonised teaduslik
välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. 40 a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine; c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile; d) tuletised nn õiguspõhimõtetest. 94. Kes on avaliku halduse kandjad? Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalikomavalitsus Avaliku halduse subjekt institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks: Riik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad: Avalik-õiguslik korporatsioonid
nõrkuste rahuldamiseks (nt suits, alkohol). Tegemist on inimese poolse loogilise käitumisega inimese vajadused ja rahuldamise eesmärgid on kooskõlas 6. Seksuaaljäägid inimese seksuaalsed toimingud hakkavad sotsioloogile huvi pakkuma siis, kui need väljuvad puht kehaliselt tasandilt. Kui sellele aktile vastab midagi loogilist · Tuletis e derivatsioon muutuv nähtus. Ka see juhib inimese käitumist just nagu seda teevad jäägid. Tuletised on vahendid, millega inimene püüab anda loogilise katte oma ebaloogilisele käitumisele. Eesmärgiks ikka jätta teistele inimestele mulje loogilisest käitumisest. Neid on 4 eri liiki: 1. Baseeruvad teatud suhetel ja autoriteedil, mis eksisteerivad inimeste vahel. Nt ema ja lapse vahel, ülemuse ja alluva vahel. Autoriteetsem ütleb, et nii peab, sest nii peab; nii on, sest nii on. 2
veel rida olla, vaid see tuleb sinna alles tekitada, valides nähtusele nimetuse. Paraku seisnevad kõik terminimoodustusviisid, nagu allpool terminivaliku peatükis juttu tuleb, kas uue sõna toomises keelde või olemasolevale sõnale uue tähenduse andmises. See aga tekitab fikseeritud koodi järgijale kohe järgmise, vastassuunalise probleemi – ükskõik, milline sõna valida, ei ole ta ju valimise hetkel senikehtinud koodi osa. Tehistüved ja tuletised „ei tähenda ju midagi” või „on kabinetivaikuses välja mõeldud”, laenud võõrkeeltest „ei ole ju eesti keel”, laenud üldkeelest või teiste alade oskuskeeltest „tähendavad ju hoopis muud”. Lisaks õiguse ja avaliku halduse valdkondadele on tekstide tõlgendamise teemalised vaidlused eriti levinud ka tõlkimisel: kui tõlkija ja toimetaja või hindaja on veendunud lähteteksti olulisuses tõlkimisel (mis ei ole ainumõeldav seisukoht, nagu allpool näeme), siis
See on väga oluline asjaolu. 84 1.3.3.1 Lainevõrrand Teatud diferentsiaalvõrrandi lahendiks on igasugune laine võrrand, mida nimetatakse laine- võrrandiks. See lainevõrrand võib kirjeldada matemaatiliselt näiteks ka elektromagnetlainet. Kuid selle saamiseks aga kõrvutame füüsikas tuntud tasalainet kirjeldava funktsiooni koordinaatide x, y, z ja aja t järgi võetud teist järku osatuletisi. Leiame tuletised koordinaatide ja aja järgi lausa kaks korda ja saamegi siis järgmised avaldised: Saadud võrrandid liidame omavahel ja siis saame järgmise ühe avaldise: Kõrvutades omavahel järgmised võrrandid saame leida seda, et kuid sellise seose järgi saame avaldise viia järgmisele kujule mis ongi otsitav lainevõrrand. Igasugune funktsioon rahuldab lainevõrrandit Näiteks saame me järgmised avaldised 85
mõni tuletuse kui terviku eeldus, mida pole üheski varasemas tuletussammus kasutatud; b) mõni tuletuse kui terviku eeldus, mida on ka varasemates tuletussammudes kasutatud; c) mõni varasema tuletussammu tuletis ehk vahetuletis. Allpool peetakse väljendi ,,tuletuse eeldused" all silmas tuletise kui terviku eeldusi, mille hulka ei kuulu vahetuletised. Kui kõik tuletuse eeldused on tõesed, on tõesed ka iga kehtiva tuletussammu tuletised. Nii saadud vahetuletised võivad esineda tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas
tuletuse kui terviku eeldus, mida pole üheski varasemas tuletussammus kasutatud; b) mõni tuletuse kui terviku eeldus, mida on ka varasemates tuletussammudes kasutatud; c) mõni varasema tuletussammu tuletis ehk vahetuletis. Allpool peetakse väljendi ,,tuletuse eeldused" all silmas tuletise kui terviku eeldusi, mille hulka ei kuulu vahetuletised. Kui kõik tuletuse eeldused on tõesed, on tõesed ka iga kehtiva tuletussammu tuletised. Nii saadud vahetuletised võivad esineda tõeste eeldustena järgnevates tuletussammudes. Kui tuletuse eeldused on tõesed ja tuletus tervikuna on kehtiv, siis on tõene ka kehtiva tuletuse lõppjäreldus, mis langeb kokku viimase sammu lõppjäreldusega (ning see omakorda võib erijuhtumil langeda kokku mõne tuletise eeldusega). Juhul kui eeldused on tõesed, on tuletus ka tõestus. D9.1. Tuletus on lausete jada, kus iga lause on kas tuletuse eeldus või saadud temale jadas
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
