Olen
osa loodusest
Iga
inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest
loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja
tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd
muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks.
Juba
aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust
kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks
lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati
endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
248 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
exekillan
Õppematerjali autor
Inimene osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub." (Mati Unt) Piibli kohaselt lõi Jumal maailma, lõi sinna looduse ja loomad. Ta kujundas teistest kõrgema looma inimese. Võiks arvata, et Jumala poolt loodu saab olla vaid täiuslik, kuid paratamatu on tõsiasi, et inimene on tuntud oma julmuse ning vaenulikkuse poolest ja hävitades Jumala, asus ta maailma oma pilgu järgi looma. Kui aastasadu tagasi oli inimkonda ümbritsev keskkond hoitud ja armastatud, siis nüüdisajal on vähe inimesi, kes tõeliselt end ümbritsevast hoolivad. Kordades rohkem on neid, kes tegutsevad loodust saastades, et tagada iseendale majanduslik edu. Nüüdisinimese peamine soov on ühiskonnas silma paista ning teistest parem olla. Inimkond on valmis meisterdanud massiliselt masinaid, mis kogu ökosüsteemile laastavalt mõjuvad.suurettevõtete ning sõiduvahendite heitgaasid on suurt mõju avaldanud meie elukeskkonnale. Üha rohkem räägitakse osooniaukudest, sellest
Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup. *Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele. *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum.
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi mur
keha ja hinge sümbioos ehk liitsubstants. Hing jaotatakse veel alamhingeks, mis määrab näiteks iseloomuomadused, ja Aristotelese järgi ka kosmiliseks hingeks, mis on seotud intellektuaalse mõtlemisega. Klassikaline filosoofiline antropoloogia määratleb inimest kui mikrokosmost, mis peegeldab suuremat maailma ja on sellega kas kooskõlas või vastuolus. Kristlik antropoloogia – Inimest mõistetakse kui jumala käe järgi loodud ülejäänud loodusest kõrgemat isendit, kes teeb vahet heal ja kurjal. Erinevalt loomadest ja muust loodusest on just inimene jumala proovikiviks, kellelt ta nõuab hingelist sisemist pöördumist. Kristliku antropoloogia järgi igatseb inimese hing elu paradiisis. Romantismile omane antropoloogia – Inimest ülistatakse tema mõtte-, kujutlus- ja loomisvõime poolest, mis ühtlasi iseloomustab tema sisemist saladust, tema isiksust. Romantistlikku
mida tuleb rakendada kõnealusel teemal usaldusväärsete vaatluste teostamisel, vajab ilmselt filosoofiat rohkem, kui arvata võiks. Minu meelest vääriks järgmine probleem tõepoolest meie sajandi Aristoteleste ja Pliniuste tähelepanu: Milliseid katseid oleks vaja teostada, et õppida tundma loomulikku inimest? Ja millised peaksid olema vahendid, mis lubaksid neid katseid ühiskonnas läbi viia? Ma ei püüa küll kaugeltki probleemi lõplikult lahendada, aga usun siiski, et olen selle teema üle piisavalt järele mõelnud, et juba praegu söandada väita: suurimad filosoofid ei ole parimad neid katseid juhtima, võimsaimad valitsejad ei ole sobivaimad neid läbi viima. Pealegi on väga vähe alust loota, et säärane koostöö kunagi teoks saaks või vähemalt, et kumbki pool näitaks edu saavutamise nimel üles küllaldast visadust, täpsemalt öeldes, vajalikku järjekindlat valgustatust ja head tahet.
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?: 1. Kõikidel elusolenditel on hing 2. Hing on see, mis ühe keha elusaks teeb Kust me teame, et mingi keha elus on? Aristoteles: ,,Keha on elav, kui tal on võime end liigutada"(nii taim, inimene kui ka meri,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid