Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks. RÕÕM Kell 12 öösel tormab Mitja Kuldarov vanemate korterisse. Ta hõiskab ja lõugab, et ta on kuulus ja et nüüd teab tema nimi terve Venemaa jne. Kõik olid
üldmajanduslikud probleemid, mis jällegi kaasnesid uue sõjaga. Paraleelselt ajaliste etappidega jookseb Keynesi enda loome areng, millest esimene sisaldab endas India Office-is töötamise mõjutusi- „Indian monetary and finacial system”(1913), järgmiseks „Treatise on money” (1930) ja „The General theory” (1936), enamus majandusteadlaste tähelepanu on suunatud just sellele etapile, kuna siis lõi Keynes kõige rohkem teooriaid. Viimane etapp oli suunatud majandus kriisist väljumisele ning Keynesi pingutusi leidmaks lahendusi, kuidas luua ühine majandussüsteem „How to pay for the war”. John Maynard Keynes tõi majandusse tohutul hulgal uuendusi, teoreetiliste analüüside arengule aitasi paljuski kaasa tolleaegsed sündmused, mis pani majandusteadlase loodu tihtipeale proovile. Keynes vaatas majandust läbi tavainimese silmade, et leida viis, kuidas tuua riiki stabiilsus ning suurendada rahvastiku ühtsust
*rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil
ebakindlas ja ohtusid täis maailmas. Niisiis, mitte alati ei saa tugineda harjumustele, tavadele jne. Selleks, et uue situatsiooniga kohandeda, tuleb tugineda intellektile, mõtlemisoskusele. Intellekt peab olema selleks ,,instrumendiks", mis aitaks meil leida väljapääsu mittestandardsest situatsioonist. Siit ka Dewey filosoofilise õpetuse nimetus-,,instrumentalism": elukk'ga kohanemiseks me kasutame erinevaid ,,instrumente", nende seas ka tavasid, harjumusi, teooriaid. Sellist situatsiooni, mida iseloom. Mittetüüpilisus ja see, et vanade tavade ja harjumuste abil enam väljapääsu ei leia, nimetab Dewey ,,problemaatiliseks situatsiooniks". Nii et intellekti ülesandeks ongi nende problemaatiliste situatsioonide lahendamine. Mida siis kujutab endast uurimisprotsess, mille tulemuseks peab olema problemaatilise situatsiooni lahendamine? Uurimisprotsess on Dewey arvates 5-etapiline:
Kes meist ei tahaks teada, miks eksisteerib see universum, milles me elame, ning miks me siin elame? Selle leidmiseks tuleks alustada algusest. Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots. Alguseid on igasuguseid: sõja, rahu, võistluse, elu, kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast. Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te jumala sarnaseks. Ja see tegi Eeva silmadele himu
Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2. Enamikel on see tsentraalsed jooned on välja arenenud, mida on umbes 10 ja nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaudu iseloomustatakse inimest. Et tavaaliselt sõbrad räägivadki sellest. 3. Sekundaarsed sõltuvalt olukorras inimesel võivad need ilmeneda ja sellepärast neid isiksuse iseloomustamisel ei kasutata. See oli üks esimesi teooriaid 20.saj algul jä pärast seda tuli kiirelt juude uusi. Järgmine mee oli R. Cattell · Hakkas kasutama ka STATISTILISI meetoteid ja üritas välja arvutada neid isikuse asju. Korrealatsioonimeetod proovib avatada seoseid teatud omaduste ja tunnuste vahel. Mida kõrgem see on, seda suurem sida on (1-100%). Neid omadusi analüüsides leidis Cattel, et võib välja tuua isiksuse gruppe. Nimetas neid FAKTORIKS grupp, mis on omavahel seotud. Ühte isikuse faktorisse kuuluvad
Teisteks hoogudega seonduvateks sümptomiteks on hirm kaotada enesekontroll, surmahirm. Hoog kestab tavaliselt mõned minutid, enamasti alla poole tunni. Hood harilikult korduvad. Tekkepõhjused Paanika on iseenesest normaalne, elu alalhoidev reageerimisviis. Paanikahäire erineb tavapärasest paanikast sellepoolest, et hoog esineb olukorras, kus paanikal ei ole ilmselget elu alalhoidvat otstarvet. Häire tekkepõhjuste kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Bioloogilise teooria pooldajad usuvad, et tegemist on normaalse kaitsemehhanismi sünnipärase häirega ehk siis peamiselt biokeemilise või neuroloogilise probleemiga. Paanika tekkimise künnis on erandlikult madal, mistõttu paanikahood tekivad suurema impulsita. On uuritud mitmeid erinevaid närvisüsteemi neurotransmittereid, kuid lõplikke tõendeid täpsete toimemehhanismide kohta ei ole saadud. Kognitiiv-käitumusliku teooria pooldajate meelest
*Kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Filosoof Karl Popper väitis, et saavad. Ta eristas sõna teadmine kahte tähendust ja jagas teadmised kolme maailma vahel. Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm. 1)füüsiliste objektide või seisundite maailm
Sellel maalil on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seas teda reedab. Kõikidel apostlitel on erinevad reaktsioonid uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. 5 "Mona Lisa" 1506. aastal asus Leonardo Milanosse, kus ta lõpetas ka maailma kõige tuntuma maali "Mona Lisa" 1508. aastal. See maal asub praegu Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole kindlalt teada, kuid teooriaid selle kohta, kes see olla võiks, on mitmeid. Arvatakse, et see võis olla rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Arvatakse ka, et Leonardo võis maalil kujutada ennast naisena. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning ka tuntuks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule ning ka pildi vaatajaile. Põhjuse üle, miks naine maalil naeratab on palju juureldud ning see on ka põhjuseks miks Leonardo kaasaegsed
rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirendamise. Majandusõpetuse olemus Majandus kui uurimisobjekt on keeruline süsteem. Selliseid süsteeme kirjeldav teooria, seda enam aga fikseeritud tingimustel formuleeritud mudel, ei saa olla kunagi üks ja ainuõige. Sõltuvalt lähtesituatsioonist, eesmärkidest ja valitud meetoditest saab majandusprotsesside seaduspärasuste kohta püstitada mitmesuguseid teooriaid. Võib öelda, et majandusteooria on ühiskonna kirjeldamise ja mõistmise üks võimalus. Enamikes majandusteaduse definitsioonides kohtame tavaliselt kaks juhtmõtet - vajak ja valik. Ühe enimkasutatava majandusõpetuse definitsiooni on andnud Lord Robbins (An Essay on the Nature and Significance of Economic Science, 1935). Tema määratluse kohaselt tegeleb majandusõpetus nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel.
koostamise täpsuses ja sõnastamises. Intervjueeritav peab mõistma küsimuse sisu ning minu ülesanne on hoidja intervjueeritavat fookuses ning tuua ta tagasi põhiküsimuse juurde, kui vastus hakkab nö laiali valguma ning intervjueeritav püüab vestlust viia muule teemale. Kvalitatiivses uurimistöös ei saa mõõta tulemusi nagu loodusteadustes. Kvalitatiivses lähenemises ei testita hüpoteese, vaid avastatakse uusi vaatenurki uuritavates olukordades ja arendatakse uusi hüpoteese ja teooriaid. Uurimisviis on võimalikult avatud ja andmete analüüsi esitatakse loovalt (Õunapuu, 2014, 53). Uurimine on loogilise, loomuliku iseloomuga ja teooriad kujunevad uurimisprotsessi käigus. Uurimuses rõhutakse sõnadele, mitte kvantiteedile. Kvalitatiivset uurimistöö tunnused: uurimus viiakse läbi loomulikes tingimustes, huvitutakse isiklikest arvamustest, uurimistööl on loogiline iseloom, andmed ei ole arvulised, tulemus väljendub teoorias või põhjalikus, detailses kirjelduses
vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid, mis olid omavahel vastuolus. Seepeale kirjutas Galilei raamatu ,,Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo" (,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta"). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda, soosis viimane oma raamatus Koperniku ideid. Galilei vaenlased väitsid, et see raamat naeruvääristab paavsti. Galilei leiti olevat süüdi ketserluses, ja piinamise ähvardusel sunniti ta Koperniku õpetustest lahti ütlema
üleliigsetest sümbolismist ning liigsetest detailidest. On alati eelistatud lihtsaid geomeetrilisi vorme. Taotleti kunstiteose totaalsusut ja tervilikkust. Minimalismi mõiste võttis 1966 kasutusele kunstikriitik Barbara Rose Robert Morrise teoste kirjeldamiseks. Minimaalkunsti esindajad on Donald Judd, Robert Morris, Dan Flavin, Carl Andre, Tony Smith ja Anthony Caro. Juddi ja Morrise mõtted kordavad radikaalsemal kujul jist maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris
3. Esiteks võimaldab eksperimentide läbiviimine teada saada, kas mingile nähtusele järgneb veel mingi nähtus. Näiteks kui hõõrud kokku kaks asja, võtame nendeks õhupalli ja juuksed. Kui neid omavahel hõõrud tekib nii-öelda elekter. Eksperimendi käigus saab vaadelda, kas järgneb veel midagi ehk õhupall lõhkeb. Seega saab teada, kas katse on lõpetatud või järgneb nähtusele teinegi nähtus. Teiseks võimaldab katse läbiviimine kontrollida mingeid teooriaid, mis on saadud tänu vaatlusele. Alati ei saa usaldada silma ehk ei saa mingit teooriat püstitada pelgalt nähtuse põhjal. Tuleb ikka katse läbi viia. Kui on näha, et atmosfääris on midagi või meteoriidid tekivad nii ja naa moodi, siis kõigele sellele saab kindlust läbi katsete. Kolmandaks saab eksperimentide läbi teha katsed läbi ka praktikas. Kui katse tehakse, mingite ainete või läbi tehislike asjade, saab ja tuleb seda ka praktiliselt läbi proovida.
Lisaks karakteristikute fikseerimise ja Teamd.saamist, teadmisi. hinnang. Referaat-teat. Probl. uskumused, eksiarvamused, regist. Süsteemi, siin on oluline Iseloom. Kui iseseisvat inim- või teema teaduslik ülevaade, müüdid. Võhikud kasut.mõisteid määrata näitajad. Kirjeldamise tegevuse ala, millel on iseloom. tuginetakse kirjandusallikate ja teooriaid lõdvalt, selekt.d käigus süstematiseeritakse Teat.tüüpi tead.d ja meetodid uurimusele. Eesm. süvendada teooriaid, kontrollivad hüpo- saadud andmed. Võrdlemine nende saamiseks. oskusi erialase kirjand. teese, ei vaevu kontrollima oma seisneb sarnasuste ning 5.Tead.eesm.- tegevusala, mille töötlemisel. Soovitatav seletusi, usuvad metfüüsilisi erinevuste leidmises.
2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja. 3 Dinosaurused Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata Klass: Roomajad Sauropsida Alamklass: Diapsida Infraklass: Archosauromorpha Ülemselts: Dinosaurused Dinosauria [2] Dinosauruste üldiseloomustus
ning pakkuda teadmistele ja teadusele vundamenti. Quine'i sellise vahetegemise eitamine tõi kaasa Filosoofia leksikonis uue tegusõna defineerimise. To quine tähendab ,,resoluutselt eitama millegi tõelise või olulise eksistentsi või tähtsust". Vaatamata sellele, et see idee on keerukas ja vastuoluline, kirjutas Quine äärmiselt selgelt ja hea stiiliga. Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega."
Arenguline uuring. Psühholoogilised testid: Ühe definitsiooni kohaselt on psühholoogiline test objektiivne standardiseeritud hinnang mingisugusele näidiskäitumisele, mis on välja töötatud kasutades väikest, kuid hoolikalt valitud valimit. 7) humanistlik : püütakse inimese käitumist seletada inimese aktualiseerimisest lähtudes. Pööratakse tähelepanu inimese eneseteostusele/eneserealiseerimisele. Psühhoanalüütiline:) On üks vanemaid teooriaid mis püüab seletada inimese käitumist tema alateadvuse abil. Lähtutakse ka lapsepõlve sündmustest. kognitiivne : pööratakse tähelepanu eelkõige teadusele(ehk kõigele mis on teadvustatud) . Ülivõimas/domineeriv suund. Arvatakse, et mis on inimesel mõttes ,selle järgi ta käitub. neurobioloogiline lähenemine: arvestatakse eelkõige milline on inimese ajuseisund, kehalineseisund- tervikuna. ( Kui inimese käitumises on kõrvalekaldeid või ebanormaalsusi,
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...
6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1
Nimeta evolutsiooni põhivormid (4) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Mis on elu tunnused? Elu tunnused on rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvöime, arenemisvöime, kasvamisvöime, reageerimine ärritustele (ka näiteks mingisugused haigused), stabiilne sisekeskkond, pärilikkus, eluiga, mis löppeb surmaga, keeruline ehitus(keha). Nimeta elu päritolu ja arengu teooriaid. (17.-20. saj.) Kuni 19. sajandini arvati, et elu ja köik olemasolev on jumala looming. Antiik-Kreeka filosoofid (nt Anaximandros ja Empedokles) möistsid, et loomad (ka inimesed) vöisid areneda teist tüüpi loomadest. Hiljem summutasid selle arvamuse Platon ja Aristotoles. Evolutsiooniline mötlemine jäi päris pikaks ajaks sinnapaika, sest kristlus ei lubanud kahelda piiblis kirjutatus ehk et maailma löi jumal. 18. saj teadlane Georges- Louis Leclerc
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist s...
definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus: aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos ,,Emotsioonide väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist
"mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria Veel mõned olulised mõisted: Analüüs uuritava nähtuse lahtivõtmine Süntees erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine
). Maslow' järgi madalama taseme vajadused, nagu füsioloogilised, kaitstuse ja sotsiaalsed vajadused, on Herzbergi teooria kohaselt hügieenifaktorid. Maslow' kõrgema taseme vajadused, tunnustus- ja eneseteostusvajadus, olid Herzbergi kahe faktori teooria järgi motivatsioonifaktorid. Need faktorid olid tema meelest põhjuseks, mis inimest tegelikult tööd tegema motiveerivad (Valmra 2012). 8 Joonis 2. Maslow' ja Herbergi teooriaid ühendav skeem (Kindron 2004: 98). Herzbergi kahe faktori teooria on aluseks paljudele töörahulolu ja motivatsiooni uuringutele. Seda on võimalik vastavalt uuringu tulemustele praktiliselt rakendada ning tõsta sellega töötajate töörahulolu taset. Saavutamaks paremaid tulemusi tuleb seda aga kombineerida teiste motivatsiooniteooriatega. 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria McClellandi teooria aluseks on Maslow' motivatsiooniteooria. Nii nagu Maslow'
kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx- · Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis. Marx Weber-
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Päriselu Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel. Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, kirjutas Reuters. Esialgu ragistavad nad oma ,,ajusid" siiski vähem ambitsioonikate ülesannete kallal. Walesi ülikooli teadlaste robot nimega Adam suudab viia läbi eksperimente
.................................... Freudi teooria inimese seksuaalsusest ja selle kujunemisest Referaat Tallinn 2013 Sigmund Freud sündis 6. mail 1856. aastal ning oli Austria neuroloog. Ta on loonud mitmeid teooriaid, mille hulgas on ka psühhoseksuaalse arengu teooria. Freudi jaoks oli kõige olulisem seksuaalsus ja iha. Ta arvas et see ei motiveeri mitte ainult täiskasvanuid vaid ka lapsi ja isegi imikuid. Kui ta oma ideedega esmakordselt Viinis välja tuli, polnud keegi nõus neist rääkima, sest sellel ajal oli isegi seks täiskasvanute jaoks tabu. Ta väitis, et tegelikult on orgasmi võime inimestel sünnist saati neuroloogiliselt olemas. Freudi jaoks polnud aga mitte ainult orgasm kogu asja motivaator, vaid igasugune naha helladest kohtadest puudutamine. Nii lastele kui täiskasvanutele meeldivad kallistused musid ja muud õrnutsevad toimingud. Nii p...
Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. V Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna suurem osa virmalisi põhjustavatest laetud osakestest on pärit Päikese välimistest kihtidest, seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline
sajandil ning 18. algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peetakse Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi). Riigikorda iseloomustab valitseja täielik seismine väljaspool inimkonda, Jumala tahet enam kuigivõrd ei rõhutata, pigem peetakse absolutismi lihtsalt kõige loomulikumaks ja ideaalsemaks valitsemisviisiks. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid
Eraserhead Eraserhead on David Lynchi esimene täispikk film aastast 1977. Nagu ka kõik teised Lynchi filmid, pole sellest kerge aru saada, ning selleks et seda paremini mõista, tuleb film mitu korda läbi vaadata ja seda põhjalikult analüüsida. Jutt ise räägib mehest nimega Henry Spencer. Ta kohtub üle pika aja oma (endise?)tüdruksõbra, Maryga, kes talle teatab, et on saanud lapse. Laps on aga nii õudne, et isegi selle ema kahtleb, kas see on inimene. Henry on sunnitud Maryga abielluma, ning nad kolivad kokku. Kuid kumbki neist ei kannata sellist elu laps on ebainimlik, meenutab rohkem mingit loomaloodet, kui inimest. Maryl saab villand ning ja jätab Henry lapsega üksi. Henrygi ei saa lapsega hakkama, ning lõpuks tapab ta. See film on täis sümboleid ja metafoore, ning filmi mõistmiseks tuleb üritada neid lahti seletada. Kogu film tundus mulle kui unenägu. Äkki oli see Henry unenägu alates sellest momendist, kui ta sai teate Ma...
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul kujutleti, et uus ühiskond tuleb rajada revolutsiooni teel ja selleks peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena. Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks saama vabariik, kus kõik on vabad ja võrdsed. Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku
11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18
et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti.
parim viis universumi tekke kirjeldamiseks ning ka järeldamiseks, et Jumal on kõige selle taga seisvaks jõuks ja intellektiks. Suure Paugu teooria ennustab, et kõik galaktikad on tekkinud umbes samal ajal. Immanuel Kant väitis, et Lõpmatu Olend ei saa peegeldada milleski vähemas kui lõpmatus universumis. See, kuidas universum tekkis, pole oluline ja seega pole võimalik seda teada. Oluline on see, kuidas universum töötab. Autor seletab ka Einsteini teooriaid. Lihtsa põhjuse ja tagajärje seaduse kohaselt peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini ,,ülim mõistuslik jõud" pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on universumi loonud, aga eitas ta Jumala isiksuslikkust. On toodud välja ka teooria, et universum on võnkuv massiga kehad tõmbuvad üksteise poole. Suure Paugu teooriale on ka vastuseis, et seda pole kunagi juhtunud (Eric Lerner).
faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles Newtoni teooria langemisel said teadlased aru, et nende faktide nõudmised olid utoopilised. Kui mitte ühtegi hüpoteesi ei saa tõestada, siis kuidas teha vahet teadusel ja pseudoteadusel
Maasikas ja must sõstar ei pruugiks olla just esimesed valikud, kuna need on tugevateks allergeenideks. Kuhu jäävad piimatooted? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised, siis pakuti lapsele lisatoitu varem. Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi püütakse lapsele lisatoitu anda varem. On selgunud, et piimavalk on lapsele suhteliselt raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva meditsiinis leidub teooriaid, et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte liigsed süsivesikud, nagu varem arvati. See võib olla ka põhjuseks, miks tasub lastel kuni 1 aastaseks saamiseni joogipiima piirata. Esimese eluaasta teisel poolel võib teha piimaga toite, näiteks putru pooleks piimaga. Ka kohupiima võib teisel eluaastal süüa aga väheses koguses, et ei tekiks valguliiga. Tuleks jälgida, et laps saaks kõike vajalikku, seetõttu võiks kohupiimakogus pigem väikeseks jääda.
11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18
eriti usaldatavat vormi. Eksitused võivad tuleneda vigadest, ebausust, soovmõtlemisest, eel- arvamustest, pettusest jne. Teadus on aga edukas igasuguste eksituste avastamisel ja kõrvaldamisel, kuid see ei ole just sajaprotsendiliselt edukas. Kuna väga lihtne on liigselt üldistada või eelarvamuste ohvriks langeda, siis on sobivaid üldistatud kirjeldusi mingi nähtuse valdkonna kohta raske leida, kuid eriti keeruliseks muudab vigade kõrvaldamise asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mida ei saa vahetult vaadelda. Moodsas teaduses on kasutusel aga eksperimendi järjekindel kasutamine, millega kontrollitakse ning kinnitatakse teadmispretensioone. Esiteks võimaldab eksperiment mõnda nähtust korduvalt esile kutsuda ning seejärel vaadelda, kas teine nähtus järgneb sellele. Teiseks võimaldavad katsed teadlastel kontrollida väiteid nõutud teoreetiliste objektide olemasolu ja omaduste kohta palju täpsemalt, kui on võimalik üksnes vaatluse abil
6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1
Tegevdirektor keda kutsutakse "John Jones", kes omab keskmise suurusega jaemuugiketti, mis alustatud tema isa poolt, kes peamiselt kasutas lahedast elukorraldust. Klassikaline ettevõtja kes kombineerib kauplemise oskusus teabe jaemuugi uksikasjadega. Jones laiendas edukalt jaemuugiketti kahelt kolmekümne kohani otside pidevalt uusi veebilehti, interneti vihjeid või kauba kirjeid. Tema avastused tulid pigem läbi tutvuste kui analüüside läbi. Jones põlgas strateegilisi plaane ja juhatuse teooriaid. Ta eemaldas hästi tunnustatud pankuri oma nõuandja kohalt, näiteks pankur võib küsida arengukava- kindlad eesmärgid tähtaegadega- kui Jones tahtis tähelepanu pöörata vaid ühele kindlale plaanile, mida oli lihtne rakendada. Tänu tema tööstuslikule teadmisele, laiale tutvusringkonnale ja lahenduse vaistule teenis lahivaade aastakümme Jones-i hästi. Aga kui majandus halvenes tundus tema hea vaist ebapiisav. Perekonnaliikmed ja tema võtmetootajad hakkasid kahtlema tema otsustes
Tutvusta oma eeldusi Defineeri kesksed mõisted Aus on kaaluda vastuväiteid Kuidas kirjutada lühikest eksamiesseed? Eksami- või võistlusessee omapäraks on väga napp aeg (nt. EMÜ filosoofiakursusel 60 minutit). Seega on otsustava tähtusega ettevalmistus eksamiks. Ettevalmistus ei tähenda üksnes seda, et tunned õpitud teooriaid, filosoofide põhiteese. Veelgi tähtsam on, et oleksid juba enne eksamit välja kujundanud põhiseisukohad kõikides võimalikes essee teemavaldkondades. Muidugi ei tea Sa essee täpset probleemipüstitust, kuid kõige üldisemad valikud peavad olema tehtud (EMÜ kursuse näitel kas pooldan pigem ratsionalistlikku või empiristlikku teadmise kontseptsiooni; millist tõeteooriat pooldan; millist vaimufilosoofia teooriat pooldan; millist eetikateooriat
Juhi üks põhiprobleeme seisnebki selles, kuidas motiveerida inimesi hästi töötama, kuidas luua tulemuslikku tööd stimuleeriv keskkond, mille mõjul inimesed tahavad oma töövõimet täielikult kasutada. Parim tulemus on võimalik saavutada eestvedamise ja motiveerimise abil. Motivatsiooniks nimetatakse ajendeid, põhjusi ja jõude, mis mõjutavad inimese tegevust. Nii kõlab üks motivatsiooni definitsioonidest. Motivatsiooni kohta on kirjutatud mitmeid definitsioone ja teooriaid. Lähtume töösituatsioonist ja sellest, et ühelt poolt on tegemist inimese sisemise motivatsiooniga ning teiselt poolt on ka firma juhtkond huvitatud, et tema töötajad oleksid motiveeritud oma tööd tegema. Firma jaoks on oluline mõelda oma töötajate motivatsioonile sest, sellest, mil määral on inimesed motiveeritud oma tööd tegema, sõltub nii nende rahulolu kui ka firma tulemused. Kui juht tahab teha
Suuremad imetajad elavad üldiselt kauem, kuid inimene elab vanemaks isegi kauem kui elevant. Pikkaealisuses on positiivne, kui sellega kaasneb õppimine ja kõnevõime. Pika elu jooksul on vanur kogunud väärtusliku infopagasi, mida oma jutudes edasi anda järeltulevatele sugupõlvedele. (Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616). Vananemise põhjused pole teada. Ühe seisukoha järgi on arvestatavaid vananemisteooriaid peaaegu saada; lisaks sellele on suur hulk teooriaid kergemast klassist. Mõningate uurijate meelest toimuvad otsustavad vananemismuutused jagumemisvõimetutes rakkudes, nagu närvirakkudes; teised väidavad, et jagunevates rakkudes, nagu epiteelirakkudes ja vereloomerakkudes. On toonitatud ka rakuvaheaine ja eriti selle kiudude, nagu kollageeni osa. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616). Kõik inimesed ei vanane ühesuguse kiirusega. Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut, nagu ka kasv ja areng
Automaatikaks nimetatakse teaduse ja tehnika haru, mis haarab inimese vahetu osavõtuta tegutsevate juhtimissüsteemide ehitamisprintsiipe ja teooriaid. Automaate teevad inimesed ja nad töötavad inimeste poolt tehtud programmi järgi. Inimesed teenindavad ja häälestavad automaate vajalikule reziimile, lülitavad neid sisse, jälgivad nende töötamist, vajadusel remondivad ja seadistavad neid. Igas automaatseadmes on juhitav objekt ja juhtimisseade. Automaatelemendid koosnevad järgmistest elementidest: 1)andurid-seadmed, mis mingi mitteelektrilise suuruse viib üle elektriliseks signaaliks.
aknaprao või korstna ja seejärel kas lõhkeda suure pauguga või kahju tekitamata ruumist lahkuda. Keravälgu elueaks peetakse keskmiselt kuute sekundit. Välk võib liikuda üles, kuid enamasti teeb seda muudes suundades. On ka täheldatud, et keravälk on suuteline põrkuma maapinnalt nagu kerge õhupall. Arvatavasti on tema temperatuur kõrge, mis tekitab sisisevat heli ja teravat lõhna enda läheduses. Need omadused on tekitanud mitmeid teooriaid selle kohta, miks ja kuidas keravälk tekib, kuid 100% kindlat teooriat pole siiani leitud. Benjamin Frankiln Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin sündis 17.jaanuaril 1706. aastal Bostonis seebija küünlameistri perekonna viietestkümnenda lapsena. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel.
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
