Hüdrogeoloogia (0)

 
 
1. Mida uurib hüdrogeoloogia?  uurib põhjavett, selle lasuvuse tingimusi,  omadusi, teket, ja liikumise seaduspärasusi. Põhjaveel on erakordne ökoloogiline tähtsus, ilma 
põhjaveeta puuduks  taimestik , ilma selleta loomastik ja elu üldse. 
2.  Mis  on  põhjavesi?  Põhjavesi  tekib  põhiliselt   pinnavee   ja  sademete  vee  ( vihm ,  lumi,   rahe ,  ka  kaste  ja  härmatise  sulamisel  tekkiva  vee)  imbumise  teel  maakoore 
sügavamatesse kihtidesse. 
3. Millal hakati kasutama  joogiks  põhjavett? Vana Egiptuses ja Kreekas ning ka Hiinas II–III aastatuhandest eKr 
4. Kuidas vanad  kreeklased  ja roomlased avaldasid tänu ravijumalale Aesculapiusele? Asutasid kuurorti v saj. eKr ravijumala Asklepiose   
5. Millist kahju võib tuua põhjavesi? ujutab üle kaevandusi ja karjääre, kutsub esile soostumist, maalihkeid, karsti ja sufosiooninähte, vesiliivade esinemist. 
6. Milline on maakera üldpindala, kui palju sellest on vee all?510mln km Maailmas olevat vee ja jää koguhulka hinnatakse ca 1,45·109 km3veekogude pindala 2Xsuurem, kui maismaa 
7. Kui suur on maakoores oleva vee maht? Maakoores oleva vee maht on umbes 6·10 7 km3 
8. Milline osa üldisest veehulgast osaleb aastases veeringluses? tehtud  arvestuste  alusel võtab iga-aastasest veeringest osa vaid 0,03-0,04% maakeral  olevast  veehulgast. 
9. Milline  on  suur  ja  milline  väike   veeringe ?  suure  veeringe  puhul  vesi   aurustub   ookeanidel  ja  kantakse  tuultega  mandritele,  väikeses  veeringes  mandritel  aurustunud 
vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 
10. Mida endast  kujutab  transpiratsioon ? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad 
kinni ainult väikese osa ja  mineraalained  ning ülejäänu aurustub lehtede või  okaste  kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 
11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 
12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel 
maakoore sügavamatesse kihtidesse. 
13. Millised võivad olla sademed? Sademeid jaotatakse pilvedest maapinnale langevateks (vihm, lumi, rahe) ja maapinnal või maapealsetel esemetel kondenseeruvateks 
(kaste, hall, härmatis jne.). 
14. Kuidas hinnatakse sademete hulka ööpäevas, kuus ja aastas? Mm aastas 
15. Millist vihma võib lugeda paduvihmaks? Sademeid, mille intensiivsus ületab 0,5-1,0 mm  minutis , nimetatakse paduvihmaks. 
16. Milline vihm annab kõige rohkem lisa põhjaveele? Põhjavee toitumisel on lausvihmadel kõige suurem tähtsus, sest nende kestus on suur. 
17. Mida nimetatakse kastepunktiks? Temperatuuri, mille juures õhk täielikult küllastub auruga ja algab vee  kondenseerumine , nimetatakse kastepunktiks. 
18. Milline on keskmine aastane sademete hulk Eestis? Eestis on keskmine sademete hulk erinevates kohtades 500 kuni 700 mm aastas. 
19.  Mida  loetakse  pindmiseks  ja  mida  maa-aluseks  äravooluks? Vesi,  mis  langeb  maapinnale,  voolab osaliselt ära  maapinda  mööda ja  moodustab  pindmise ehk jõe 
äravoolu. Teine osa sademetest imbub maakoorde ja liigub edasi maa all, moodustades maa-aluse äravoolu. 
20. Mida loetakse jõgede, järvede jne veevahetuseks? Pindmise vee veevahetus äravoolu toimel. 
21.  Millistel   viisidel  võib põhjavesi esineda maakoores? Põhjavesi esineb maakoores auruna, vedelikuna või tahkel kujul jääna.  
22. Mis põhjustab vee kapillaartõusu ja milline on selle piirväärtus? Kapillaarvesi tõuseb mööda kivimite ülipeeneid tühimikke (kapillaare) kapillaarsete e pindmiste 
jõudude  arvel  veekihi  ülemisest   piirist   veelgi  ülespoole.  Maksimaalset  kõrgust,  kui  kõrgele  antud   kivimites   võib  kapillaarjõudude  mõjul  vesi  tõusta  nimetatakse 
kapillaartõusu piirväärtuseks.  
23.  Mida  loetakse  gravitatsiooniliseks  veeks?  Gravitatsioonivesi  (nimetatakse  ka  tilkveeks)  liigub  maakoores edasi raskusjõu  arvel  ja  allub 
hüdrostaatilisele survele. 
1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks?  Veejuhtivus  ja veepidavus,  poorsus  
2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 
3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 
4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning  veeand ? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 
6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 
7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist? Kuna kivimite terastikulisest koostisest sõltuvad nii vee liikumise kiirus, kui ka veeand, siis on sageli vaja 
võimalikult täpselt kindlaks teha selliste kivimite terastikuline koostis (lõimis). 
8. Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi  poorid  täitunud veega 
9.  Mida  loetakse  vee  kapillaarseks  tõusuks  kivimites,  kui suur  see  võib  olla? Kapillaarne  veemahtuvus on kivimi  omadus vett kinni  hoida kapillaarpoorides. Mida 
väiksem  on  kivimit  moodustavate  üksikosade  suurus,  seda  suurem  on  nende  terakeste  üldpind ja  seega  maksimaalne   molekulaarne   veemahtuvus.   Liivade   molekulaarne 
veemahtuvus on kõigest 1 kuni 4%, saviliivadel – 4–8%, liivsavidel – 12–20% ja savidel juba üle 30%. 
10.  Kuidas  muutub  kivimite  molekulaarne  veemahtuvus  seoses  terasuuruse  vähenemisega?  See  on  täielikus  vastavuses  sellega,  et  terasuuruse  vähenemisega 
suureneb järsult kivimit või setet koostavate osakeste üldpind 
11. Mida loetakse kivimite veeanniks? Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba  voolamise  teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 
12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel  liivadel  ja kruusadel ületab veeand 30–35% 
13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite 
veejuhtivust meetrites ööpäevas. 
14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 
15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee  voolamist  
käsitlevates arvutusvalemites. 
16. Mille määrab ära  Darcy  valem? vee liikumise kiirus on võrdeline veetulba kõrgusega ja pöördvõrdeline liivakihi paksusega filtris. Seega, vee  voolukiirus  (v) ei ole 
midagi muud, kui veetulba kõrgus (h) jagatult filtri  paksusele  (l) ja korrutatud filtratsioonimooduliga (k). 
17. Millist suhet nimetatakse hüdrauliliseks gradiendiks? Suhet h / l nimetatakse surve- ehk hüdrauliliseks gradiendiks. 
18. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit? 
19. Mida loetakse depressioooni lehtriks? Depressioonilehter on lehtrikujuline veetaseme alanemine veevõtu tagajärjel. tema suurim tihedus 
on + 4° juures 
1. Millised on puhta vee omadused? puudub lõhn ja maitse, vesi on läbipaistev ja suure kihis veidi sinaka varjundiga. 
2. Kuidas muutub vee  keemistemperatuur  mägedes? Mägedes, kus õhurõhk on märgatavalt madalam,  keeb  vesi hoopis väiksema temperatuuri juures. 
3. Milliseid põhjavee omadusi hinnatakse, et määrata vee vastavus joogivee nõuetele? Põhjavee hindamisel lähtutakse järgmistest omadustest: temperatuur, tihedus, 
läbipaistvus, värvus, lõhn, maitse, elektrijuhtivus ja  radioaktiivsus . 
4.  Millisel  temperatuuril  soovitatakse   maitsta   vett  ja  millisel  temperatuuril  määrata  lõhna?  Lõhna  määramiseks  soojendatakse  vett  kuni  40-50°  C  Maitse 
määramiseks soovitatakse vett  soojendada  kuni 20° 
5. Millest sõltub põhjavee elektrijuhtivus? sõltub vees lahustunud mineraalainete hulgast 
6. Millised ained lahustuvad põhjavees? Kõige paremini Na ja K soolad,  mineraalid  
7. Kuidas muutub soolade  lahustuvus  vees temperatuuri tõusuga? Suureneb 
8. Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees seoses temperatuuri langusega? Suureneb 
9. Milline on sademevee keemiline koostis, mida nad sisaldavad? O, N, CO2, NH3,  HNO3 , vesi võib  sisaldada  tuhka,  mitm . Gaase, soola, orgaanilisi aineid 
10. Kuidas klassifitseeritakse vett mineraalsuse järgi? Ülimagedaks – kuni 0,2 g/l; magedaks – 0,2–1,0 g/l; nõrgalt soolakaks – 1–3 g/l; tugevalt soolakaks – 3–10 g/l; 
soolaseks – 10 – 50 g/l ja ülisoolaseks ehk soolveeks – üle 50 g/l. 
11. Mis on vee  karedus  ja millest see sõltub? Vee karedus sõltub põhiliselt neis olevate kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest.  Karedust , mis vastab vees olevate 
Ca2+ ja Mg2+ ioonide üldhulgale, nimetatakse üldiseks kareduseks. 
12. Milliseid kareduse liike eristatakse?Keemisega eemaldatav on mööduv karedus, allesjäävat nimetatakse püsivaks kareduseks. On pehme, kare kesk kare ja väga kare 
13. Miks ei saa kasutada karedat vett katlamajades? Katelde, pottide ja keedunõude  seintele  settiv  katlakivi  nõuab suuri lisakulutusi, sest kütust läheb rohkem. 
14. Kuidas hinnatakse vee baktereoloogilist  seisundit ? Tehakse vee seisundi seiret pidevalt, võetakse  proovid  ja analüüsitakse spetsiaalsetes laborites. 
15. Mida nimetatakse vee agressiivsuseks? Põhjavee agressiivsuseks nimetatakse tema võimet lagundada betooni. 
16. Mida tähendab vee  stabiliseerimine ? Vee keemilist töötlemist korrosiooni vähendamiseks nimetatakse vee stabiliseerimiseks. 
17.  Kuidas  klassifitseeritakse  vett  keemilise  koostise  järgi?  Tavaliselt  jagatakse  põhjavesi  koostise  järgi  kolme  rühma:   karbonaatne   (HCO3),  sulfaadiline    (SO4)  ja 
kloriidiline (Cl) vesi. 
18. Mida endast kujutab mineraalvesi? Mineraalsetele raviveele on omane selliste elementide esinemine, mis maakoore ülaosas on võrdlemise piiratud  levikuga : 
plii, tina, hõbe, germaanium,  arseen , molübdeen, gallium jt. Kõige vähem on mineraalvees kroomi, elavhõbeda, kulla ja talliumi ühendeid. 
19. Millistest sooladest koosneb  ookeanivesi  ja milline on selle soolsus? Üldine soolsus on 3,5 % ehk 35g/l, Tegelikult sisaldab ookeanivesi praktiliselt kõiki elemente, 
kuid väga väikestes kogustes.  
 
- 1 –