Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
(glükoos, keedusool) Vesi 1. tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained veelahustina. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. 2. Tagab raku siserõhu (turgori). Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad. 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri ja lümf) 4. Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee auramine jahutab keha. Osa loomi higistab, osa ei higista ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojusmahtuvuse tõttu aitab veri säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5. Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast. liigesevõie ''õlitab'' liigeseid imetajate loode areneb vesikestad ehk amnios. Orgaanilised ühendid ja nende ülesanded organismis Süsivesikud .. on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid taimedes loomorganismides (2%)
iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele
5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos · Loob keskkonna Reaktsioonide toimumiseks o Nt: tärklise lagunemine glükoosiks · Tagab raku/organismi sise keskkonna stabiilsuse o Nt: raku siserõhkraku kuju · Kaitseb nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest o Kuumenemise puhul: higistamine o Transpiratsioon: vee auramine lehtede kaudu · Vesi on paljudele organismidele kelle elukeskonnaks on vesi o Nt: ahven · Vesi on fotosünteesi lähteaine Mineraalsoolad Jaguneb: 1. Tahked a. CaCO3 b. Ca2(PO4)2 c. Mg soolad c.i. Nt: luudes c.ii. Lubikoda c.iii. Lubiskelett korallidel 2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii
8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud arvestuste alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral olevast veehulgast. 9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks
• taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena, vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine • vesi on vajalik komponent fotosünteesiprotsessis • suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse Transpiratsioon- füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Puistute ja puude juurdekasv oleneb kättesaadava vee hulgast: • juurdekasv väheneb vee defitsiidi (põua) tingimustes • juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse (liigniiskuse) korral Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes jaotat puittaimi: hügrofüüdid- kasvavad märgaladel, liigniisketel kasvukohtadel (mänd, sookask, sanglepp)
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
-väljauhutud K jääb pidama künnikihi alla sisseuhtehorisonti NB ! N P k Teraviljad 1 : 0,15 : 0,4 Raps 1 : 0,25 : 0,6 Kartul 1 : 0,43 : 1,25 Taimed omastavad toitaineid hästi ~15cm sügavuselt Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine · Transpiratsioon · Imav jõud - Difusioon erineva kontsentratsiooniga lahuses olevad ained liiguvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse · Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad. Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket. Oluliselt muutuvad ka valgustingimused, mis põhjustab varasemast erineva koosseisuga lopsaka taimkatte arenemist. Need kaks põhjust raskendavad metsa uuendamist ja uuenemist. Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus puud on pikad ja peenikesed. Märg raske lumi oma suure raskusega teeb siin ulatuslikke kahjustusi tüvede murdumisega võrades või võrade all
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 8.Kuidas jaotatakse sahhariide? monosahhariidid e. lihtsuhkrud; oligosahhariidid e. disahhariidid; polüsahhariidid e. liitsuhkrud. 9.Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid:Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. N...
Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja ja hapnik.Süsivesik suhkurSüsivesikud on naha seisund. Vee tähtsus organismis: On suure looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, higistavad, taimedel toimub transpiratsioon kudede ning mõningate hormoonide õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide koostisesse.GLÜKOOS C6H12O6 ehk ringeelundkondade töö (veri, lümf); viinamarjasuhkur.Kõikide organismide peamine Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad areneb vesikeskkonnas; Vee tähtsus rakus: On hea toidust,Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g;
kiirus sõlt päikese intensiivsusest,õhu CO2 sisaldusest ja temp-ist.Kesk CO2 14%;hööveldamiskuiv puit 15-19%;õhukuiv puit 15-23%.Kahanemine ja sisal. Õhus on 0,03%.Transpiratsioon-vee aurumine lehtede v okaste pinnalt paisumine-puidu kuivamisel rakuseinte ruumala väheneb ja puidus võivad reguleerib taime niiskuse ja temp vahelist suhet.Kui valgus on väga pinged tekkida.Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav,tüve intensiivne,siis transpiratsioon hoiab ära taime temperatuuri liigse ristisuunas on tangentsiaal ja radiaalsuunas erinev.Saetud materjal kuivab vast 30% 20-le %-le.Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes peasuunas kirjeldada järgmiselt:tangentsiaalselt:radiaalselt:pikisuunas=2:1:0,1.*tugevalt ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu.Paindetugevus-komb surve ja
Leidub: punane vein, maasikad, kala, rosinad, liha. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65%
Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65%
· Kaitseb rakustruktuure lokaalse ülekuumenemise eest. Seda tänu heale soojusjuhtivusele (nt mitokondril toimuvad eksotermilised reaktsioonid ja see vähendab seda. · Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. Normaalselt 60-75%. Vaba vee sisaldus oluline vähenemine 10-15% on iseloomulik spooridele ja eostele, nende ainevahetus on allasurutud. Funktsioonid organismi tasandil: · Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65%
1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane suudavad kehatemp. säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates. Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK polaaralad. Taimed tekitavad raku sisse väga kange lahuse. pH ehk happelisus. Peamiselt mõjutab see taimede elu. pH alla 3 ja üle 9 on toksilised. Taimede toitained mullast
Jood I 5 Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Väikelaste kasv ja vaimne areng aeglustub, juuste, küünte, naha seisund. Vee tähtsus organismis : - Suure soojusmahtuvuse ( hoiab organismisisest püsivat temperatuuri ) - Hoiab ära ülekuumenemise ( loomad higistavas, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri , lümf ) - Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. - Hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. - Hüdrofiilsed ained - Lahustuvad vees, glükoos ja koodusool - Hüdrofoobsed - Ei lahusti rasvad ja õlid - Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides ( lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina
Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivneõhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulegailm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega.Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis.Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Mis on transpiratsioon? Taimedelt toimuv auramine Mis on kastepunkt? Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud.
Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. transpiratsioon füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Vee tähtsus puittaimedele: - Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses, taimede koostises on vett tavaliselt 60-85%. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. - Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid on jäänukid kunagistest lammidest. Kui suudmeveekogu veetase alaneb, siis intensiivse põhjaerosiooni tulemusel kujundab jõgi uue, madalama lammitasandi. Jäänukid kunagistest lammidest säilivad oru veerudel terrassid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt. 4. Mis on valgla e valgala? Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks. 5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta.
Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Transpiratsioon – protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas.
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
Täiskasvanud taimed neelavad süsihappegaasi 500-550 kg/ha Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus) Liiga kõrged on taimed kahjulik Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid. Vesi Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid: Vee abil tungivad toitained mullast vette Toimub fotosüntees Taimekudede temp reguleerimine Transpiratsioon Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud:
Geograafia osa komplekseksamist 2. Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kiv...
Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt soostumisprotsessi, pärast lageraiet taolistel aladel soostumisprotsess kiireneb, mis teeb aga selliste alade taasmetsastamise keerulisemaks. Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad ümbritsev atmosfäär
Sademed o Suurem osa ookeanide kohalt auranud veest sajab ookeanide kohal ka maha, osa liigub õhuvooludega maismaale. Mandrite sisealadel sajab vähem. Infiltratsioon (vihma, lumesulamisvee ja kohati ka liustike sulamisvee imbumine maa sisse) sõltub: o pinnase ja kivimite omadustest o sademete hulgast o saju intensiivsusest o reljeefist (nõlva kaldest) o taimestiku olemasolust Transpiratsioon (vee aurumine taimelehtede kaudu) o Temperatuuri tõustes transpiratsioon intensiivistub. o Suurema õhuniiskuse puhul transpiratsioon aeglustub. o Mida kiiremini õhk taime ümber liigub, seda intensiivsem on transpiratsioon. Jõgede äravool o Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suurem äravool. Jõgede äravoolualad ehk valgalad 12. TÕUS JA MÕÕN
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Veeringe Magevees 70% on jää või lumi ja jäääb joogiveest välja. Liustikud sulavad ja sulvaad ookeiani. Põhjavesi on 30% ja sobib joogiveeks, aga on keeruline kätte saada. Tartu all on 5 põhjavee kihti, erinevate maitseomadustega. Põhjaveekihtides toimub ka liikumine, jõuab allikate või käbi mingite aukude kaudu maapinnale, aga see võib aega võtta kuni kümme aastat. Evaporatsioon aurumine mulla pinnalt Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne aurumine mullalt ja taimedelt Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise otsa ja vajuvad aina rohkem maa alla ja temperatuur tõuseb tekib magma jne..(vaata maateaduse konspekti)
Ehitustüüp on kinniste juhtkimpudega, mis asuvad korrapäratult hajutatult üle kogu põhiparenhüümi Varte mehhaanilise tugevuse tagavad peale juhtkimpude sklerenhüümi veel epidermi ja parenhüümi rakkude paksenenud ja puitunud seinad. Leht Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund Kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult lehe tipust. Puudel ja põõsastel ajutine elund Ülesanneteks: fotosüntees, hingamine, transpiratsioon. Lisaks varuainete kogunemine ja mõnel juhul vegetatiivne paljunemine. Lehe makroskoopiline ehitus • Suurus varieerub 1-1,5 mm kuni 22 meetrini • Eristatakse 3 lehtede rühma: ▫ Alalehed – idulehed, pungasoomused jne ▫ Pärislehed – tüüpilised lehed ▫ Kõrglehed – kandelehed, katised jt. • Kui räägitakse taimelehtedest, peetakse silmas pärislehti Heterofüllia Ühel isendil esinevad erineva funktsiooni/ehitusega pärislehed kas samaaegselt või arengu erinevatel
tihe võrastik soojuse kiirgumist mullast, mis muudabki aastase õhtutemperatuuri muutuse stabiilsemaks. b) Miks on suvel, soojal aastaajal metsas kuu keskmine temperatuur madalam, kui samal ajal lagedal? Metsas on jahedam, kuna seal on tekkinud puistu tõttu mikrokliima, mille põhjused on sarnased eespool vastatud küsimusele. Üheks põhjuseks võib olla ka metsapuude transpiratsioon kuumadel suvepäevadel. c) Kas puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaamikale? Puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaammikale kindlasti, kuna valgusnõudlikumad puud on hõredama võraga (laasuvad alt), varjutaluvamad puuliigid on tihedama võraga. 8 20 15 10 Temperatuur 5 0
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile seisneb selles, et kõrgema temperatuuri korral tungib CO2 kergemini läbi protoplasma ja fotosüntees intensiivistub, samuti suureneb transpiratsioon. Temperatuuri, millest madalamal fotosüntees lakkab, nimetatakse minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu, maksimaalseks temperatuuriks. Temperatuuri, mis põhjustab taimedel tagasipöördumatuid kahjustusi, nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks. Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40 (50)º C, kusjuures
Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad ökosüsteemi välisilme ka tuli ja herbivooria. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 100 m kõrgust kuivas õhus võrdub kuskil 1 kraadiga C, niiskes õhus 0,6 kraadi. Kohastumus ekstreemsete temperatuuridega kõige soojem keskkond kus elu võib eksisteerida on üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates(optimum 105 kraadi). Seal elavad ka organismid(sulfolobus) mis taluvad pH=2, mis tähendab pea puhast väävelhapet. 50 kraadi on taimedele maksimum
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
Kui jõe kogu vesikonna ala moodustab põllumaa, siis kevadine maksimaalne äravool on uuringute järgi 60 - 100% suurem kui seda metsaaladel. Soostunud valgala jõgede maksimaalse äravoolu tipp on märksa väiksem ja kevadsuurvee äravoolu kestvus on palju kestvam kui seda lagedate aladega vesikondadest. Samuti suvis-sügiseste tulvade äravool on märksa väiksem. Auramine on võsa ja kidura metsaga kaetud liigniisketel aladel väiksem kui lagedatel aladel, sest võsa ja kidura metsa transpiratsioon on väiksem kui muul taimestikul ja tuule pidurduse tõttu on sellistel aladel ka aurumine maapinnalt väiksem. Metsaaladel on aurumine suurem kui seda lagedatelt maa-aladelt. Metsade raie vähendab auramist ja selle tagajärjel äravool kasvab ning tõuseb pinnaveetase, võib põhjustada isegi maa-ala soostumist. Reljeef Otsene mõju on jõe langule, kaudne mõju aga sademetele, infiltratsioonile, aurumisele. Mõju sõltub reljeefi suurusest
Reaktsioonid = elu. 2. Vesi tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolisimi. Rakku saabuvad ja rakust väljutatakse ained vesilahusena. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on raku ainevahetus. 3. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. 4. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf). 5. Vesi osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. Osa loomi higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Katioonid ehk positiivselt laetud osakesed K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises.
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on merede ja ookeanide pinnad. Sattudes atm veeauru kondenseerub moodustades pilved, udu. Võib kondenseeruda ka miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus = aurustumine/ ajavahemik pikkusega. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0.005MPa vahele. Palju selles vahemikus vett grammides kätte saab, sõltub mulla lõimisest: Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude füsioloogiliste protsessidega (fotosüntees, hingamine, kasvamine, arenemine). Elusrakkude aktiivne osavõtt transpiratsioonist ning selle seos teiste füsioloogiliste protsessidega eristab transpiratsiooni puhtfüüsikalisest aurustumisest.
nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Jõeterrassid - jäänukid kunagistest lammidest Kui erosioonibaas (e suudmeveekogu veetase) alaneb, siis intensiivistub põhjaerosioon. Jõgi lõikub sügavamale ja kujundab uue, madalama lammitasandi. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on evaporatsioon? Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt. 2. Mis on transpiratsioon? Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest. 3. Mis on evapotranspiratsioon? Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt. 4. Mis on valgla e valgala? Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks. 5. Mis on jõe lang? Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
