Vananemine (1)

Sissejuhatus
Mõte vananemisest tee paljudele inimestele muret, koguni hirmu. Mis on vananemine ? Gerontoloogid ( vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi
enamat , kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Mõned inimesed paistavad oma kronoloogilise vanuse kohta üsna noored välja.
Pikk eluiga on inimese eriline omadus. Suuremad imetajad elavad üldiselt kauem, kuid inimene elab vanemaks isegi kauem kui elevant . Pikkaealisuses on positiivne, kui sellega kaasneb õppimine ja kõnevõime. Pika elu jooksul on vanur kogunud väärtusliku infopagasi, mida oma jutudes edasi anda järeltulevatele sugupõlvedele. (Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616).
Vananemise põhjused pole teada. Ühe seisukoha järgi on arvestatavaid vananemisteooriaid peaaegu saada; lisaks sellele on suur hulk teooriaid kergemast klassist . Mõningate uurijate meelest toimuvad otsustavad vananemismuutused jagumemisvõimetutes rakkudes, nagu närvirakkudes; teised väidavad, et jagunevates rakkudes, nagu epiteelirakkudes ja vereloomerakkudes. On toonitatud ka rakuvaheaine ja eriti selle kiudude, nagu kollageeni osa. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616).
Kõik inimesed ei vanane ühesuguse kiirusega. Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut , nagu ka kasv ja areng. Sellise “rakukella” olemasolule osutab ka asjaolu, et terve inimese rake ei õnnestu koekultuuridespiiramatult paljundada. Noore inimese rakkud jagunevad mitmeid kordi enam kui vanal, kuid lõpuks seiskub paljunemine kõigis kultuurides. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617)
Vananemine algab keskeas , mil väheneb kõikide rakkude talitsuse efektiivsus. Selle tagajärjel hakkab organism tervikuna muutuma. Vana inimene nahk on õhem ning sisaldab süvakihtides vähem elastseid kiude. Selle tagajärjel muutub mahk lõdvemaks ja kortsuliseks.(Inim keha.Lühientsüklopeedia. 143.)
Enamus registreeritud füsioloogilistest funktsioonidest nõrgenevad pärast 20.-30. eluaastat . Pärast 30. eluaastat nõrgeneb lihaste jõud aastas umbes 1%.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617)
Luud võivad muutuda hapraks ja liigseid jäigemaks.Vanematel inimestel sisaldavad luud vähem elastsus andvat kollageeni ja ka tugevust andvat kaltsiumi.( Inimkeha .Lühientsüklopeedia. 143.)
Samavõrd väheneb maksimaalne hapnikutarbimine. Südame maksimaalne löögisagedus alaneb. Vitaalkapatsiteedis, põhiainevahetuses ja neerutalitluses toimub pidev langemine. Organismi rasva hulk suureneb 25-70- aastastel umbes 15%-lt 30%-ni. Organismi veesisaldus väheneb ühtlaselt embrüonaaleast vanaduseni. Luumineraalide kogus väheneb pärast 35.eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel. Osteoporoos ehk luu-urbnemus on vanurite hulgas väga levinud, naistel rohkem kui meestel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617)
Inimene on nii vana, kui vana on tema aju, ja sellele seisund sõltub sageli veresoonte seisundist. Inimese vananemisel väheneb ka aju mass, rakkude hulk ja suurenevad ajuvatsakesed. Häiruvad mitmed ajufunktsioonid. Vähene aeglustamine toimub ka närvikiudude juhtekiiruses ja refleksides. Mälufunktsioonidest kannatab eeskätt meeldejätmine. Noorena õpitud asju mäletatakse hästi, kuid eilne päev võib olla juba ununenud. Olukorda halvendavad sageli üksildus ja vitaalsuse puudumine. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617)
Silmade akommodatsioonivõime halveneb. Kümneaastasel on lähim teravalt nähtav punkt umbes 10 sentimeetri , 50-aastasel juba poole meetri kaugusel. Läätse valgud muutuvad vananemisel ja lääts jäigastub. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618).
Elastse koe jäigastumise tõttu ei suuda silmaläts enam kuju muuta ja see kahjustab fokuseerimisvõimet.(Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.)
Lugemisprille vajatakse tavaliselt umbes 45- aastaselt, kui “kätest enam ei piisa” (hoidmaks raamatut silmadest piisavalt kaugel). Kuulmine nõrgeneb peamiselt kuulmistee neuronite degeneratsiooni ja hävimise tõttu. Kõige enam häirub kõrgete helide kuulmine, madalaid kuuldakse nagu varemgi. Sageli nüristuvad haistmis- ja maitsmismeel . ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618).
Vanuritel on rohkem haigusi kui noortel. Vaevalt on keegi kuuekümneselt enam täiesti terve. Vanadus iseenesest ei tähenda haigust. Mõned pikaajalised, aegamisi arenevad haigused ei jõua nooruses tekkida või neid ei arvesta sel ajal.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618)
Kuidas vanaks saadakse ja nooreks jäädakse (5.- ja 6.aastastele lastele).
Kui vanaks võivad inimesed elada?
Kaheksakümmend, üheksakümmend, mõnikord isegi sada aastat. See sõltub sellest, kas vanemad elasid vanaks. Sel juhul on nimel head päritud eeldused pika elu jaoks. Otsustavad on ka tervislik seisund, toitumisharjumused ja eluviis. Vanasti ei elanud inimesed nii vanaks. Ka tänapäeval on eluiga enamasti lühem Aafrikas ja mujal vaestes piirkondades, sest seal on elu palju raskem: vähem süüa, rohkem haigusi, liiga vähe arste ja ravimeid. Kuid maailma vanim inimene, üks jaapanlanne, on kuuldavasti saanud 120-aastaseks. (Tunne iseennast ! Avastusretk inimese kehasse.107.)
Mis on vanadus? Vanaduse vältimise meetodid.
Kunagi rakkud vananevad ega uuene enam. Ühel varem, teisel hiljem. Seda vananemist ei suuda me senimaani peatada, küll aga kaugemale nihutada. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.)
Kuidas siis?
Sellega, et aitame oma kehal - täpsemalt öeldes üksikrakkudel - terved olla. Näiteks suitsetavad paljud inimesed. Iga sigaretiga hingatakse sisse ligikaudu 2000 ained, mis keha kahjustavad. Mittesuitsetaja ei jää nii kergesti haigeks. Ka tervislik toitumine hoiab noorena. Värskes puuviljas ja köögiviljas sisalduvad vitamiinid võivad aidata rakkudel toime tulla kõigi nenede jäätmetega, mis kehasse ladestuvad, sest keskkond on täis kahjulikke aineid ja paljud toiduained sisaldavad alaväärtuslikke lisandeid. Sport ja liikumine hoiavad noorena. Rakkud saavad liikumisest ergutust ning talitlevad sellel juhul paremini ja kauem. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.108.)
Kokkuvõtte
Teadlased ei tea veel täpselt, mis on vananemise põhjus. Selleks võib olla rakkude jagunemisvõime aeglane kahanemine või organismis moodustuvad toksilised ainevahetusproduktide metaboliidid. Vananemine kajastub inimorganismis mitmeti ja on mõjustatud geenidest . Siiski aitab regulaarne võimlemine ja õige toitumine neid muutusi vähendada. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.)
Kirjandus
1.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Toimetaja Georg Loogna. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtio. As Meditsina, 2001.
2.Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse. M. Koch . Koolibri 2004
3.Inimkeha. Lühientsüklopeedia.David Burnie. Kollibri. 1998
7