– Püüab teadlikult omandada uut infot või tegevusoskusi • Tahtmatu/kaasnev õppimine 1 • Hedonistlik motiiv HEA SOOVIMINE ENDALE – Enamasti teadvustamata protsess • Tunnetuslik motiiv SISEMINE HUVI 2
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja naisi läbi nende tegevuse avalikus sfääris, et tippmeessportlaste ja tippärimeeste asemel oleks väljaannete esikaantel normina ja mitte kurioosumina esitatud parimad isad, oma edukaid naisi varjuna toetavad abielumehed või populaarsed, nägusad ja oma ea kohta üllatavalt heas vormis seltskonnalõvid. Tõsi on see, et meediastereotüüpidel ja teadvustamata stereotüüpidel üldiselt võib olla negatiiivne tagasimõju.
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid
Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus:
vms) ettenäitamine. 2. Praktiline tegevus esemete või nende kujunditega- Laps Kordab ise õpetaja tegevust, võimalusel valjult kommenteerides. 3. Valju kõne etapp- Laps räägib, mida teeb, ilma tegevust ennast sooritamat 4. Vaikne kõne - Laps kommenteerib tegevust omaette, sosinal või ainult suuliigutustega. 5. Sisekõne etapp- Toiming on automatiseerunud, lühenenud, laps saab tulemuse ilma operatsioone teadvustamata. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada? Tuleb tekitada lastele huvi õpitava suhtes. Võimalikult mitmetele meeltele ja väljendusvahenditele rakendamine.
Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine 2) keeruliste ideede mõistmine 3) kiire keskkondlikke muutustega kohanemine 4) kogemustest õppimine 5) kiirete ja loogiliste mõttekäikude abil probleemide lahendusteni jõudmine Ind erinevused on eksperimentaatorile pigem tüütuks kõrvalekaldeks kui väljakutseks. Isiksuse ja int sarnasus:
Juhi erinevad rollid Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. Sageli on rolliootused teadvustamata. Juhierinevad rollid Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, see selgitab, mida juht peaks tegema Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Juhi rollid H. Mintzbergi järgi Rollidest lähemalt Suhtlemisega seotud rollid: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes.
l 7.klass ma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. olliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. ageli on rolliootused teadvustamata. enry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, see selgitab, mida juht peaks tegema intzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. uhi töö on nende rollide kombinatsioon. T seremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes. E
toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine inimesele on valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas tekkivate moraalinormidega. See nn väljatõrjumine on tema arvates nii tõhus, et inimene ei suuda neid tõrjutud mõtteid ja kujundeid ilma õppinud nõustaja abita teadvusesse tagasi tuua. Selle väljatõrjutud osa nimetas ta saksakeelse sõnaga Unbewut, mida eesti keelde tõlgitakse sageli alateadvus (inimese psüühika teadvustamata osa). Freudi arvates seletab see teadvustamata osa inimese käitumises kõike. Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm- teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.4. Keha ja vaim Kuidas on seotud keha vaim? Seni pakutud lahendused jagunevad kahte rühma: 1. Keha ja vaimu kahesus ehk dualism. René Descartes´i (prantsuse filosoof) arvates
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja
aastal Leipzigi ülikoolis. - UURITI kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse (E. Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud
8. Mis on interkulturaalne pädevus? Interkulturaalne pädevus on kultuuriline teadlikus. Eesmärgiks on see, et interkultuuraalne pädevus muutuks loomulikuks. Oluline on õppide tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid, suurendada oma teadmisi teistest, õppida analüüsima vääritimõistmist ja neist õppida. Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt
Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle,
11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4
3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) teadvustamata pädevuse puudumine 2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti) 3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks) 4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis?
osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad. Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele. Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa.Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusosa, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada.Kui inimene ainult mõtleks kui metsasid üldse enam ei oleks ,mis siis saaks ? Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega
seostuvad koduste rolliülesannetega nukud, sööginõud jms. Lasteaias ilmnevad juba soolise kasvatuse tagajärjed, mida ekslikult peetakse olemuslikeks ja bioloogilisteks omadusteks ja neid ei püütagi muuta. Seetõttu tajutakse tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata. Kooli kontekstis varjavad stereotüüpsed eelarvamused õpilaste individuaalsust ja põhjustavad soolist diskrimineerimist. Näiteks lubatakse poistel võtta õppimist kergemini. Väljend ,,poisid on poisid" saadab avalikkusele ja poistele endile sõnumi, mis nii lubab, andestab rohkem kui ka annab mingeid eeliseid, aga ühtlasi jätab ka võimaluse poiste probleemidele käegalöömiseks. Samal ajal nõutakse tüdrukutelt korralikku käitumist, usinat õppimist, sõnakuulelikkust ja allumist
grupist, kuhu inimene kuulub .Seetõttu on oluline uurida kultuuri mõju hoiakutele. (Rahvusvaheline konverents, Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, 2004, Rahvusraamatukogu Konverentsikeskus, Tallinn.) Kuna muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes peavad muudatusi ellu viima, neid ei toeta, on olulised nende inimeste hoiakud muudatuste suhtes. (lk 85 Organisatsioonide arendamine Ruth Alas, Ülle Übius, Külim 2010, 160lk) Hoiak on inimese teadvustamata valmisolek vajadust rahuldavaks tegevuseks. Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadusega seondub nii inimese rahulolu kui rahulolematus. Vajaduse rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Töötajatega seotud muudatustega hoiakuid mõjutavad ühelt poolt grupi omaks võetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ja usalduse olemasolu ettevõtte juhtkonna suhtes
suhtluses teiste kultuuride esindajatega (Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1. Kui omaenese eripära/identiteedi hoidmine ja domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtsad, siis toimub integratsioon. 2
c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a. Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 11. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? a. Teadvustamata pädevuse puudumine b. Teadvustatud pädevuse puudumine c. Teadvustatud pädevus d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis
Näiteks sõltub toit suuresti seda mõjutavatest tootlikest teguritest selle valmistajatest ja algmaterjalist. Lõppude lõpuks aga sööme seda toitu meie, tarbijad, ning see, millest on toit valmistatud, kuidas ja kes selle teinud on, mõjutab ka meid. Seega, mina ei ole kindlasti sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest, kuna kõik oma omavahelises sõltuvuses, nii olen mina kui ka kõik teised tarbijad sunnitud sõltuma tootlikest jõudusest, tihti seda enesele teadvustamata, kuna üldjuhul me ei pööra sellele erilist tähelepanu ega mõtle sellest.
külavahel liiklevad jutud ka Annini kuid siiski Anni sügavad tunded ei lastnud teda mõjutada nendest juttudest, tema tahtis ikka Jaani oma tulevaseks kaasaks. Sellest peaksid tänapäeva inimesed õppust võtma, tänasel päeval lasevad inimesed liiga palju ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ja juttudest. Tänapäevaga paralleele tõmmates võib Jaani suhtumist võrrelda tänapäeva asotiaalidesse suhtumisega. Neid halvustatakse, kirutakse maapõhja ilma ise seda endale teadvustamata, et tegelikult ei või kunagi teada miks on see inimene just selline. Raamatus oli nii mõnigi hetk, kus kohe päris ausalt öeldes, tuli minul pisar silma. See, kuidas lapsed varastasid teiste toidukottidest süüa sest neil oli kõht tühi ning koolmeister selletõttu kohe lapsi vargaks nimetas ja neid kõvasti peksta käskis oli minu jaoks kõige kurvem ja jubedam asi. Ilmselge on, et see raamat sulataks ka kõige kalgima inimese südame, just oma tõese ja kurva sisu poolest
) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erinevad uuritava objekti poolest igal oma valdkond ja piirid. PSÜHHOLOOGIA TEADUST ISELOOMUSTAB :
enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada kliendi pettumust? Vähendada: vabandada viisakalt või lasta naisel ruttu oma ostud teha. Suurendada: öelda ebaviisakalt, et pood on kinni ja ukse naise nina ees kinni tõmmata. Agressiivsuse saab suunata ka töösse, liikumisse, erinevatesse harrastustesse, magamisse. Teisalt agressiivsust saab summutada nii, et teised seda ei märkagi. Agressiivsus võib olla ka teadvustamata, nii et inimene iialgi ei märka seda ise. Eriti kurb on see kui leitakse endale nn. patuoinas. Keegi kaaslastest on see, kelle peale alati oma agressiivsus välja valatakse. Mida sellise olukorra vältimiseks saaks teha? Kiusaja peab tegelema oma hobidega ja näiteks kuulama lemmikmuusikat. Kuidas seda olukorda lahendada? Teised tuttavad või lähedal olevad inimesed peaksid rääkima kiusaja/norijaga. Ülesanne:
Küsimus Vastus Allikas 1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, ...
riikides, kus inimestel pole veel hea elada) vs post-materialistlikud väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale) 11. Mis on interkulturaalne pädevus? Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. Suutlikus efektiivselt ja sobivalt suhelda saamaks soovitud tulemust. 12. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga
välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagaplaanile jäetuna ja hakkab tundma viha oma venna/õe vastu. Siiski, et vanematele meeldida ei näita ta viha välja ning tõrjub selle alateadvusesse (inimese psüühika teadvustamata osasse) ning hiljem hakkab see mõjutama käitumist oma tuttavate ja sõprade vastu. Selleks, et neid konflikte lahendada on inimesel juba vaja professionaali abi, sest ta ei ise enam probleemi tekke põhjust. Teooria põhjal on väljatõrjumismehhanism selle teadvusest välja lükanud, sest selle meenutamine võib olla ebameeldiv või mitte kokkuminev ühiskonna moraalinormidega. Psühhoanalüütilise teooria põhjal saab leida põhjust psühhoanalüüsiga, üritades
tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine
"Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine
2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon
Alkohol kahjustab magu ja soolestikku. Närvirakud hävivad. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. Teiseks väga suureks probleemiks on alkoholijoobes autojuhtimine. Purjus inimene istub autorooli teadvustamata endale, mis kõik võib juhtuda. Paremal juhul peatab politsei auto enne kui midagi juhtuda saab ning inimene saab rahatrahvi. Halvemal juhul teeb ta avarii ning sõidab surnuks kas enda või mõne teise liikleja. Alkohol põhjustab aastas otseselt üle 700 surma aastas Tarbimise piiramiseks on kehtestatud konkreetsed keelud, mille üle järelevalve tõhustamine on samuti üks poliitika osa. Näiteks on alaealistele keelatud alkoholi müüa, ometi see tegelikkuses ei kehti
luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus. Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid, et registreerida alles tekkivaid kui ka kustuvaid tähti, mida nende gaasi ja tolmupilved ei võimalda tavalise valgusega näha küll aga infravalgusega saab seda teha. Selle lühikese referaadi püüan näidata kui mitmekülgne on infravalgus, mida kasutame igapäevaselt iseendale seda teadvustamata. Suurim infrapunaallikas tekitab kahju, mida me nimetame ,,kasvuhoone efektiks", aga see ei tulene ainult Päikesest, sest ka meie oleme selles süüdi, tekitades ,,kasvuhoone gaase". Meie võimuses on aga seda kiirgust vähendada, vähendades meie tegevuse tagajärjel tekkivaid saasteid. Infravalgus on väga laialdaselt kasutatud valguse liik. Me ei näe infravalgust ilma spetsiaalsete vahenditeta, kui me tajume seda, sest ka meie, inimesed, oleme infravalguseallikad..
2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi(nt kadedus). Meelteväline taju all mõeldakse parapsühholoogias väidetavalt eksisteerivat esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku. Meeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine)
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks
Instagramist võib näha, et viimaste aastate hullus on väljajoonistunud lihased, äärmuslikult madal rasvaprotsent, lopsakas tagumik ning sealjuures peaks piht paberõhuke olema. Eriti tekib selline pilt noortel tüdrukutel, kes instagramis oma päevast suure osa scrollivad. Mõeldakse, et tahetakse samasugune välja näha ning see on ainus ja õige. Nii astutakse bikiinifitnessi karmi konkurentsi selle negatiivseid külgi enesele teadvustamata. Olen näinud tüdrukuid ja naisi, kes kaalulangetuse joovastuses seavad oma õnne sõltuvusse teatud vormi jõudmisest. Ja see on justnimelt sotsiaalmeedias virvendav ideaalne keha, mis on enamasti jäädvustatud sportlase võistlusperioodil. Neid pilte saadavad tunnustus ja imetlus, mida kaaluga maadlev inimene on terve elu igatsenud. Ta tahab neid saada ja ennast maailmale tõestada! Kuna tegelen fitnessiga võistlustasemel siis näen sellist suhtumist väga tihti
IV koostööle tuginev tegutsemine I Sõltuvuse etapis gruppiliikmed tunnevad ebakindlus, kahtlused ja kõhklused, seega juhi ülesanded on turvalisuse kujundamine ja tagamine, reeglite ja normide kujundamise algatamine. Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes. Tema ülesandeks on vähendada negatiivsete omaduste ülekandmist teistele rühma liikmetele või juhile (Projektsioon ehk ülekanne tähendab enda enamasti negatiivsete ja endale teadvustamata omaduste omistamine rühma teistele liikmetele). Peab aitama üksteise tundma õppima. Samuti on oluline juhipoolne usaldus ja austus ehk grupiliikmete väärtustamine, initsiatiivi toetamine ja koostöövõime. Grupijuhi eesmärk on gruppi mõjustada grupi arengut soodustades. II Konfliktide etapis tekib vajadus vabaneda juhist sõltumisest, kuid liikmed pole veel valmis iseseisvalt vastutama. Selline vastuolu tekitab emotsionaalse rahulolematuse, mis kantakse üle juhile.
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime
Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid)
vahele jäävad, lõpetavad tavaliselt tänaval. Koolis käimine pole ainult teadmiste saamine, vaid ka loominguline arenemine. See avaldub kõige rohkem probleemsetes olukordades, kus otsuste vastuvõtmine ei saa põhineda kätteõpitul, vaid meie enese mõtte tegevusel. Haridus annab meile väärtushinnangud, huvid, vajadused. Õppimine ei tähenda ainult koolis käimist. Inimene õpib, kuni elab, mitte ainult koolipingis, vaid iga päev enesele teadvustamata, näiteks bussis, toidupoes, reisides jne. Muutuvad tehnoloogiad ja erialad, peame pidevalt juurde õppima. Elutarkused on isegi tähtsamad, kui need, mis koolis õpid. Ka kodututel on elus palju läbi kogetud elutarkusi, mida teistel ei saagi olla. Elu jooksul õpid sa inimesi tundma, koged erinevaid sündmusi, kannatusi, raskusi jne. Inimene ei arenda ennast ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt. Elu jooksul õpitakse ka oma keha tundma
Suur tarbimine on tänapäeva ühiskonna selge märksõna. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi,
järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q).
teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
