KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE (0)

Anna-Maria
KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE
„Mis on kunst ?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel?
Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest need olid selle aja vastased. Näiteks Ilf ja Petrov ei tohtinud oma romaani „12 tooli“ avaldada, sest see oli liiga satiiriline. Tänapäeval võivad aga kõik avaldada ükskõik, millist teost. Heaks näiteks on Kaur Kenderi „Untitled 12“, mis on tõeliselt tülgastav jutustus. Võrreldes tänapäevast ja aastatetagust kunsti on see muutnud väga palju.
Koomik Seth Macfarlane on öelnud : „Mis erinevus on kunstil ja pornograafial... valitsuse luba!“ Kunstil ei ole piire , tehakse ükskõik mida. Kunstnikud oleksid nõus ka lavale pornograafiat tegema minema kui vaid tähelepanu saaks. Näiteks palju kõneainet saanud hiljutine lavastus „Kõnts“. Seal on väga palju pornograafilisi stseene. Arvustajad on selle tembeldanud häbimärgiks Eesti kunstis. Tahes- tahtmata tekib tunne, et kunstiinimesed on valmis tegema ükskõik mida, et saada publiku tähelepanu, ükskõik, kas heast või halvast vaatevinklist. Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas Fideelia-Signe Roots protestis naiste õigusi jalutades palja ülakehaga mööda linna, siis on see samuti minu jaoks liig, sest sellised asju saab ka ajada delikaatsemal teel. Kunsti piirid on läinud väga laiaks.
Iga inimene näeb kunsti oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst , siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes asjades midagi kunstilist ja erilist leida, kuid enamasti tuleb see nähtavale pikemal vaatlemisel. Näiteks ei näinud ma midagi erilist maalis „ Mona Lisa“, kuid kui seda vaatama hakata, on näha, kuidas kunstnik on vaena näinud. Minu jaoks on see väga imeltusväärne. Arvan, et osadel inimestel on kaasasündinud kunstianne- nad suudavad kunsti paremini näha, ning neile meeldib seda ise luua. Kunsti äratundmine sõltub aga iga inimese seiskohtadest, huvidest ja ka kasvatusest . Kui inimene on intelligentne ja viisakas, oskab ta ka rohkem asju hinnata ja võibolla näha neis midagi sügavamõttelisemat.
Kunst on aastate jooksul väga palju muutunud. Aastaid tagasi oli kunst väga rangelt valvatud, kuid tänapäeval võib kunstiks nimetada ükskõik mida. Kunstipiirid on väga laiad kui mitte olematud. Tänapäeval läheb kunstnik lavale ka pornograafiat tegema, peaasi , et tähelepanu saada. Iga inimene näeb kunsti erinevalt, see oleneb tema seisukohtadest, huvidest ja kasvatusest. Kunsti mõiste on väga lai.